19-11-2010, 01:45 AM
Kirjutama ajendas mind hiljutine G tagasilla luku teema.
Alustan kõigepealt sellest et G460-l olen näinud kolme varianti esisildadest:
Kõige esimesel asuvad simmerlingid mis takistavad diffri õli ja silla otsa "kolbas" asuva määrde segunemist otse diffri laagrite kõrval. Lukupoolne simmer on ümber lülitusmuhvi ja see tähendab seda et muhvi liigutav toru liigub silla suka sees kas kuivalt või on sinna jõudnud määre silla otsast. Tulemuseks on see et lukku liigutav hüdrosilinder ei jõua selle paksu määrdega koos olevat toru liigutada (eriti talvel). See siis üks esisilla luku mittetöötamise põhjuseid. Samuti puudub kõige esimestel sildadel ka pooltelje tugipuks silla otstes.
Teine variant on samas kohas asuvate simmeritega, aga puksid juba on.
Nende variantide puhul on suur oht et kui jätta tähelepanuta simmerite seisukord siis mingi hetk ei immitse õli mitte ainult silla otstest välja, vaid seguneb määrdega ja liigub tagasi diffrisse. Selle tulemusel jääb teo välimine laager kuivaks kuna see plöga lihtsalt enam ei liigu mööda õlikanalit sinnani. Seda kogemust ei soovita kellelegi. Enda autol jooksis esisillas samal põhjusel laager kokku. Kiirusel u. 70 km/h tekkinud järsk blokeering esidiffris keeras pooleks ühe püsikiirusliigendi ja kuna vahekast oli lukus siis purustas ka tagumise peaülekande teo ja taldriku. Lisaks oli kokku jooksnud laagri sisemine saale ennast sisuliselt teo võlli külge "keevitanud" ja teo võlli välja pressides ei liikunud laager võlli peal 1/100-gi. Selle asemel vajutas teo võlli keerme osa kokku nagu lõõtsa ja edasi pressides surus laagri välimisest saalest läbi nii, et lükkas laiali ka silla tala peaülekande korpuse. Nii et kahe pisikese simmeri vahetusega viivitamine tähendas ka sillatala vahetust.
Kolmas ja kõige uuem variant on siis nii et simmerid ja pooltelje tugipuksid on koos silla otstes. Sellega on tagatud ka luku muhvi kerge liikumine õli sees.
Lisaks on luku andureid kahte tüüpi: Pika ja lühikese korpusega. Pikk andur paneb luku märgutule põlema siis kui lukk on lõpuni hambumuses ja kustutab siis kui lukk on TÄIELIKULT vabastatud. Lühike seevastu kustutab kohe kui muhv on ainult veidi hambumist tagasi tõmmanud. Seega võib saada eksliku signaali et lukk maas ja kõva pinnase peal pöörates rikkuda osaliselt veel vabastamata luku hambad. Kui lukku on püütud lülitada suurte pööretega ja peale seda kostab sellist hambumisest ülehüppamise kolksatusi siis võib põhjus olla mitte selles et hambad on täiesti katki või nii ümarate servadega et surub hambad lahku tagasi.
Kiire pöörde pealt tehtud lülitus võib tekitada muhvi hammaste välimisele servale sellise löögiga tekkinud deformatsiooni. Diffripoolsete hammaste sügavusest 3/4 asub aga diffri laagri sisemise saale sees. Ja see saale on seal nii täpselt ümber et kui muhvi hambad on natukenegi välisservast haiget saanud siis nad enam ei mahu vabalt sinna laagri saale sisse. Lukk saab sel juhul minna hambumisse ainult 1/4 ulatuses ja ja hakkab "välja viskama".
Sai nüüd pikk jutt aga ehk on kellelegi abiks.
Alustan kõigepealt sellest et G460-l olen näinud kolme varianti esisildadest:
Kõige esimesel asuvad simmerlingid mis takistavad diffri õli ja silla otsa "kolbas" asuva määrde segunemist otse diffri laagrite kõrval. Lukupoolne simmer on ümber lülitusmuhvi ja see tähendab seda et muhvi liigutav toru liigub silla suka sees kas kuivalt või on sinna jõudnud määre silla otsast. Tulemuseks on see et lukku liigutav hüdrosilinder ei jõua selle paksu määrdega koos olevat toru liigutada (eriti talvel). See siis üks esisilla luku mittetöötamise põhjuseid. Samuti puudub kõige esimestel sildadel ka pooltelje tugipuks silla otstes.
Teine variant on samas kohas asuvate simmeritega, aga puksid juba on.
Nende variantide puhul on suur oht et kui jätta tähelepanuta simmerite seisukord siis mingi hetk ei immitse õli mitte ainult silla otstest välja, vaid seguneb määrdega ja liigub tagasi diffrisse. Selle tulemusel jääb teo välimine laager kuivaks kuna see plöga lihtsalt enam ei liigu mööda õlikanalit sinnani. Seda kogemust ei soovita kellelegi. Enda autol jooksis esisillas samal põhjusel laager kokku. Kiirusel u. 70 km/h tekkinud järsk blokeering esidiffris keeras pooleks ühe püsikiirusliigendi ja kuna vahekast oli lukus siis purustas ka tagumise peaülekande teo ja taldriku. Lisaks oli kokku jooksnud laagri sisemine saale ennast sisuliselt teo võlli külge "keevitanud" ja teo võlli välja pressides ei liikunud laager võlli peal 1/100-gi. Selle asemel vajutas teo võlli keerme osa kokku nagu lõõtsa ja edasi pressides surus laagri välimisest saalest läbi nii, et lükkas laiali ka silla tala peaülekande korpuse. Nii et kahe pisikese simmeri vahetusega viivitamine tähendas ka sillatala vahetust.
Kolmas ja kõige uuem variant on siis nii et simmerid ja pooltelje tugipuksid on koos silla otstes. Sellega on tagatud ka luku muhvi kerge liikumine õli sees.
Lisaks on luku andureid kahte tüüpi: Pika ja lühikese korpusega. Pikk andur paneb luku märgutule põlema siis kui lukk on lõpuni hambumuses ja kustutab siis kui lukk on TÄIELIKULT vabastatud. Lühike seevastu kustutab kohe kui muhv on ainult veidi hambumist tagasi tõmmanud. Seega võib saada eksliku signaali et lukk maas ja kõva pinnase peal pöörates rikkuda osaliselt veel vabastamata luku hambad. Kui lukku on püütud lülitada suurte pööretega ja peale seda kostab sellist hambumisest ülehüppamise kolksatusi siis võib põhjus olla mitte selles et hambad on täiesti katki või nii ümarate servadega et surub hambad lahku tagasi.
Kiire pöörde pealt tehtud lülitus võib tekitada muhvi hammaste välimisele servale sellise löögiga tekkinud deformatsiooni. Diffripoolsete hammaste sügavusest 3/4 asub aga diffri laagri sisemise saale sees. Ja see saale on seal nii täpselt ümber et kui muhvi hambad on natukenegi välisservast haiget saanud siis nad enam ei mahu vabalt sinna laagri saale sisse. Lukk saab sel juhul minna hambumisse ainult 1/4 ulatuses ja ja hakkab "välja viskama".
Sai nüüd pikk jutt aga ehk on kellelegi abiks.