21-05-2013, 09:37 PM
Huvitav teema. Mõtlen, et tooks ta esile taas. Mõneti tore lugeda teiste kogemustest, et kasvõi mõneks ajaks enda suhtumist muuta. Aga panustan siis teistele hirmu tekitamisele ka kaasa.
Ütlen ette ära, et kõiki detaile ma ei taha avaldada, eelkõige millal ma need kogemused läbi olen elanud ja kui vana ma olin..
1) Kõige hirmutavam olukord oli mul Yamaha 600se bikeiga. Vihma sajas, mis oli suht tavaline tollal ajal. Sõitsin suhteliselt kohalikul teel, võrdlemisi pime ka ja palju liiklust. Ees kulges mingi veok, mis mind tohutult muidugi häiris. Vaatasin, et eest kedagi ei tule, mis bikei seljas tähendab, et kusagilt kaugelt keegi tuleb.. kuid kuna mul oli rohkem KW, kui mu ema autol, siis sellised olukorrad mind väga ei kõigutanud. Hakkasin mööduma ja välja tuli, et veok, millest ma mööda sõidan.. ei suvatsega oma kiirust vähendada ning ees tulev veok tuli arvatavasti kiiremini kui 90kmph. Kuna see oli õrn kurv, pimedas, siis pean tunnistama et eksisin vastutuleva veoki kiiruse tunnetamisega. Kuna padukas hakkas just siis, kui ma olin juba veoki taha pugenud, nii et ma ei osanud ka antud olukorras juhitavust hinnata. Seega kui olin juba vastas suunas, siis tundsin kuidas esimesel rattal pole üldse pidamist.. Kuigi kummid olid head, siis padukaga ja hilisügisese külmaga.. no pole midagi lihtsalt teha. Õrn kurv ka, peab kallutama. Esipidur oli äsja hooldatud, seda näppida ei julgenud, tõmbab veel käest ära. Tagumine tõmbab külglibisemisse.. siduriga kaotan pidavuse üldse. Tõmbasin siis instinktist gaasi juurde ja tõmbasin nii võimalikult keskele kuis sain. Kusagil 85-95mph (mul kmph olid nii väikselt kirjutatud, et ma neid ei näinud kunagi.), kui kahe rekka vahelt läbi sõitsin, üks minev ja teine tulev. Läks õnneks tol ööl, algul lihtsalt hingasin kiiremini ja mõtlesin noh.. ikka juhtub. Tõelik shokk jõudis kohale alles siis, kui sihtkohta jõudsin ja ratalt maha kukkusin. Põlved lihtsalt ei kandnud. Lebasin seal pikali, pillisin nagu väike laps ja vihma sajas kiivi visiirile. Kuni sõber tuppa lohistas. Pm, ma veidi veel sõitsin taga, kuid see sügis jäi ka viimaseks, sest talvel hakkasin halbu unenägusi nägema ja pm. kui on pakutud, et näe võta ja sõida.. Siis mina pm. ühegi baigi otsa ei roni enam kunagi. Eks selle riistaga sai veelgi nalja, kuid, kui baigiga sõidad ja vererõhku üles ei tao, siis sõidad valesti! Käna ma igatahes käisin taga, kuid õnneks madalal kiirusel
2) Oli üks Mitsubishi Eclipse, mis KW ja vanus ära jaotades, oli minu jaoks arvatavasti liiga palju. Natukene enne Võrut siis, kus mõnusad teed, tõmbasin 200 täpselt ümmarguselt sisse, kui mäest alla sõites järsku keset orgu seisab mingi haagisega vend, kellel ohutuled vilkusid. Tõmbasin pidurid peale, kuid vastast tuli terve hunnik autosi vastu.. Pidurdasin kõigest väest, kuid see ainult halvendas juhitavust ning 140 peal panin gaasi jälle peale ja möödusin paremalt. Muidugi väga ohtlik olukord, kuid 140ga ei tahtnud ei vastassuuna autole sisse panna, ega ka eriti sellele treilerile. Oht oli, et keegi vastast liikuv sõiduk, keerab ise vasakule.. kuid see oli vähemalt lootus. Sain ilusti õnneks mööda..kuid enam ma selle autoga nii palju kangutada ei julgenud. Noored inimesed on ikka lollid küll, ükskõik kui targad nad momendil ennast tunnevad. Auto küll päris ront polnud, eks võibolla see mind päästiski, rondiga oleks arvatavasti juhitavuse kaotanud.
