28-01-2013, 01:50 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 28-01-2013, 01:50 PM ja muutjaks oli v6sa.)
Varastatud ühe foorumi sõjaväemälestuset teemast..
Lugemiseks on kasulik teada, et tsirifiiritamiseks vajalik "tsiribilnik" on Eriti Tõhus Veekeedupriboor, mis suudab kolm liitrit vett ajada keema loetud minutitega.
Väike vahepala ühest talvisest tsifiiritamisest. Olin roodus korrapidaja ja et öösel aeg lõbusamalt ja kiiremalt kulgeks, siis keerati tavaliselt peale
" otboid " üks purgitäis teed. Veekeetmine käis punanurgas, "lenkomnatas", akvaariumi taga. Kui vesi valmis sai, segati puru sisse, mässiti purk rätikusse ja viidi päevniku ehk "dnevalnõi" juurde ja pandi kiivrite kappi oma valmimist ootama.
Olin tollel päeval aga tee maha unustanud ja pidin segamisprotsessi päevniku juures ette võtma. Vesi hakkas just keema. Peitsin "Tšifirilniku" akvaariumi alla, võtsin oma kolmese purgi ja kui ümber pöörasin, et minna protsessi jätkama, vaatas mulle uksepeal vastu naeratava näoga pataljoni korrapidaja. Kapten Kudrjašov. Naeratasin vastu, soovisin palju tervist nagu määrustik ette näeb ja valasin selle kolm liitrit tulist vett akvaariumisse.
" Ja mis see tähendab?" , küsis kapten.
" Kaladele soojendan vett."
Mõttepaus.
" Vaga avangardlik lahendus, aga järgmine kord pane sool ja pipar ka kohe sisse."
Mingeid repressioone ei järgnenud, sest ohvitser oli suht nõutu. Võibolla nii peabki?
Jumalale tänu et akvaarium oli suht suur. Mingi 150 liitrit, aga vaatamata sellele olid kõik silgud paugult teises kvaariumi otsas tagajalgadel. Kõik elasid selle termošoki edukalt üle. Kõhtu ei visanud keegi taevapoole.
Lugemiseks on kasulik teada, et tsirifiiritamiseks vajalik "tsiribilnik" on Eriti Tõhus Veekeedupriboor, mis suudab kolm liitrit vett ajada keema loetud minutitega.
Väike vahepala ühest talvisest tsifiiritamisest. Olin roodus korrapidaja ja et öösel aeg lõbusamalt ja kiiremalt kulgeks, siis keerati tavaliselt peale
" otboid " üks purgitäis teed. Veekeetmine käis punanurgas, "lenkomnatas", akvaariumi taga. Kui vesi valmis sai, segati puru sisse, mässiti purk rätikusse ja viidi päevniku ehk "dnevalnõi" juurde ja pandi kiivrite kappi oma valmimist ootama.
Olin tollel päeval aga tee maha unustanud ja pidin segamisprotsessi päevniku juures ette võtma. Vesi hakkas just keema. Peitsin "Tšifirilniku" akvaariumi alla, võtsin oma kolmese purgi ja kui ümber pöörasin, et minna protsessi jätkama, vaatas mulle uksepeal vastu naeratava näoga pataljoni korrapidaja. Kapten Kudrjašov. Naeratasin vastu, soovisin palju tervist nagu määrustik ette näeb ja valasin selle kolm liitrit tulist vett akvaariumisse.
" Ja mis see tähendab?" , küsis kapten.
" Kaladele soojendan vett."
Mõttepaus.
" Vaga avangardlik lahendus, aga järgmine kord pane sool ja pipar ka kohe sisse."
Mingeid repressioone ei järgnenud, sest ohvitser oli suht nõutu. Võibolla nii peabki?
Jumalale tänu et akvaarium oli suht suur. Mingi 150 liitrit, aga vaatamata sellele olid kõik silgud paugult teises kvaariumi otsas tagajalgadel. Kõik elasid selle termošoki edukalt üle. Kõhtu ei visanud keegi taevapoole.