Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Veemehi on?
#6
Termostaadiga duššisegisti ei ole mõeldud soojaveeallikale, mille temp mängib - ehk elektrilisele soojaveeboilerile - kuna selle jõudlus on liiga väike, eriti kui majas on vann. Väike jõudlus = soojavee otsa saamine = väike võimsus = kül vesi.
Vanni puhul oleks normaalne kasutada minimaalselt 200L boilerit (ise eelistan siinkohal 300L boilerit, et oleks reserv ka peale peale vanni minna dušši alla.
Termostaadiga segisti eeldab suurt jõudlust ehk ühtlast soojavee temparatuuri.

Sooja vee temperatuuri kõikumised tekivad ennekõike "odavatest ja säästu" hoone sisestest soojaveetrassist.
Tüüpiline soojavee ühendus-skeem on hunnik läbivaid kolmikuid - ehk boilerist köögikraanikaussi, sealt edasi vanni, sealt vannitoa kraanikaussi ja siis viimaks näiteks duššisegistile. Tüüpiline olukord - keegi on dušši all, keegi teine keerab köögikraani lahti ja siis hakkab dušši alt kõva kisa kuulma, kuna läks külmaks, siis "duššialune" keerab sooja "juurde", nii kaua on hea olla, kuni köögikraani kasutaja vee kasutamise ära lõpetab, sulgeb kraan ja dušši alt tuleb jälle kisa, kuna vesi liiga soe.

Selleks, et tagada IDEAALNE hetkeline soojavee temp. kraani avamisel on vaja:
1) Soe vesi peab jagunema kollektorist - ehk boilerist otse kollektorisse. Kollektor annab ka selle eelise, et sealt saad piirata vea pealevoolu, vastavalt toru kaugustest ja tõstesurvest (korrused) saad keerata kõik surved lõpppunktis paika.
2) Sooja vee tsirkulatsioon - ehk seisval veel on tahes-tahtmatta erinev temperatuur liikuvast veest - ehk tekitada veele pidev "ringiliikumine" ehk sooja vee tsirkulatsiooniring koos tsirkulatsioonipumbaga. Tsirkulatsiooni kõige parem lahendus - kollektorist iga väljudni pealt kindel tarbija, enne tarbijat vahetult kolmik - kõikide tarbijate kolmikute vahel on tsirguring mille üks ots on kollektori läbivoolu otsas ja teine boileri ahelas ja pump vahel siis.

Sooja vee puhul ei tasuks ka kindlasti ära unustada paisupaaki, et soojenemise korral saaks see paisuda paaki, mitte hakata ronima külmaveetrassi - ei ole harvad juhused kus naabrimees saab külma vee trassist naabrimehe sooja vee Smile
Ja paisupaagipuhul siis kindlasti kasutada (valget) tarbeveepaaki(plastik kest sees) mitte odavamat küttesüsteemi (punane ja metall=rooste) paaki.
Ja kindlasti ka ülerõhuklapp vastavalt süsteemi veerõhule.

Ja üks kurjajuur on õhk, mida rannikualade pinnasekihtidest (puurkaevudest) rohkelt tuleb, igasugused odavad ja standardsed õhutajad ei kõlba tarbeveele (küll on OK kütteringis) kuna nad ei suuda oma tööd ära teha. Üks toimiv lahendus on osta paarikümneliitirne hüdrofori paak, sellele keermed teha - ülevalt sisse/alt välja/ õhutajale ülesse - ja panna see suur (metallpuruga) õhutaja, see kõige mõistlikum lahendus IMO.

Süveveepumbad - ise soovitaksin ainult Grundfosi, Grundfos on pumpade Mercedes-Benz + A klassi energiatarbijad/säästjad.
http://net.grundfos.com/Appl/WebCAPS/cus...l=GROUNDWA
Põhiline reegel on, et oled veendunud kaevu sügavuses ja vee piiris, et pump ei jookseks kuivale.
Kui oled sobiliku Grundfosi pumba leidnud, siis võin antuke aidata Sind selle soetamisega.

Minu jaoks on huvitav teema seeSmile Aga ma vaatana asja maksimalisti pilgu järgi...

Stiiilinäiteid: (poolik seal veel küll):
[Pilt: img_1944.jpg]
Vasta


Sõnumeid selles teemas
Veemehi on? - Autor: v6sa - 01-10-2009, 03:36 PM
RE: Veemehi on? - Autor: Toomaz - 01-10-2009, 03:56 PM
RE: Veemehi on? - Autor: v6sa - 01-10-2009, 04:04 PM
RE: Veemehi on? - Autor: Laur - 01-10-2009, 04:14 PM
RE: Veemehi on? - Autor: marek - 01-10-2009, 04:40 PM
RE: Veemehi on? - Autor: Rolz - 01-10-2009, 05:15 PM
RE: Veemehi on? - Autor: marek - 01-10-2009, 05:29 PM
RE: Veemehi on? - Autor: v6sa - 03-10-2009, 08:44 AM
RE: Veemehi on? - Autor: väikemees - 03-10-2009, 09:56 AM
RE: Veemehi on? - Autor: Laur - 03-10-2009, 10:26 AM
RE: Veemehi on? - Autor: Rolz - 03-10-2009, 02:31 PM



Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne