06-08-2011, 12:19 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 07-08-2011, 09:05 PM ja muutjaks oli denis23.)
Ma arvan,et põhjusi on mitu.
Esitleks - täna meie teame, et Mercedes teeb maailma uhkemad autod. Aastal 1964 see polnud isegi kaugeltki nii. Ehk siis müüa nime ja prestiize ei olnud kuigi võimalik.
Teiseks - Mercedes W100 oli overengineered sõiduk. Nii Mercedese W100 kui ka RR/Bentley peamine turg tol ajal oli juba USA. Selle igapäevane kasutus USA-s ei pidanud olema väga probleemivaba. Usun, et ka hoolduse mõttes, võisid selle omaniku teatud üllatused ootama. Kui tänases Eestis peab ootama näiteks Toyota Landcruiseri pidurisuppordi nädala aega...
Kolmandaks - vaatamata eelpool öeldule,et oli "lühike" W100 mõeldud kasutamiseks ilma autojuhita, siiski ma arvan, tegemist on autoga, mis eeldab, et omanik istub tagaistmel - mida kinnitab ka nende omanike nimekiri mida ma olen näinud. See kitsendab turgu veelgi olulisemalt. Ja kõige suurem probleem - nende kaliibri tegelased, kellel oli oma autojuht, enamus iialgi ei saaks sõita välismaa autoga, lisaks veel saksa autoga. Ajad olid teised. Ning mitte ainult USAs.
Tuletan meelde Prantsuse komöödiat "Mänguasi" Pierr Richarega, kus kõige vastikum tüüp, mis lausa ajab oksele, sõidab Mercedes Pullmaniga, samal ajal, kui positiivsed tegelased on kõik kodumaa autotoodangut kasutavad.
Neljandaks - Mercedese W100 ost, vähemalt tol ajal oli kõik muu, kui hea diil. Ehk siis, vähemalt tolleaja USA ostja silmis (täna meie võib olla arvame teist moodi)
Detroidi kõige kallim auto, Cadillac pakkus W100-ga võrreldes suuremat mootorimahtu ning 1.5 korda rohkem võimsust, palju suuremad mõõdud, rikkalikuma varustust ning ütleme, teatud mõttes oluliselt parema vastupidavuse ja töökindlust. Sisu nii rikkalik ei olnud, aga plastikpaneelidel ja sünteetikal 60-ndate lõpus oli mõnevõrra teine tähendus kui täna.
Lühike Mercedes 600 maksis 22 000 USD
Pullman 600 maksis 24 000 USD.
Cadillaci hind oli 5000 USD, luksuslik Fleetwood maksis 6500 ning pikk limo Fleetwood 75 ca 10500 USD.
Tasub mainida, et kõik Caddyd olid tehtud ühe baasmudeli alusel, ehk siis üks mootor, üks käigukast, veermik ning 80% ulatuses samad kerepaneelid.
Ehk siis jäi 2-5 korda Mercedesele alla. Kusjuures, Fleetwood 75, lipulaev, maksis 10 500 USDi, oli mõeldud autojuhiga kasutamiseks, ning sellega sõitsid miljonärid ja tipppoliitikud, k.a. President.
Samal ajal, müüdi aastas 200 000 tk. Caddysid, k.a. üle 20 000 Fleetwoode, ning omakorda üle 2000 "pikaid" Fleetwood 75 ning ainult ca 100 Mercedes 600.
See on paradoks. Inimene kes ostab endale auto 15 000 euri eest, harva saab endale lubada auto, mis maksab 30 000 euri.
Aga see, kes ostab auto 150 000 euriga, reeglina saab endale lubada ka 300 000 maksva sõiduki.
Selles mõttes, pole erilist kahtlust, et vähemalt nende hulgast, kes ostsid endale 11 000 USDi eest Fleetwood 75, enamus saaks ka 22 000 USDi eest endale Mercedes 600 osta, aga need ei ole seda teinud. Usun et ka ülejäänutest paarisajast tuhandest Caddy kliente oli palju neid, kes saaksid endale samuti Mercedes 600 osta, eriti Fleetwood Brougham ja 60Special ostjatest (toodetud üle 20 000 tk.)
Ehk siis üsna hästi näitab, et turg ei pidanud Mercedes W100 väga hea hinna/kvaliteedi suhega autoks.
Pildil on 1968 Fleetwood Brougham, kõige kallim USA sõiduauto mis oli mõeldud kasutamisel ilma autojuhita. Selle jõuallikaks on olnud 7,7L V8, 345 hj (vs 6.3, 250 hj), standardiks 4 ketaspidurit, turbiini muutuvate labanurkadega automaatkäigukast, mis kiirendab autot ilma käike vahetamata, LSD tagadiff, tagaosa nivoo, kliima- ning cruisekontroll, atermaalsed klaasid, 8 elektriakent, kesklukk, soojendusega taga ning esiistmed, elektriistmed, nahkkatus, esitulede automaatika fotoelementidel, ja palju palju muud. Lisaks sellele, on see 45 sm. pikem ning 12 sm laiem, kui Mercedes-600.
Maksis 3.5 korda vähem.
Aga ainuüksi seda mudelit müüdi aastaga üle 200 korda suuremates kogustes, ehk siis ca 20 000 vs 100.
Esitleks - täna meie teame, et Mercedes teeb maailma uhkemad autod. Aastal 1964 see polnud isegi kaugeltki nii. Ehk siis müüa nime ja prestiize ei olnud kuigi võimalik.
