16-04-2014, 08:40 AM
Rahvasuus on ütlemine: situ ruttu, karu tuleb. Kellelegi on see ütlemine mõjunud üsna inspireerivalt...
Lisaks filosoofiale annab antud probleemile läheneda ka tehnilisest küljest. Nimelt, kui augu kohal kükitades hakkab tööle karu lähenemisest teavitav hoiatussignaal (soovitav oleks välikäimla taolisega varustada!) või kui signaali puudumisel märgatakse karu lähenemist visuaalsel teel, siis tuleb sittujal oma ekskremendile anda ülisuur kiirendus.
Selle peale kasvab ka karu kiirus hüppeliselt. Suure kiirendusega kaasneb aga ülekoormus ja kui karu keha ülekoormus on kiirenduse tõttu vähemalt, no ma pakuks, kusagil 10-15g, siis valgub veri karu ajust ja südamest keha tagaossa, karu kaotab hetkega teadvuse ja kukub maha, kehvema tervisega karu võib saada ka infarkti või insuldi, mis kiire veterinaarabita lõpeb tõenäoliselt surmaga. Igal juhul võtab karu toibumine nii kaua aega, et vahepeal jõuab rahulikult kõik eelnevalt planeeritud tegevused kemmergus lõpetada ja karust ohutusse kaugusse eemalduda
Veelgi suurema kiirenduse korral ei pea karu skelett enam pingele vastu, karu keha pressitakse kokku ja loom hukkub silmapilkselt. Kes aga hoolsa harjutamist tulemusel suudab oma fekaalile anda väljumisel vähemalt neljanda kosmilise kiiruse, võib karu pärast hooleta olla - nii suurel kiirusel plahvatab karu tuhandiksekundi jooksul põlema ja aurustub just nagu Maa atmosfääri tunginud satelliit. Kui fekaal väljutada suunaga taevasse, siis üritab see lahkuda meie galaktikast, kuid kuumuskaitsekilpide puudumise tõttu põleb samuti ära. Ühest küljest hea, kuna ei jää järele peagi haisema hakkavat karukorjust (hunnikut samuti) ja asitõendi puudumise tõttu ei saa ka keegi esitada süüdistust salaküttimises ega loomapiinamises, teisest küljest tasub eriti metsas tuleohtlikul ajal sellega ettevaatlik olla, et mitte metsatulekahju põhjustada. Samuti tuleks taoline defekatsiooniakt tingimata eelnevalt registreerida Lennundusametis.
Lisaks filosoofiale annab antud probleemile läheneda ka tehnilisest küljest. Nimelt, kui augu kohal kükitades hakkab tööle karu lähenemisest teavitav hoiatussignaal (soovitav oleks välikäimla taolisega varustada!) või kui signaali puudumisel märgatakse karu lähenemist visuaalsel teel, siis tuleb sittujal oma ekskremendile anda ülisuur kiirendus.
Selle peale kasvab ka karu kiirus hüppeliselt. Suure kiirendusega kaasneb aga ülekoormus ja kui karu keha ülekoormus on kiirenduse tõttu vähemalt, no ma pakuks, kusagil 10-15g, siis valgub veri karu ajust ja südamest keha tagaossa, karu kaotab hetkega teadvuse ja kukub maha, kehvema tervisega karu võib saada ka infarkti või insuldi, mis kiire veterinaarabita lõpeb tõenäoliselt surmaga. Igal juhul võtab karu toibumine nii kaua aega, et vahepeal jõuab rahulikult kõik eelnevalt planeeritud tegevused kemmergus lõpetada ja karust ohutusse kaugusse eemalduda
Veelgi suurema kiirenduse korral ei pea karu skelett enam pingele vastu, karu keha pressitakse kokku ja loom hukkub silmapilkselt. Kes aga hoolsa harjutamist tulemusel suudab oma fekaalile anda väljumisel vähemalt neljanda kosmilise kiiruse, võib karu pärast hooleta olla - nii suurel kiirusel plahvatab karu tuhandiksekundi jooksul põlema ja aurustub just nagu Maa atmosfääri tunginud satelliit. Kui fekaal väljutada suunaga taevasse, siis üritab see lahkuda meie galaktikast, kuid kuumuskaitsekilpide puudumise tõttu põleb samuti ära. Ühest küljest hea, kuna ei jää järele peagi haisema hakkavat karukorjust (hunnikut samuti) ja asitõendi puudumise tõttu ei saa ka keegi esitada süüdistust salaküttimises ega loomapiinamises, teisest küljest tasub eriti metsas tuleohtlikul ajal sellega ettevaatlik olla, et mitte metsatulekahju põhjustada. Samuti tuleks taoline defekatsiooniakt tingimata eelnevalt registreerida Lennundusametis.