20-11-2013, 09:44 PM
Jahh, minu jaoks igapäeva valdkond, ei ole head, ei ole odavat, on lihtsalt erinevad lahendused erinevatele vajadustele.
Toon mõned oma mõtted välja. Ise olen tulihingeline põrandakütte/soojuspumba pooldajate koolkond. Lähtun soojuspumba teooriast.
1) Põrandaküte on A ja O, kuna köetav pind on kubatuuri suhtes nii suur, saame küttetemp. alla viia. Ja seda nii I kui I korrusel.
Radiaator on ikkagi kõrgetemperatuurilise kütteallika soojuskandja, mitte soojuspumba, kus küttevee temp. madalal hoidmine on esmatähtis.
II korrusele igal juhul põrandaküte ja see ei ole üldse kallis/keeruline ahendus nagu ekslikult arvatakse. Puitvahelae puhul olen ise kasutanud korduvalt sellist lahendust: kandvaks aluspinnaks kas põrandakips (ei jäigasta hoonet kahjuks) või OSB plaat (min 22mm), sellele voolium peale, et tekiks soojuspeegeldus. Seejärel vajaliku sammuga 2x kipsplaadi ribad üksteise otsa põrandale maha. Ribadele vahele küttetoru maha ja vahed isevalguva seguga täis. (Segu margiga mitte optimeerida, oht õhumullide tekkeks).
Sellel põrandal tekib isegi teatud inertsus, kogu asi mahub 2x kipslaadi paksusesse (25mm) ja on väga hästi toimiv lahendus, tulgu otsa nii plaat või parkett.
2) Mina mõtleks salvestusele ainult juhul, kui on päikesepaneelid või kombineeritud kütteallikas koos soojuspumbaga, kuna kuskile on vaja liigne üleliigne soe ära laadida. Selleks olgu siis akumulatsioonipaak või ideaalsel juhul soojuspumba maakontuur.
Elektrihinnaga mängimine ja soojuspumba töö ajatamine viib selleni, et selle energia salvestamisega kaasnev kadu nullib selle efekti. Ja põrandaküte eeldab ühtlast temperatuuri. Igasugune salvestu on kadu.
3) Ventilatsioon - soojustagastuse agregaat, plaatsoojusvaheti ning D/C mootoritega. Ainuõige lahendus. Äärmisel juhul fresh-klapid ning väljatõmme läbi õhk -vesi soojusvaheti, kust käib soojuspumba maakontuuri piiritus läbi.
Ideaalne soojusallikas on ikkagi maa, eriti puurauk (kuid täna on puurimine koos hülssimisega väga kallis) ning piisava kontuuripikkuse/pinnase korral, kus suudetakse külm maasse ära anda koos inventer kompressoriga pumbaga viib täna selleni, et ei ole vaja lisa elektritenne.
Sellele oleks ideaalne juurde liita päikesepaneelid. (Koostöös maakontuuriga).
Õhk-vesi pumbad on tänaseks väga asjalikud, kuid unustage ära need odav-hiina tooted. Boschi asjad (IVT/Junkers/Buderus/Wolf) on täna väga ok pumbad.
Pumbasüsteemi korral, kus soojusvaheti on õues, olen kogu küttesüsteemis kasutnud piirituse segu (30% lahus), mis välistab kõiksugused külmumisohud.
Ja kui oma paakide/salvestitega sooja vett teete, ärge unustage ära palun bakterite tekke ohtu! 55C on selline kriitiline piir, kust allapoole langemsit hakkab elu täiega käima. Korra nädalas tuleks siis see läbi kuumutada kõrgema temperatuuriga. Enamus soojuspumba tarkvaradel on see võimalus täna olemas.
Ja 100W per m2 on ikka totaalne overkill, see peaks ikka väga "hingav" lahendus olema
Natukenegi korralikult soojustatud ja rõhupidaval hoonel võib aluseks võtta ca 45-50W/w
Ja maakütte kollektor on lahendus olukorrale, kus maapinda on vähe ja kollektor on tõesti kallis. Kui on piisavalt maad, tiirleb seal tavaline 40mm PEM toru, kus piirituse lahus sees ja selle kohta ei saa kindlasti väita, et see kallis on. Pigem on kulukas kaevamistöö.
Soojuspumpa ei käita el. paneelidest, kompressor eeldab kolme faasi juba esiteks.
Ja Hispaanias oleks teil järgmine häda, et kuidas jahutada, et see krt on nii kallis, et jube hea oleks Eestis elada suvel.
