07-07-2012, 09:36 PM
Tere,
Olen EBS tudeng ja pean sügissemestril tegema turundusteemal uurimistöö, seetõttu sooviksin juba varakult hakata materjali kogumisega ja pole vist paremat kohta taustsüsteemist arusaamiseks, kui Mercedese entusiastide foorum.
Uurimustöö teemaks oleks Daimler Benz AG brändikultuuri arendus G klassi Mercedese näol. On ilmselge, et G klassi Mercedes on legendaarseks saanud, oma suurepäraste maastikuomaduste ja vastupidavuse tõttu ja seda juba enam kui 30 aastat, kuid antud kontekstis huvitab mind hoopis majandusteoreetiline anomaalia milleks on hoopis G klassi Mercedese hind, mis on väga kõrge ka järerturul.
Üritan leida toetust hüpoteesile, et Daimler AG turundusstrateegia on olnud G klassi Mercedest positsioneerida vaid teatud ühiskonnaklassi inimestele hoides seega kõrgel sõiduki staatust. Seda võib järeldada ka läbimüügi osas geograafilise asukoha järgi, mille kohaselt G klass müüb kõige paremini just lähis-ida väga rikastes naftariikides. Kui teised autotootjad on üritanud kunstlikel viisidel tagada brändikultuuri säilimist, näiteks mittepõhjendatult kõrgete varuosahindade ja limiteeritud autotootmisega, siis see siiski ei ole täitnud oma eesmärki.
Minu isiklik arvamus on see, et G klass on viimase kümnendi jooksul pigem staatusesümbol kui praktilise otstarbega sõiduk. Vabaturumajanduse üldreegel on see, et konkurents tagab kõige efektiivsema ja kasutajasõbralikuma toote esilekerkimise. G klass on visalt sellele vastu võidelnud paradoksiga, et kontingent, kes sõidukit ostab ei vaja tegelikult seda off-roadiks, mille jaoks G klass esialgselt loodi. G55 rehvisuurus on 275/55 R19, mis ei ole tõsiseltvõetav maastikusõiduks rasketes tingimustes. Enamik neist masinatest liigub linnateedel ja see polegi üldse oluline brändikultuuri seisukohast. Oluline on see, et G klass on unikaalne oma sihtturu positsioonilt, kuigi konkurendid on paljudes praktilistes aspektides märksa paremad sõidukid (näiteks Range Rover).
Sooviksin Teie mõttekäike lugeda sellekohta, miks on G klass nii kõrge staatusega ja suudab hästi hoida oma järeturu hinda? Palun seejuures mitte vihjata masina maastikusuutlikusele, kuna see on nagu katkise grammofoni kuulamine, teadupärast enamik G klassi ostjaid ei vaja seda masinat offroadi otstarbel.
Mu sõber käis välja märksa proosalisema ja väljakutsuva põhjuse, nimelt:"Kui G55 võtab maanteel keskmiselt 18 liitrit sajale kütust, siis ei osta seda ükski Soome ehitaja kunagi. Ka 10 aasta pärast."
Ei tahaks just nõustuda sellise absurdihõngulise väitega G klassi legendaarsuse põhjusena, kuid ootan meeleldi Teie sõnavõtte antud teemal.
Tänud,
Markus
Olen EBS tudeng ja pean sügissemestril tegema turundusteemal uurimistöö, seetõttu sooviksin juba varakult hakata materjali kogumisega ja pole vist paremat kohta taustsüsteemist arusaamiseks, kui Mercedese entusiastide foorum.
Uurimustöö teemaks oleks Daimler Benz AG brändikultuuri arendus G klassi Mercedese näol. On ilmselge, et G klassi Mercedes on legendaarseks saanud, oma suurepäraste maastikuomaduste ja vastupidavuse tõttu ja seda juba enam kui 30 aastat, kuid antud kontekstis huvitab mind hoopis majandusteoreetiline anomaalia milleks on hoopis G klassi Mercedese hind, mis on väga kõrge ka järerturul.
Üritan leida toetust hüpoteesile, et Daimler AG turundusstrateegia on olnud G klassi Mercedest positsioneerida vaid teatud ühiskonnaklassi inimestele hoides seega kõrgel sõiduki staatust. Seda võib järeldada ka läbimüügi osas geograafilise asukoha järgi, mille kohaselt G klass müüb kõige paremini just lähis-ida väga rikastes naftariikides. Kui teised autotootjad on üritanud kunstlikel viisidel tagada brändikultuuri säilimist, näiteks mittepõhjendatult kõrgete varuosahindade ja limiteeritud autotootmisega, siis see siiski ei ole täitnud oma eesmärki.
Minu isiklik arvamus on see, et G klass on viimase kümnendi jooksul pigem staatusesümbol kui praktilise otstarbega sõiduk. Vabaturumajanduse üldreegel on see, et konkurents tagab kõige efektiivsema ja kasutajasõbralikuma toote esilekerkimise. G klass on visalt sellele vastu võidelnud paradoksiga, et kontingent, kes sõidukit ostab ei vaja tegelikult seda off-roadiks, mille jaoks G klass esialgselt loodi. G55 rehvisuurus on 275/55 R19, mis ei ole tõsiseltvõetav maastikusõiduks rasketes tingimustes. Enamik neist masinatest liigub linnateedel ja see polegi üldse oluline brändikultuuri seisukohast. Oluline on see, et G klass on unikaalne oma sihtturu positsioonilt, kuigi konkurendid on paljudes praktilistes aspektides märksa paremad sõidukid (näiteks Range Rover).
Sooviksin Teie mõttekäike lugeda sellekohta, miks on G klass nii kõrge staatusega ja suudab hästi hoida oma järeturu hinda? Palun seejuures mitte vihjata masina maastikusuutlikusele, kuna see on nagu katkise grammofoni kuulamine, teadupärast enamik G klassi ostjaid ei vaja seda masinat offroadi otstarbel.
Mu sõber käis välja märksa proosalisema ja väljakutsuva põhjuse, nimelt:"Kui G55 võtab maanteel keskmiselt 18 liitrit sajale kütust, siis ei osta seda ükski Soome ehitaja kunagi. Ka 10 aasta pärast."
Ei tahaks just nõustuda sellise absurdihõngulise väitega G klassi legendaarsuse põhjusena, kuid ootan meeleldi Teie sõnavõtte antud teemal.
Tänud,
Markus