16-07-2011, 09:44 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 16-07-2011, 09:50 PM ja muutjaks oli Riho-Peeter S..)
Denis, teeme mõned asjad selgeks.
1. Jah, MB600 oli AINUS Daimler-Benzi toode, millele oli võimalik praktiliselt piiramatus konfiguratsioonis tellida salongi sisustust. Ei, Adenauerile ei olnud võimalik ligilähedaseltki sama palju tellijal erisoovide järgi tellida lasta. Ei, ka 300SE W112-le ei olnud võimalik ligilähedaseltki sama palju eritellimusel lisasid osta, võrreldes MB600-ga. Esiteks oli MB600 ametlikus lisavarustuse loetelus väga suur hulk valikuvõimalusi, mida teistel Daimler-Benzi toodetel polnud - kordades, kordades rohkem, võrreldes 300SE W112-ga. Teiseks oli võimalik tehaselt eritellimusel peaaegu piiramatus koguses lisasid juurde tellida. Sarnane eritellimusel valmistamine käis Daimler-Benzi tehases enne MB600 viimati ennesõjaaegsete mudelivaliku lipulaevade juures. Peale MB600 tootmise lõppu 1981.a. oli 16 aastat pausi ja jälle sai tellija peaaegu piiramatult auto salongi kujundada MB600 järglase juures, milleks on Maybach.
2. Kui sa väidad, et Rover P5B (mis on väga hea auto), konkureeris Mercedes S-klassist kõrgemal, siis olen küll väga üllatunud. Pidasin sind kompetentsemaks. See väide tähendaks, et Rover P5B konkureeris samas klassis mis Rolls-Royce Phantom, ZiL 115, MB600 ja kõrgema kui MB300SE W112. Sellise seisukohaga ei saa kuidagi nõustuda. Jah, Inglise kuningaperekonnal oli Rover P5B ja kõrgemad Ühendkuningriigi riigiametnikud sõitsid selle autoga, kuid reaalsuses peetakse seda ikkagi vaese mehe Jaguariks. Roveril tootjal puudus vaesuse tõttu raha oma mootor välja töötada, mistõttu pandi P5B peale Buicki mootor ja kohandati see sobivaks. See mootorivalik oli ideaalne ja sellest sai legendaarne mootor, kuid see oli ikkagi Buicki, mitte Roveri oma. Mingit võrdlust Rover P5B tegelikkuses oma põhikonkurendi - Jaguariga - ei kannata. Jaguari lipulaevad MK10 ja XJ6 olid Rover P5B-st valgusaastate poolest ees, samuti Mercedes 300SE W112. Loomulikult ka Jaguar MKII. Tore, et sul selline Rover on, kuid loodetavasti oled sa üle sageli levinud kompleksist, et tuleb taevani kiita seda autot, mis parasjagu endal garaažis seismas on. Vabandan otse ütlemise pärast, kuid katsume siiski jääda objektiivseks.
Ja veel, Daimler-Benz EI TEENINUD kasumit mitte ühegi MB600 tootmise ja müügi pealt. Iga MB600 pealt teenis Daimler-Benz kahjumit. Ainus põhjus, miks Daimler-Benz MB600 välja töötas ja müügile tõi, oli vajadus tõestada, et automaailma absoluutses tipus asub Mercedes ja ei keegi teine. MB600 turuletoomine oli üks esimesi samme, suretamaks välja Rolls-Royce ja Bentley. Bentley juba oligi tegelikkuses 1920-ndate lõpus pankrotistunud ja iseseisvuse kaotanud. Ennesõjaaegsed konkurendid olid kõik pankrotis. 1950-ndate lõpus läks ka Daimler pankrotti ja see kaubamärk võeti Jaguari poolt üle. Sisuliselt oli 1963. aastaks, kui Daimler-Benz tõi MB600 turule, selles segmendis ainsaks konkureerivaks autoks, mida sai raha eest osta, jäänud Rolls-Royce Phantom.