Toon mõned oma mõtted välja. Ise olen tulihingeline põrandakütte/soojuspumba pooldajate koolkond. Lähtun soojuspumba teooriast.
1) Põrandaküte on A ja O, kuna köetav pind on kubatuuri suhtes nii suur, saame küttetemp. alla viia. Ja seda nii I kui I korrusel.
Radiaator on ikkagi kõrgetemperatuurilise kütteallika soojuskandja, mitte soojuspumba, kus küttevee temp. madalal hoidmine on esmatähtis.
II korrusele igal juhul põrandaküte ja see ei ole üldse kallis/keeruline ahendus nagu ekslikult arvatakse. Puitvahelae puhul olen ise kasutanud korduvalt sellist lahendust: kandvaks aluspinnaks kas põrandakips (ei jäigasta hoonet kahjuks) või OSB plaat (min 22mm), sellele voolium peale, et tekiks soojuspeegeldus. Seejärel vajaliku sammuga 2x kipsplaadi ribad üksteise otsa põrandale maha. Ribadele vahele küttetoru maha ja vahed isevalguva seguga täis. (Segu margiga mitte optimeerida, oht õhumullide tekkeks).
Sellel põrandal tekib isegi teatud inertsus, kogu asi mahub 2x kipslaadi paksusesse (25mm) ja on väga hästi toimiv lahendus, tulgu otsa nii plaat või parkett.
2) Mina mõtleks salvestusele ainult juhul, kui on päikesepaneelid või kombineeritud kütteallikas koos soojuspumbaga, kuna kuskile on vaja liigne üleliigne soe ära laadida. Selleks olgu siis akumulatsioonipaak või ideaalsel juhul soojuspumba maakontuur.
Elektrihinnaga mängimine ja soojuspumba töö ajatamine viib selleni, et selle energia salvestamisega kaasnev kadu nullib selle efekti. Ja põrandaküte eeldab ühtlast temperatuuri. Igasugune salvestu on kadu.
3) Ventilatsioon - soojustagastuse agregaat, plaatsoojusvaheti ning D/C mootoritega. Ainuõige lahendus. Äärmisel juhul fresh-klapid ning väljatõmme läbi õhk -vesi soojusvaheti, kust käib soojuspumba maakontuuri piiritus läbi.
Ideaalne soojusallikas on ikkagi maa, eriti puurauk (kuid täna on puurimine koos hülssimisega väga kallis) ning piisava kontuuripikkuse/pinnase korral, kus suudetakse külm maasse ära anda koos inventer kompressoriga pumbaga viib täna selleni, et ei ole vaja lisa elektritenne.
Sellele oleks ideaalne juurde liita päikesepaneelid. (Koostöös maakontuuriga).
Õhk-vesi pumbad on tänaseks väga asjalikud, kuid unustage ära need odav-hiina tooted. Boschi asjad (IVT/Junkers/Buderus/Wolf) on täna väga ok pumbad.
Pumbasüsteemi korral, kus soojusvaheti on õues, olen kogu küttesüsteemis kasutnud piirituse segu (30% lahus), mis välistab kõiksugused külmumisohud.
Ja kui oma paakide/salvestitega sooja vett teete, ärge unustage ära palun bakterite tekke ohtu! 55C on selline kriitiline piir, kust allapoole langemsit hakkab elu täiega käima. Korra nädalas tuleks siis see läbi kuumutada kõrgema temperatuuriga. Enamus soojuspumba tarkvaradel on see võimalus täna olemas.
Ja 100W per m2 on ikka totaalne overkill, see peaks ikka väga "hingav" lahendus olema
Natukenegi korralikult soojustatud ja rõhupidaval hoonel võib aluseks võtta ca 45-50W/wJa maakütte kollektor on lahendus olukorrale, kus maapinda on vähe ja kollektor on tõesti kallis. Kui on piisavalt maad, tiirleb seal tavaline 40mm PEM toru, kus piirituse lahus sees ja selle kohta ei saa kindlasti väita, et see kallis on. Pigem on kulukas kaevamistöö.
Soojuspumpa ei käita el. paneelidest, kompressor eeldab kolme faasi juba esiteks.
Ja Hispaanias oleks teil järgmine häda, et kuidas jahutada, et see krt on nii kallis, et jube hea oleks Eestis elada suvel.
“A Mercedes-Benz needs to look like a Mercedes-Benz. And another thing that’s just as important is harmonious model progression: the next model should never make the previous models look old.”