03-10-2009, 08:44 AM
Roland räägib õigust, aga...
See onn, kus me praegu talvitume, ei ole väärt korraliku süsteemi ehitamist... Isegi, kui jätta selline diagonaalis voolik, ikkagi pole väärt.
Seega, midagi odavamat ja lihtsamat tuleb ette võtta, kui ringvoolse süsteemi ehitamine ja kahekandise akupaagi paigaldus...
Huvitaval kombel pole keegi veel välja ujunud, kes potentsiaalsele kliendile müüks pumpa ja hüdrofoori...
Mul on nimelt tõesti mõte see veeautomaat kaevust välja visata ja pista torusse süvaveepump... Hüdrofooripaagi suhtes tuleb veel mõtiskleda. Sel on ju savi, see võiks elada nii kaevus kui vetsus. Kahesajaliitrise boileri alla mahub ilusti 50-liitrine rõhupaak - ma juba kaesin Ehitusmarketist.
Lihtsalt mina mõtislen siin selle üle, kas selline süsteemi muutmine vähendab temperatuuri kõikumist pumba sisselülituste vahel või teise kraani avamisel.
Kuna külm vesi jaguneb mul kollektorist kolmeks (kusjuures dušš saab oma vee otse kollektorist) ja soe vesi läheb kaheks kohe peale boilerit (jälle - dušš saab otse vee), siis muud ei oskagi ette võtta. Kuna temperatuur näikse kõikuvat rohkem külma vee tarbimisel, valamukraanist leiget vett võttes ei muutu temperatuur nii drastiliselt, siis kaldun arvama, et rõhukadu pumbalt majja on nii suur, et duši jaoks lihtsalt ei jätku rõhku (minimaalselt peaks sellele Balteco järgi jääma 1,5 bar)...
Vastuseks Lauri ässitamisele tõden, et enne uue pumba hankimist kavatsen teha tutvust rõhurelee hingeeeluga...
Küsimus kah: mis nimega pean küsima rõhuklappi, mis kaityseb veesüsteemi ülerõhu eest? Kui ma releed näppima lähen ja seal midagi väga mööda panen, siis võiks kusagil olla klapp, mis üleliigse vurtsu välja laseb enne, kui rõhunumber kahekohaliseks muutub...
Kas ongi ülerõhuklapp? Igatahes ehitusmarketid pööritavad selle jutu peale silmi...
See onn, kus me praegu talvitume, ei ole väärt korraliku süsteemi ehitamist... Isegi, kui jätta selline diagonaalis voolik, ikkagi pole väärt.
Seega, midagi odavamat ja lihtsamat tuleb ette võtta, kui ringvoolse süsteemi ehitamine ja kahekandise akupaagi paigaldus...
Huvitaval kombel pole keegi veel välja ujunud, kes potentsiaalsele kliendile müüks pumpa ja hüdrofoori...
Mul on nimelt tõesti mõte see veeautomaat kaevust välja visata ja pista torusse süvaveepump... Hüdrofooripaagi suhtes tuleb veel mõtiskleda. Sel on ju savi, see võiks elada nii kaevus kui vetsus. Kahesajaliitrise boileri alla mahub ilusti 50-liitrine rõhupaak - ma juba kaesin Ehitusmarketist.Lihtsalt mina mõtislen siin selle üle, kas selline süsteemi muutmine vähendab temperatuuri kõikumist pumba sisselülituste vahel või teise kraani avamisel.
Kuna külm vesi jaguneb mul kollektorist kolmeks (kusjuures dušš saab oma vee otse kollektorist) ja soe vesi läheb kaheks kohe peale boilerit (jälle - dušš saab otse vee), siis muud ei oskagi ette võtta. Kuna temperatuur näikse kõikuvat rohkem külma vee tarbimisel, valamukraanist leiget vett võttes ei muutu temperatuur nii drastiliselt, siis kaldun arvama, et rõhukadu pumbalt majja on nii suur, et duši jaoks lihtsalt ei jätku rõhku (minimaalselt peaks sellele Balteco järgi jääma 1,5 bar)...
Vastuseks Lauri ässitamisele tõden, et enne uue pumba hankimist kavatsen teha tutvust rõhurelee hingeeeluga...
Küsimus kah: mis nimega pean küsima rõhuklappi, mis kaityseb veesüsteemi ülerõhu eest? Kui ma releed näppima lähen ja seal midagi väga mööda panen, siis võiks kusagil olla klapp, mis üleliigse vurtsu välja laseb enne, kui rõhunumber kahekohaliseks muutub...
Kas ongi ülerõhuklapp? Igatahes ehitusmarketid pööritavad selle jutu peale silmi...