25-02-2015, 02:28 AM
Tommyboy ideededel on jumet. Ja kuna nii tema kui mina kui veel väga paljud eestlased on Soomes, Rootsis, Norras ja kaugemal tööl, siis ilmselgelt ei ole Eestis kõik asjad päris korras ja igasugune diskussioon on ammu teretulnud (kuigi rääkimisest peab ka tegudeni jõudma).
Minu arvates peax antud hetkel Eesti riik majandusse veidi rohkem sekkuma ja mitte jääma lootma ainult majanduse eneseregulatsioonile. Meie riigi majandus põhineb suuresti ainult siseturul ja kui headel aegadel ei ole see väga probleemix, kuna rahval raha on, et tarbida ja majandust edasi viia, siis halvematel aegadel nagu praegu, kus rahva tulud ei ületa eriti elementaarseid kulusid, ei tasu ka nii pea mingit majanduskasvu oodata kui riik ei ole valmis selle tarvis midagi ette võtma.
Üx võimalus majandusse sekkuda on otseselt rahva tulusid tõsta (alampalka tõstes, maxukoormust reguleerides, soodustusi ja toetusi suurendades jne.), mida praeguste poliitreklaamidega ka lubataxe. See on aga üsna libe tee ja ei tundu eriti jätkusuutlik, kuna tühja koha pealt ei ole lõpmatuseni võimalik raha juurde tekitada (Kreeka on ilmselge näide) ja potensiaalseid maxumaxjaid jääb meil niikuinii aina vähemax (iive on negatiivne, ühiskond vananeb ja väljaränne on suurenenud).
Teine võimalus olex riigil kasutada oma ressursse ja kontakte avamax uxi välisturgudele, et meie export ja seeläbi majandus saax kasvada. Meie ettevõtjad suudavad häid tooteid välja mõelda ja neid valmis teha, aga meil on raskusi nende turustamisega väljaspool Eestit (ja tihtipeale ka Eesti siseselt), kuna me oleme muu maailma jaox endiselt väike idaploki riik ja kuna meie ettevõtjate tootmismahud on liiga väixed, sest iga ettevõtja üritab üxi hakkama saada, selle asemel, et rohkem koostööd teha. Rasked ajad on hakanud ettevõtjaid oma vaateid muutma ja kulude kokkuhoiux rohkem omavahel koostööd tegema ja koos lahendusi otsima (Näitex maheviljakasvatajate ühistu Wiru Vili ja nende Avinurme maheviljaterminal). Riik võix omalt poolt panustada välisturgude uurimisse ja leida nišše, milles Eesti ettevõtjad olexid konkurentsivõimelised ning koordineerida neid koos neid nišše täitma ning aidata vajalikke kontakte ja sidemeid luua. See võix toimuda näitex välis- ja majanduministeeriumi ning ettevõtjate koostöös ja samuti läbi teadus- ja uurimisasutuste parema rahastamise ja neile tehtud riigipoolsete tellimuste.
Ka olex viimane aeg meie koolisüsteemiga midagi ette võtta, kuna see on juba vähemalt viimased 10 aastat olnud kapitaalselt vananenud. Põhihäda on selles, et koolis õpetatav on kuiv, igav ja faktipõhine, aga me elame huvitavas ja interaktiivses maailmas, kus ei ole tähtis fakte peast teada, vaid osata need kiirelt õigetest allikatest üles leida ja suuta olulisel ja ebaolulisel ning tõesel ja vääral infol vahet teha. Targemad tänapäeva lapsed saavad sellest väga hästi aru ja ei viitsi seetõttu koolis õpetatavat pähe tuupida, ega näe koolis käimisel mõtet, kuna kool ei õpeta enam elux vajalikke oskusi. Ka on meie koolisüsteem endiselt konkurentsi ja isiklikku saavutust hindav ning ei arenda piisavalt inimeste omavahelist koostööd ega õpeta ülesannete jagamist ja koordineerimist ning üxteise tugevuste ja nõrkustega arvestamist ning vajadusel kompenseerimist. Ja siis me imestame, mix meie ühiskonnas on nii palju isekust, omakasupüüdlikust ja ärapanemist, ning mix eestlased ei suuda omavahel koostööd teha, suhteid ja peresid hoida ning üxteise eest seista.
Riigi asi ei peax olema meile andameid ja käsklusi jagada, vaid tagada meile konkurentsivõimelised võimalused töömaastikul ja rahvusvahelistel turgudel läbilöömisex, et me olexime edukad enda, oma lähedaste ja oma riigi ülalpidamises. Ehk võix lähtuda vanasõnast: "Anna mehele kala ja ta saab söönux päevax. Õpeta mees kala püüdma ja ta saab söönux kogu elu." Siia võix veel lisada et: "Õpeta mees teistega koostööd tegema ja nad toidava ära terve kogukonna"
Üx asi veel. Ma olen juba tükk aega aru saamisel, et iga eelnev põlvkond keerab järgmise põlvkonna p****e. Seega kui me tahame endile ja oma lastele paremat tulevikku, peame tahest-tahtmata keskenduma iseenda paremax muutmisele ja hea eeskuju näitamisele. Vastasel juhul oleme ka järgmise põlvkonna pekki keeranud ja tõenäoliselt keeravad nemad oma lapsed pekki (kuna nad ei oska teisiti) jne. jne. Nii hirmutav kui see ka pole, algab maailma muutmine iseendast.