Teiseks - Mercedes W100 oli overengineered sõiduk. Nii Mercedese W100 kui ka RR/Bentley peamine turg tol ajal oli juba USA. Selle igapäevane kasutus USA-s ei pidanud olema väga probleemivaba. Usun, et ka hoolduse mõttes, võisid selle omaniku teatud üllatused ootama. Kui tänases Eestis peab ootama näiteks Toyota Landcruiseri pidurisuppordi nädala aega...
Kolmandaks - vaatamata eelpool öeldule,et oli "lühike" W100 mõeldud kasutamiseks ilma autojuhita, siiski ma arvan, tegemist on autoga, mis eeldab, et omanik istub tagaistmel - mida kinnitab ka nende omanike nimekiri mida ma olen näinud. See kitsendab turgu veelgi olulisemalt. Ja kõige suurem probleem - nende kaliibri tegelased, kellel oli oma autojuht, enamus iialgi ei saaks sõita välismaa autoga, lisaks veel saksa autoga. Ajad olid teised. Ning mitte ainult USAs.
Tuletan meelde Prantsuse komöödiat "Mänguasi" Pierr Richarega, kus kõige vastikum tüüp, mis lausa ajab oksele, sõidab Mercedes Pullmaniga, samal ajal, kui positiivsed tegelased on kõik kodumaa autotoodangut kasutavad.
Neljandaks - Mercedese W100 ost, vähemalt tol ajal oli kõik muu, kui hea diil. Ehk siis, vähemalt tolleaja USA ostja silmis (täna meie võib olla arvame teist moodi)
Detroidi kõige kallim auto, Cadillac pakkus W100-ga võrreldes suuremat mootorimahtu ning 1.5 korda rohkem võimsust, palju suuremad mõõdud, rikkalikuma varustust ning ütleme, teatud mõttes oluliselt parema vastupidavuse ja töökindlust. Sisu nii rikkalik ei olnud, aga plastikpaneelidel ja sünteetikal 60-ndate lõpus oli mõnevõrra teine tähendus kui täna.
Lühike Mercedes 600 maksis 22 000 USD
Pullman 600 maksis 24 000 USD.
Cadillaci hind oli 5000 USD, luksuslik Fleetwood maksis 6500 ning pikk limo Fleetwood 75 ca 10500 USD.
Tasub mainida, et kõik Caddyd olid tehtud ühe baasmudeli alusel, ehk siis üks mootor, üks käigukast, veermik ning 80% ulatuses samad kerepaneelid.
Ehk siis jäi 2-5 korda Mercedesele alla. Kusjuures, Fleetwood 75, lipulaev, maksis 10 500 USDi, oli mõeldud autojuhiga kasutamiseks, ning sellega sõitsid miljonärid ja tipppoliitikud, k.a. President.
Samal ajal, müüdi aastas 200 000 tk. Caddysid, k.a. üle 20 000 Fleetwoode, ning omakorda üle 2000 "pikaid" Fleetwood 75 ning ainult ca 100 Mercedes 600.
See on paradoks. Inimene kes ostab endale auto 15 000 euri eest, harva saab endale lubada auto, mis maksab 30 000 euri.
Aga see, kes ostab auto 150 000 euriga, reeglina saab endale lubada ka 300 000 maksva sõiduki.
Selles mõttes, pole erilist kahtlust, et vähemalt nende hulgast, kes ostsid endale 11 000 USDi eest Fleetwood 75, enamus saaks ka 22 000 USDi eest endale Mercedes 600 osta, aga need ei ole seda teinud. Usun et ka ülejäänutest paarisajast tuhandest Caddy kliente oli palju neid, kes saaksid endale samuti Mercedes 600 osta, eriti Fleetwood Brougham ja 60Special ostjatest (toodetud üle 20 000 tk.)
Ehk siis üsna hästi näitab, et turg ei pidanud Mercedes W100 väga hea hinna/kvaliteedi suhega autoks.
Pildil on 1968 Fleetwood Brougham, kõige kallim USA sõiduauto mis oli mõeldud kasutamisel ilma autojuhita. Selle jõuallikaks on olnud 7,7L V8, 345 hj (vs 6.3, 250 hj), standardiks 4 ketaspidurit, turbiini muutuvate labanurkadega automaatkäigukast, mis kiirendab autot ilma käike vahetamata, LSD tagadiff, tagaosa nivoo, kliima- ning cruisekontroll, atermaalsed klaasid, 8 elektriakent, kesklukk, soojendusega taga ning esiistmed, elektriistmed, nahkkatus, esitulede automaatika fotoelementidel, ja palju palju muud. Lisaks sellele, on see 45 sm. pikem ning 12 sm laiem, kui Mercedes-600.
Maksis 3.5 korda vähem.
Aga ainuüksi seda mudelit müüdi aastaga üle 200 korda suuremates kogustes, ehk siis ca 20 000 vs 100.
Dodge WC52 1943
Buick Century Riviera 1955
Volga GAZ-21i 1960
Cadillac Fleetwood 1967
Rover P5B 1973
Mercedes 280S 1977
Autodepäevikud ja blogi: http://www.drive2.ru/users/kolomenski/
Buick Century Riviera 1955
Volga GAZ-21i 1960
Cadillac Fleetwood 1967
Rover P5B 1973
Mercedes 280S 1977
Autodepäevikud ja blogi: http://www.drive2.ru/users/kolomenski/