1. Jah, MB600 oli AINUS Daimler-Benzi toode, millele oli võimalik praktiliselt piiramatus konfiguratsioonis tellida salongi sisustust. Ei, Adenauerile ei olnud võimalik ligilähedaseltki sama palju tellijal erisoovide järgi tellida lasta. Ei, ka 300SE W112-le ei olnud võimalik ligilähedaseltki sama palju eritellimusel lisasid osta, võrreldes MB600-ga. Esiteks oli MB600 ametlikus lisavarustuse loetelus väga suur hulk valikuvõimalusi, mida teistel Daimler-Benzi toodetel polnud - kordades, kordades rohkem, võrreldes 300SE W112-ga. Teiseks oli võimalik tehaselt eritellimusel peaaegu piiramatus koguses lisasid juurde tellida. Sarnane eritellimusel valmistamine käis Daimler-Benzi tehases enne MB600 viimati ennesõjaaegsete mudelivaliku lipulaevade juures. Peale MB600 tootmise lõppu 1981.a. oli 16 aastat pausi ja jälle sai tellija peaaegu piiramatult auto salongi kujundada MB600 järglase juures, milleks on Maybach.
2. Kui sa väidad, et Rover P5B (mis on väga hea auto), konkureeris Mercedes S-klassist kõrgemal, siis olen küll väga üllatunud. Pidasin sind kompetentsemaks. See väide tähendaks, et Rover P5B konkureeris samas klassis mis Rolls-Royce Phantom, ZiL 115, MB600 ja kõrgema kui MB300SE W112. Sellise seisukohaga ei saa kuidagi nõustuda. Jah, Inglise kuningaperekonnal oli Rover P5B ja kõrgemad Ühendkuningriigi riigiametnikud sõitsid selle autoga, kuid reaalsuses peetakse seda ikkagi vaese mehe Jaguariks. Roveril tootjal puudus vaesuse tõttu raha oma mootor välja töötada, mistõttu pandi P5B peale Buicki mootor ja kohandati see sobivaks. See mootorivalik oli ideaalne ja sellest sai legendaarne mootor, kuid see oli ikkagi Buicki, mitte Roveri oma. Mingit võrdlust Rover P5B tegelikkuses oma põhikonkurendi - Jaguariga - ei kannata. Jaguari lipulaevad MK10 ja XJ6 olid Rover P5B-st valgusaastate poolest ees, samuti Mercedes 300SE W112. Loomulikult ka Jaguar MKII. Tore, et sul selline Rover on, kuid loodetavasti oled sa üle sageli levinud kompleksist, et tuleb taevani kiita seda autot, mis parasjagu endal garaažis seismas on. Vabandan otse ütlemise pärast, kuid katsume siiski jääda objektiivseks.
Ja veel, Daimler-Benz EI TEENINUD kasumit mitte ühegi MB600 tootmise ja müügi pealt. Iga MB600 pealt teenis Daimler-Benz kahjumit. Ainus põhjus, miks Daimler-Benz MB600 välja töötas ja müügile tõi, oli vajadus tõestada, et automaailma absoluutses tipus asub Mercedes ja ei keegi teine. MB600 turuletoomine oli üks esimesi samme, suretamaks välja Rolls-Royce ja Bentley. Bentley juba oligi tegelikkuses 1920-ndate lõpus pankrotistunud ja iseseisvuse kaotanud. Ennesõjaaegsed konkurendid olid kõik pankrotis. 1950-ndate lõpus läks ka Daimler pankrotti ja see kaubamärk võeti Jaguari poolt üle. Sisuliselt oli 1963. aastaks, kui Daimler-Benz tõi MB600 turule, selles segmendis ainsaks konkureerivaks autoks, mida sai raha eest osta, jäänud Rolls-Royce Phantom.
Riho-Peeter Simson
harrastusautoajaloolane
harrastusautoajaloolane