26-01-2010, 02:28 AM
Kuna on tegemist ühisanum pritsega siis saavad kõik pihustid omale toiterõhu ühest kõrgsurvetorust Heaküll: 400-l on see kaheks jaotatud, kuid ikkagi üks anum. Sinna peksab kõrgsurve pump kütust sisse nii nagu jaksab, seda rõhku näitab ajule rõhu andur ja üleliigne rõhk lastakse anumast tagasivoolu rõhuregulaator klapiga. Piltlikult öeldes on see elektriline kraan. Mida rohkem AJU kraani lahti keerab, seda madalamaks rõhk anumas langeb. Rõhu jälgimine on CDI systeemil väga range ja vähimgi rõhu kõikumine peegeldab mootori ebaühtlases töös. Kui nüüd rõhk on õige (käivitamisel vähemalt 150 BAR.) siis oskab aju pihusteid vastavalt tööreziimile avada, et mootor töötaks tellitud pööretel. Mida uuremaid koormusi või pöördeid ajult juht tellib, seda suuremaks aetakse anumas rõhk (>1400 bar)ja seda rohkem avatakse pihusteid. Mootori tööd ei tasakaalustata pihustite surveid muutes, sest lihtsalt ei ole võimalik. Igal pihusti eraldi pealetulevat survet muuta ei saa . See käib sedamoodi hoopis, et Aju näeb väntvõlli pöörlemis joonkiirust ja on võimeline arusaama, millise silindri töötakti juures väntvõll kiirendas VÄHE, NORMAALSELT või ÜLELIIA. Selle tulemusena korrigeeritakse vastavat pihustit siis rohkem avanema või siis vähem avanema. Aju püüab võimalikult ühtlaselt pihustite abil väntvõlli ringi ajada, ja selle arvutuse tulemusena on võimalik hinnata pihustite otste kvaliteeti: (testriga on korrektsioon täiesti vaadeldav). Kui ikka ühte silindrit metsikult juurde korrigeeritakse ,siis võib eeldada, et see pihusti ots on viletsama väljapihustuse võimega kui normaalne pihusti. Kõik see on aga tegelikult tühikäigu teema ja antud problemipuhul ei mängi ültse rolli.
Jutt käis siin ennem pihusti tagasivoolu leketest. Kuna pihustid saavad toite ühisanumast ja enamus pihustisse minev kütust on mõeldud ära pihustamiseks ,siis teatud osa kütusest lastakse tagasivoolukaudu uuesti filtrisse või paaki.See tagasivool on tugevasti drosseldatud. Probleem on selles, et teinekord hakkab see tagasivool liiga intensiivselt tagasivoolama ja kogu ühisanumasse surutud kütus lahkub sealt ühe või mitme pihusti tagasivoolu kaudu minema. Lahkub seda teedpidi, kust tegelikult lahkuda ei tohiks. Süsteemi rõhk lageb alla käivituseks vajaminetav rõhku ja aju lõpetab üritamise .Ootab meeleheitlikult, millal see rõhk ometi tema normideni tõuseb. Starterit antakse senukaua, kui käivituseks kulunud etteantud aeg on ületatud. Pihustite tagasivoolu leke on vägagi seotud temperatuuriga. Täiesti tavaline on see, et tehakse mõõtmine töösooja mootoriga ja see ei näita ühtegi leket välja. Kui aga mootor on täiesti maha jahtunud ja pihustid on külmad, siis on pihustis tagasivoolu osakonna kulunud detailide lõtkud ja vahed külmaga veel rohkem suurenevad(kuna me teame juba koolifüüsikast kuidas materjalid temperatuuri muutudes paisuvad ja kahanevad) ning kütus pääsebki üleliia tagasi.
Kõige suurem raskus on mootoril ppihustilekkega käivitus.Siis käib mootor nii aeglaselt ringi ja kõrgsurve pumba tootlikus on väga väike. Mida rohkemate silindritega mootor seda vähem annab ühe pihusti leke käivitusel tunda. Kuna kõrgsurve pump on toodetud suurema tootlikusega.
