Millal on uunikum replika ja millal võltsitud originaal?

[Riho-Peeter S.]

Väärtusliku Mercedes-Benzi uunikumi ostmisel on vaja teada, mida ja kui palju võltsitakse, kuidas tuvastada originaali ja kui palju peab originaalautol olema kasutatud originaalvaruosi.

Väärtuslikest ja/või haruldastest autodest tehakse mõnikord koopiaid. Selliseid koopiaid kutsutakse replikateks. Põhjus, miks replikaid tehakse, on seotud originaaluunikumi liiga kalli maksumusega (näit. Mercedes-Benz SS/SSK/SSKL, Porsche 356 kabriolett, Porsche 550, Bentley Speed Six jt.) ja/või siis, kui ükski originaali omanik pole nõus oma autot müüma (Bugatti Royale). Replika müümine originaali pähe on ostja petmine. See on kuritegu. Ülikalleid uunikume müüvad ainult väga hea mainega diilerid ja oksjonimajad. Nurgataguse diileri käest keegi ülikallist uunikumi ei osta. Kui mainekas diiler jääb võltsingu originaali pähe müümisega vahele, on väga piinlik ja maine igaveseks rikutud. Sellega ei riskita.

Ühes 2010.a. Daimler-Benzi ametlikus ajakirjas Classic Magazin kirjeldati detailselt, kuidas käib teenustöö korras Mercedes-Benzi originaalsuse tuvastamine. Sellist teenust on võimalik tellida Mercedes-Benzi Classic Centerist Fellbachis (ilmselt ka Irvine'is ja Brooklandsis). Kõigepealt võrreldakse muidugi analüüsitava auto komplektatsiooni tehase "data card'iga", mõõtmeid, agregaate jne. Kui kõik klapib - ja originaali puhul peab kõik klappima - siis jätkatakse detailsemate analüüsidega. Raamist puuritakse välja ümmargune mündisuurune metallitükk ja analüüsitakse selle omadusi ja keemilist koostist. Võltsingu puhul on muidugi välistatud, et metalli keemiline koostis oleks originaaliga identne. Peale analüüsi keevitatakse raami tehtud augu sisse märgistatud plomm. Originaalautole väljatatakse originaalile vastavuse sertifikaat. See teenus maksab mõni tuhat eurot. Data Card'i on, muide, võimalik iga Mercedes-Benz'i kohta Classic Centerist e-posti teel tasuta küsida.

Olen siin foorumis varem kirjutanud, et Mercedes-Benz SS/SSK/SSKL on toodetud tehase poolt umbes 40 tk., kuid maailmas on teada originaaliks peetavaid autosid üle 50 tk. Seega on osa neist võltsingud. Arvan, et enamus võltsingute omanikest teab, et tegu pole originaaliga, kuid ei taha seda tunnistada. SS/SSK/SSKL on ainus Mercedes-Benz, millest tehakse väga autentseid replikaid, mida on ka vilunud silmal raske originaalist eristada. Hästi tehtud SS/SSK/SSKL replika maksab 1/2-2/3 originaali väärtusest.

MB300SL-ist selliseid replikaid ei tehta, mida müües saaks isegi vilumatut silma, autot originaali pähe müües, ära petta. Esiteks suudavad MB300SL-i toruraami algusest lõpuni valmis teha üksnes 1-2 firmat Saksamaal. Veelgi enam, ka MB300SL-i kereplekkide täielikku komplekti õiges mõõdus, õigete nurkadega ja täiesti autentsena suudavad teha ainult need 1-2 firmat. Selle auto kereplekkide valmistamisel tehases algselt kasutatud puust pukki (wooden buck) on maailmas ainult üks eksemplar ja see on neist kahest firmast ühes. Seda autot lihtsalt ei suuda järgi teha. Isegi, kui suudaks, on võltsingut lihtne Mercedes-Benz Classic Centeri abiga tuvastada ja selle auto replika ei maksa sugugi nii palju kui originaal. MB300SL-i võltsimine täiesti autentsena ei tasu lihtsalt ära. See on põhjus, miks teadaolevalt ei ole MB300SL-i võltsingut kunagi müüdud originaali pähe. Isegi sellist spekulatsiooni ei ole ajakirjanduses kunagi olnud.

Hoopis teine lugu on 1930-ndate kuulsate Bentley'dega, eriti Speed Six, Blower ja 8-Litre. Selliste autode taasamisel on vaja kasutada väga palju uusi detaile. Neid müüb peamiselt Bob Petersen Engineering Ltd. (http://www.bobpetersenengineering.co.uk/). Olen seda teemat Bob Peterseniga aastaid tagasi põhjalikult arutanud. B.Petersen on küsinud, et kust siis jookseb originaali ja koopia piir, kui kõigist kunagi valmistatud 50-st Blower Bentley'st enamus koosneb suures osas tema valmistatud uutest detailidest. Aastaid oli B.Peterseni poolt mulle (ja ilmselt ka teistele) esitatud küsimus vastuseta. See küsimus sai vastatud alles 2010.a. lõpus. Kuulsaim 1930.-date aastate Bentley'de taastaja, rallisõitja ja diiler Stanley Mann (Stanley Mann Racing Ltd., http://www.stanleymann.com/) jäi vahele ühele daamile võltsitud Bentley Speed Six'i müümisega. Kohus otsustas, et sellest ei piisa, kui tükk auto raamist on originaal ja kõik muu on ise külge pandud. Stanley Mann, kellest ma varem väga lugu pidasin, kaotas kohtuvaidlusega mitte ainult rahaliselt, vaid ka reputatsiooni (http://www.dailymail.co.uk/news/article-...-FAKE.html). NB! Vaadake mõnikord, kui detailselt S.Mann nüüdsest kirjeldab enda müüdavate 1930-ndate Bentley'de komplektatsiooni