Minu arvates peax antud hetkel Eesti riik majandusse veidi rohkem sekkuma ja mitte jääma lootma ainult majanduse eneseregulatsioonile. Meie riigi majandus põhineb suuresti ainult siseturul ja kui headel aegadel ei ole see väga probleemix, kuna rahval raha on, et tarbida ja majandust edasi viia, siis halvematel aegadel nagu praegu, kus rahva tulud ei ületa eriti elementaarseid kulusid, ei tasu ka nii pea mingit majanduskasvu oodata kui riik ei ole valmis selle tarvis midagi ette võtma.
Üx võimalus majandusse sekkuda on otseselt rahva tulusid tõsta (alampalka tõstes, maxukoormust reguleerides, soodustusi ja toetusi suurendades jne.), mida praeguste poliitreklaamidega ka lubataxe. See on aga üsna libe tee ja ei tundu eriti jätkusuutlik, kuna tühja koha pealt ei ole lõpmatuseni võimalik raha juurde tekitada (Kreeka on ilmselge näide) ja potensiaalseid maxumaxjaid jääb meil niikuinii aina vähemax (iive on negatiivne, ühiskond vananeb ja väljaränne on suurenenud).
Teine võimalus olex riigil kasutada oma ressursse ja kontakte avamax uxi välisturgudele, et meie export ja seeläbi majandus saax kasvada. Meie ettevõtjad suudavad häid tooteid välja mõelda ja neid valmis teha, aga meil on raskusi nende turustamisega väljaspool Eestit (ja tihtipeale ka Eesti siseselt), kuna me oleme muu maailma jaox endiselt väike idaploki riik ja kuna meie ettevõtjate tootmismahud on liiga väixed, sest iga ettevõtja üritab üxi hakkama saada, selle asemel, et rohkem koostööd teha. Rasked ajad on hakanud ettevõtjaid oma vaateid muutma ja kulude kokkuhoiux rohkem omavahel koostööd tegema ja koos lahendusi otsima (Näitex maheviljakasvatajate ühistu Wiru Vili ja nende Avinurme maheviljaterminal). Riik võix omalt poolt panustada välisturgude uurimisse ja leida nišše, milles Eesti ettevõtjad olexid konkurentsivõimelised ning koordineerida neid koos neid nišše täitma ning aidata vajalikke kontakte ja sidemeid luua. See võix toimuda näitex välis- ja majanduministeeriumi ning ettevõtjate koostöös ja samuti läbi teadus- ja uurimisasutuste parema rahastamise ja neile tehtud riigipoolsete tellimuste.
Ka olex viimane aeg meie koolisüsteemiga midagi ette võtta, kuna see on juba vähemalt viimased 10 aastat olnud kapitaalselt vananenud. Põhihäda on selles, et koolis õpetatav on kuiv, igav ja faktipõhine, aga me elame huvitavas ja interaktiivses maailmas, kus ei ole tähtis fakte peast teada, vaid osata need kiirelt õigetest allikatest üles leida ja suuta olulisel ja ebaolulisel ning tõesel ja vääral infol vahet teha. Targemad tänapäeva lapsed saavad sellest väga hästi aru ja ei viitsi seetõttu koolis õpetatavat pähe tuupida, ega näe koolis käimisel mõtet, kuna kool ei õpeta enam elux vajalikke oskusi. Ka on meie koolisüsteem endiselt konkurentsi ja isiklikku saavutust hindav ning ei arenda piisavalt inimeste omavahelist koostööd ega õpeta ülesannete jagamist ja koordineerimist ning üxteise tugevuste ja nõrkustega arvestamist ning vajadusel kompenseerimist. Ja siis me imestame, mix meie ühiskonnas on nii palju isekust, omakasupüüdlikust ja ärapanemist, ning mix eestlased ei suuda omavahel koostööd teha, suhteid ja peresid hoida ning üxteise eest seista.
Riigi asi ei peax olema meile andameid ja käsklusi jagada, vaid tagada meile konkurentsivõimelised võimalused töömaastikul ja rahvusvahelistel turgudel läbilöömisex, et me olexime edukad enda, oma lähedaste ja oma riigi ülalpidamises. Ehk võix lähtuda vanasõnast: "Anna mehele kala ja ta saab söönux päevax. Õpeta mees kala püüdma ja ta saab söönux kogu elu." Siia võix veel lisada et: "Õpeta mees teistega koostööd tegema ja nad toidava ära terve kogukonna"
Üx asi veel. Ma olen juba tükk aega aru saamisel, et iga eelnev põlvkond keerab järgmise põlvkonna p****e. Seega kui me tahame endile ja oma lastele paremat tulevikku, peame tahest-tahtmata keskenduma iseenda paremax muutmisele ja hea eeskuju näitamisele. Vastasel juhul oleme ka järgmise põlvkonna pekki keeranud ja tõenäoliselt keeravad nemad oma lapsed pekki (kuna nad ei oska teisiti) jne. jne. Nii hirmutav kui see ka pole, algab maailma muutmine iseendast.
You can have any car you like... As long as it's a Mercedes!