Lihtne kontrollida pihusti leket kaudsete meetoditega:
Käivitusel lasta startgaasi(eetrit)sisselaskesse ja selle pealt mootor tööle ajada. Kui jääb käima, siis on üpris suur tõenäosus, et pihusti leke segas käivitusel rõhku ülesse saamast. Kui mootor juba töötab siis reeglina pihustileke süsteemi enam seisata ei suuda, sest kõrgsurve pumba tootlikus on nii suur.
See jutt on aga ainult üks väike võimalus sellest suurest süteemi rägastikust. Küll võib olla etteanne vilets (mida ma sellel antud masinal ka kahtlustan),küll võib regulaator vigane olla,küll võib kõrgsurve pumba üks plunseripaar defektne olla ja kinni jääda, võibolla on mootori aju külmakartlik(mis on ka päris realne antud masinal) ja ei tee oma tööd korralikult. On vaja natuke eelteadmisi,kogemusi, testimis ja mõõtmisseadmeid ja siis võimalik ka arusaada lähteandmetest, miks mootor ei käivitu.
Õhukulumõõtja käivitusele ei mõju. Seda kasutatakse EGR-i töö jälgimiseks. Vända andur aga küll ei luba käima minna.
Andureid vahetada aga niisama ei soovita....
väga väga kallis.
Jutt käis siin ennem pihusti tagasivoolu leketest. Kuna pihustid saavad toite ühisanumast ja enamus pihustisse minev kütust on mõeldud ära pihustamiseks ,siis teatud osa kütusest lastakse tagasivoolukaudu uuesti filtrisse või paaki.See tagasivool on tugevasti drosseldatud. Probleem on selles, et teinekord hakkab see tagasivool liiga intensiivselt tagasivoolama ja kogu ühisanumasse surutud kütus lahkub sealt ühe või mitme pihusti tagasivoolu kaudu minema. Lahkub seda teedpidi, kust tegelikult lahkuda ei tohiks. Süsteemi rõhk lageb alla käivituseks vajaminetav rõhku ja aju lõpetab üritamise .Ootab meeleheitlikult, millal see rõhk ometi tema normideni tõuseb. Starterit antakse senukaua, kui käivituseks kulunud etteantud aeg on ületatud. Pihustite tagasivoolu leke on vägagi seotud temperatuuriga. Täiesti tavaline on see, et tehakse mõõtmine töösooja mootoriga ja see ei näita ühtegi leket välja. Kui aga mootor on täiesti maha jahtunud ja pihustid on külmad, siis on pihustis tagasivoolu osakonna kulunud detailide lõtkud ja vahed külmaga veel rohkem suurenevad(kuna me teame juba koolifüüsikast kuidas materjalid temperatuuri muutudes paisuvad ja kahanevad) ning kütus pääsebki üleliia tagasi.
Kõige suurem raskus on mootoril ppihustilekkega käivitus.Siis käib mootor nii aeglaselt ringi ja kõrgsurve pumba tootlikus on väga väike. Mida rohkemate silindritega mootor seda vähem annab ühe pihusti leke käivitusel tunda. Kuna kõrgsurve pump on toodetud suurema tootlikusega.
Lihtne kontrollida pihusti leket kaudsete meetoditega:
Käivitusel lasta startgaasi(eetrit)sisselaskesse ja selle pealt mootor tööle ajada. Kui jääb käima, siis on üpris suur tõenäosus, et pihusti leke segas käivitusel rõhku ülesse saamast. Kui mootor juba töötab siis reeglina pihustileke süsteemi enam seisata ei suuda, sest kõrgsurve pumba tootlikus on nii suur.
See jutt on aga ainult üks väike võimalus sellest suurest süteemi rägastikust. Küll võib olla etteanne vilets (mida ma sellel antud masinal ka kahtlustan),küll võib regulaator vigane olla,küll võib kõrgsurve pumba üks plunseripaar defektne olla ja kinni jääda, võibolla on mootori aju külmakartlik(mis on ka päris realne antud masinal) ja ei tee oma tööd korralikult. On vaja natuke eelteadmisi,kogemusi, testimis ja mõõtmisseadmeid ja siis võimalik ka arusaada lähteandmetest, miks mootor ei käivitu.
Õhukulumõõtja käivitusele ei mõju. Seda kasutatakse EGR-i töö jälgimiseks. Vända andur aga küll ei luba käima minna.
Andureid vahetada aga niisama ei soovita....
väga väga kallis.