20-11-2013, 11:19 PM
Asja teeb paremaks, kui kütteallikatele, mis kasutavad hapnikku, tuua õuest eraldi nn põlemisõhu kompensatsioonitoru. See on ülimalt vajalik ja päästab palju, kuid enamus inimesed peavad sellist asja lolluseks ja mõttetuks, reeglina sama seltskond arvab, et majas peavad kõik tarindid absoluutselt kõik "hingama" ja selle juures peab asi soojapidev olema. Täna on enamus kolletel (kaminasüdamikud, ahjud jne) õnneks all otsas alati õhuvõtu toru ühendusots olemas, mis tuleb tuua õuest või vent. agregaadi toetusõhu otsast.
Puutun igapäevaselt kokku selle "hingamise teemaga" ja see on uskumatu, kuidas jahutakse hoonete "hingamisest" ....isegi lugupeetud järelvalvete suust tuleb siukest sousti, et jube.
Tänane ehitus on muutunud ja esmatähtis on võimalikult madal energiatarve, mille üle NL ajale keegi ei muretsenud. Kahjuks paljude inseneride teadmised hoonete tarindi difusioonist jäävad samasse aega. Soojapidavuse efektiivsuse aluseks on justnimelt täielik umbsus läbi tarindi/soojutuse ja täielik rõhupidavus.
Nii nagu inimene hingab läbi kopsude, mitte läbi naha, "hingab" (ehk difusioon toimub)hoone läbi ventilatiooni. Normi järgi peab kogu (elu)ruumi õhu kubatuur vahetuma iga 2h tagant. Ehk see on see koht, kus peaks aru saama, et toasooja õue lasta ja külm õhk tuppa tuua, mida tuleb uuesti üles kütta, on luksus.
Keskmine majapidamine/pere toodab olmeeluga ca 5000L vett aastas oma elamise õhku, kui projekteerida sellise difusioonivõimega tarindid, ei saa enam juttu ollagi soojapidavusest ega ammugi rõhupidavusest.
Sageli unustatakse ka hoonete rõhupidavus, soojustusele on rõhku pandud, paberil/teoorias hea U väärtus ja kõik paigas, kuid reaalses rõhutestis hävitakse.
Rõhupidamatus on meie kliimas kohati suurem riskifaktor kui nõrk tarindi soojusisolatsioon.
Puutun igapäevaselt kokku selle "hingamise teemaga" ja see on uskumatu, kuidas jahutakse hoonete "hingamisest" ....isegi lugupeetud järelvalvete suust tuleb siukest sousti, et jube.
Tänane ehitus on muutunud ja esmatähtis on võimalikult madal energiatarve, mille üle NL ajale keegi ei muretsenud. Kahjuks paljude inseneride teadmised hoonete tarindi difusioonist jäävad samasse aega. Soojapidavuse efektiivsuse aluseks on justnimelt täielik umbsus läbi tarindi/soojutuse ja täielik rõhupidavus.
Nii nagu inimene hingab läbi kopsude, mitte läbi naha, "hingab" (ehk difusioon toimub)hoone läbi ventilatiooni. Normi järgi peab kogu (elu)ruumi õhu kubatuur vahetuma iga 2h tagant. Ehk see on see koht, kus peaks aru saama, et toasooja õue lasta ja külm õhk tuppa tuua, mida tuleb uuesti üles kütta, on luksus.
Keskmine majapidamine/pere toodab olmeeluga ca 5000L vett aastas oma elamise õhku, kui projekteerida sellise difusioonivõimega tarindid, ei saa enam juttu ollagi soojapidavusest ega ammugi rõhupidavusest.
Sageli unustatakse ka hoonete rõhupidavus, soojustusele on rõhku pandud, paberil/teoorias hea U väärtus ja kõik paigas, kuid reaalses rõhutestis hävitakse.
Rõhupidamatus on meie kliimas kohati suurem riskifaktor kui nõrk tarindi soojusisolatsioon.
“A Mercedes-Benz needs to look like a Mercedes-Benz. And another thing that’s just as important is harmonious model progression: the next model should never make the previous models look old.”