Mercedes-Benzi osas sarnaseid hiljutisi kohtulahendeid - nagu Stanley Manni Bentley kaasus - ei ole. Samas on see kohtulahend heaks orientiiriks ka kalli uunikum-Mercedese ostmisel.

Kulla inimene, kui Sinul on niivõrd laiad kogemused Saksamaal, siis ilmselt tunned sakslaste psühholoogiat paremini,

Mida otsib üks sakslastest pensionär kes pensionile minnes müüs oma elutöö-firma aktsiad ära, maksis selle pealt korraliku kodanikuna 45% tulumaksu ning seejärel jäi tal mõnikümmend miljonit euro, paar maja, ning võib olla paremad elu aastad mis on ees?

Ta läheb ja ostab endale Horchi Sport Cabrioleti 500 000 EUR eest - ok, see kellest mina räägin maksis 380 000, aga see oli mitu aastat tagasi, ehk inflatsioon...

Sellel autol on restaureerimisajalugu küljes, Horch Classic GMBH kinnitused, et sellele kulunud 5000 töötundi, ajalugu, koopia valgevene passist ja palju muud.

Mis saab vanaonu sellega? Ta saab osaleda oma Rheinlandi oldtimer-treffidel, kus iga kord tema auto saab jack-poti, saab mitu korda aastas oma Duisburgis õhtuti ringi sõita, saab tähelepanu ja austust.

Kas teda huvitab kui palju selles Horchis originaalseid III Reichis toodetud detaile? Ei huvita. Absoluutselt. Suure tõenäolisusega ei taha ta isegi meenutada, et tegelik Horch mis kandis selle numbri, oli 1941 aastal Wehrmachtisse rekviseeritud, selle tagaosa oli äralõigatud, ning selle asemel pandi vineerist kiirabikere, ning selleks hetkeks kui kolme aasta pärast see auto sai kuskil tolmusel Valgevene teel vene lennukilt otsetabamuse, oli tegemist juba vana rondiga millel olid küljes väga erinevate autode osad...







Ta ei tahagi ilmselt seda teada...

Sinu mainitud Horchide kered valmistati omal ajal mitte Horchi poolt, vaid need tehti erinevate iseseisvate keretootjate juures. Horch valmistas "liikuva raami", kered tehti mujal. Seepärast on väga levinud, et Horchi taastamisel võetakse aluseks originaalraam, mootor ja agregaadid ning kliendi soovil ehitatakse uus kere. Niikuinii tuleb kere täielikult taastada ja väga suures osas asendada. Kui nii suureks tööks paratamatult läheb, tasub Horchi raami peale panna kõige suurema turuväärtusega kere - kabriolettkere. Sellist Horchi, mille raam, mootor ja agregaadid on (taastatud) originaalid, kuid kere on tehtud uus, lähtudes omaaegse iseseisva keretootja stiilist (ehk kere on replika), peetakse originaaliks. Sellist autot ei peeta võltsinguks. (Mitme 1930-ndate Bentley ja Rolls-Royce'i mudeli puhul on selline kere asendamine lausa reegel, mitte erand ja neid autosid peetakse peale uue kere kasutuselevõttu endiselt originaalideks.)

Ennesõjaaegsete kõige kallimate Mercedes-Benzi mudelitega (380, 500K, 540K) on lood vähe teised kui Horchidega. Suur osa nimetatud Mercedestest sai kered Daimler-Benzi enda tehases Sindelfingenis. Teine osa neist sai kered väga erinevate iseseisvaste keretootjate juures - need on spetsiaalrodsterid. Üldjuhul taastatakse ennesõjaaegsed Mercedesed, originaalkeret aluseks võttes. Pole kuulda olnud, et keegi paneks Sindelfingeni kere asemele näiteks Erdmann&Rossi kere. Samas, kui seda tehtaks, oleks auto ikkagi originaal, sest raam, agregaadid ja mootor jääks originaalid.

Kas selline taastamine, kus raam, mootor ja agregaadid jäävad originaalid, kuid kere on täiesti uus ja erineb stiililt selle poolest, mis autol uuest peast oli, meeldib või mitte, on maitseasi. Loomulikult on (üliharuldased) hästi säilinud originaalkerega autod paljude huviliste ja kollektsionääride poolt oluliselt kõrgemini hinnatud, võrreldes asendatud kerega originaalautodega. Ka pealesõjaaegsete uunikumide juures hinnatakse originaalsuse taset kõrgelt. Mitmed inimesed lasevad oma auto praktiliselt uuesti üles ehitada, kuid jätavad näiteks salongis võimalikult palju puutumata, et autol säiliks esialgne "hing".