3) See küll juhtus oma hoovis ja omal algatusel, kuid ühe vana Ladaga sai palju nalja. Nimelt sai pandud sinna 5l kütusepaak ja vähe kütust. Turvapuur oli sees ja sumps oli tühjaks löödud Üritasime meelega üle katuse käia.. mis ka õnnestus, kuid paraku isetehtud "eriti turvalised" rakkmed ei tõmmanud piisavalt alla, vaid ainult ette.. Nii et ma libisesin sealt vastu katust. Pea sai korralikult ära löödud ja korraks oli hirm, et seljaga on mingi jama.. kuid see sai lihtslat põrutada. Väga ebameeldiv kogemus tegelikult, loodan, et seda rohkem üleelama ei pea.
Eks hiljemas elus on ka nii mõndagi juhtunud, mõni avarii ja piruett on ikka juhtunud. Enamasti seotud siis libedate ilmadega, kuid need väga palju ei kõiguta. Vb. üks naljakaimaid oli Clioga, kui ülemiste ristmikul, õnneks küll öösel kell 2.. Auto lihtsalt lampi külje ette viskas. Õnneks Tokyo Drifti ja Eclipsei aegadest, sai väga palju käsipidurit kulutatud, suutsin ennast postist eemale juhtida ning sõit võis jälle alata. Imelik muidugi, head kummid olid ja kiirus oli ka lubatud piirides.
Eks nüüd vanem ja targem. Sõidustiil on läinud vb. ülbemaks, kuid kindlasti ka ohutumaks, nii et näed potentsiaaseid probleeme ette ning kui vältimine ei aita, siis korras käsipidur on libedal ajal minu jaoks asendamatu
Minu kõige parem isiklik soovitus noorematele juhtidel on see, et talverehvid peaksid olema eraldi velgedel.. Nii et kui jääd magama vahetusega, siis saad hommikul kuhugi hilineda, kuid vähemalt saad õiged rehvid alla ja jõuad rahulikult kohale.
Ütlen ette ära, et kõiki detaile ma ei taha avaldada, eelkõige millal ma need kogemused läbi olen elanud ja kui vana ma olin..
1) Kõige hirmutavam olukord oli mul Yamaha 600se bikeiga. Vihma sajas, mis oli suht tavaline tollal ajal. Sõitsin suhteliselt kohalikul teel, võrdlemisi pime ka ja palju liiklust. Ees kulges mingi veok, mis mind tohutult muidugi häiris. Vaatasin, et eest kedagi ei tule, mis bikei seljas tähendab, et kusagilt kaugelt keegi tuleb.. kuid kuna mul oli rohkem KW, kui mu ema autol, siis sellised olukorrad mind väga ei kõigutanud. Hakkasin mööduma ja välja tuli, et veok, millest ma mööda sõidan.. ei suvatsega oma kiirust vähendada ning ees tulev veok tuli arvatavasti kiiremini kui 90kmph. Kuna see oli õrn kurv, pimedas, siis pean tunnistama et eksisin vastutuleva veoki kiiruse tunnetamisega. Kuna padukas hakkas just siis, kui ma olin juba veoki taha pugenud, nii et ma ei osanud ka antud olukorras juhitavust hinnata. Seega kui olin juba vastas suunas, siis tundsin kuidas esimesel rattal pole üldse pidamist.. Kuigi kummid olid head, siis padukaga ja hilisügisese külmaga.. no pole midagi lihtsalt teha. Õrn kurv ka, peab kallutama. Esipidur oli äsja hooldatud, seda näppida ei julgenud, tõmbab veel käest ära. Tagumine tõmbab külglibisemisse.. siduriga kaotan pidavuse üldse. Tõmbasin siis instinktist gaasi juurde ja tõmbasin nii võimalikult keskele kuis sain. Kusagil 85-95mph (mul kmph olid nii väikselt kirjutatud, et ma neid ei näinud kunagi.), kui kahe rekka vahelt läbi sõitsin, üks minev ja teine tulev. Läks õnneks tol ööl, algul lihtsalt hingasin kiiremini ja mõtlesin noh.. ikka juhtub. Tõelik shokk jõudis kohale alles siis, kui sihtkohta jõudsin ja ratalt maha kukkusin. Põlved lihtsalt ei kandnud. Lebasin seal pikali, pillisin nagu väike laps ja vihma sajas kiivi visiirile. Kuni sõber tuppa lohistas. Pm, ma veidi veel sõitsin taga, kuid see sügis jäi ka viimaseks, sest talvel hakkasin halbu unenägusi nägema ja pm. kui on pakutud, et näe võta ja sõida.. Siis mina pm. ühegi baigi otsa ei roni enam kunagi. Eks selle riistaga sai veelgi nalja, kuid, kui baigiga sõidad ja vererõhku üles ei tao, siis sõidad valesti! Käna ma igatahes käisin taga, kuid õnneks madalal kiirusel
2) Oli üks Mitsubishi Eclipse, mis KW ja vanus ära jaotades, oli minu jaoks arvatavasti liiga palju. Natukene enne Võrut siis, kus mõnusad teed, tõmbasin 200 täpselt ümmarguselt sisse, kui mäest alla sõites järsku keset orgu seisab mingi haagisega vend, kellel ohutuled vilkusid. Tõmbasin pidurid peale, kuid vastast tuli terve hunnik autosi vastu.. Pidurdasin kõigest väest, kuid see ainult halvendas juhitavust ning 140 peal panin gaasi jälle peale ja möödusin paremalt. Muidugi väga ohtlik olukord, kuid 140ga ei tahtnud ei vastassuuna autole sisse panna, ega ka eriti sellele treilerile. Oht oli, et keegi vastast liikuv sõiduk, keerab ise vasakule.. kuid see oli vähemalt lootus. Sain ilusti õnneks mööda..kuid enam ma selle autoga nii palju kangutada ei julgenud. Noored inimesed on ikka lollid küll, ükskõik kui targad nad momendil ennast tunnevad. Auto küll päris ront polnud, eks võibolla see mind päästiski, rondiga oleks arvatavasti juhitavuse kaotanud.
3) See küll juhtus oma hoovis ja omal algatusel, kuid ühe vana Ladaga sai palju nalja. Nimelt sai pandud sinna 5l kütusepaak ja vähe kütust. Turvapuur oli sees ja sumps oli tühjaks löödud
Üritasime meelega üle katuse käia.. mis ka õnnestus, kuid paraku isetehtud "eriti turvalised" rakkmed ei tõmmanud piisavalt alla, vaid ainult ette.. Nii et ma libisesin sealt vastu katust. Pea sai korralikult ära löödud ja korraks oli hirm, et seljaga on mingi jama.. kuid see sai lihtslat põrutada. Väga ebameeldiv kogemus tegelikult, loodan, et seda rohkem üleelama ei pea.Eks hiljemas elus on ka nii mõndagi juhtunud, mõni avarii ja piruett on ikka juhtunud. Enamasti seotud siis libedate ilmadega, kuid need väga palju ei kõiguta. Vb. üks naljakaimaid oli Clioga, kui ülemiste ristmikul, õnneks küll öösel kell 2.. Auto lihtsalt lampi külje ette viskas. Õnneks Tokyo Drifti ja Eclipsei aegadest, sai väga palju käsipidurit kulutatud, suutsin ennast postist eemale juhtida ning sõit võis jälle alata. Imelik muidugi, head kummid olid ja kiirus oli ka lubatud piirides.
Eks nüüd vanem ja targem. Sõidustiil on läinud vb. ülbemaks, kuid kindlasti ka ohutumaks, nii et näed potentsiaaseid probleeme ette ning kui vältimine ei aita, siis korras käsipidur on libedal ajal minu jaoks asendamatu
Minu kõige parem isiklik soovitus noorematele juhtidel on see, et talverehvid peaksid olema eraldi velgedel.. Nii et kui jääd magama vahetusega, siis saad hommikul kuhugi hilineda, kuid vähemalt saad õiged rehvid alla ja jõuad rahulikult kohale.