Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Maja küttesüsteemid
#41
Mida sa selle villapaksusega ikka huiad siin.

Näe insener Indrek ise kirjutas "Aga eestis ei eksi selle 100 w/m2 kohta, kui ventilatsioon olemas ja maja natukenegi sooja peab ja aknad ees on. Ja kui mõnevõrra üle dimensioneerid, siis ka hullu pole." 10cm villa hoiab natuke sooja, teed ventilatsiooni ära ja tip-top.
Telli endale maasoojuspump, lase mingi 3 kilomeetri jagu torusi õuele panna ja asi korras.
Vasta
#42
10 cm villa ei luba sajavatise ruutmeetri küttevõimsuse korral ära elada. See eeldab, et ka muud kihid omavad mingitki takistust soojuse lahkumisele.

Kui ainult villale loota, siis peab seda ikka olema. Soomlased villa puhul alla 100+50 mm kihtide soojustusest üldse ei räägi...
Vasta
#43

Välisvooder-tuuletõke-vill 10cm-ristpuitlaudisega 35cm sein.
Viimast ma varem polnud näinud.

Põhimõtteliselt peaks asi olema võrreldav 35cm-se seinapaksusega palkmajaga millele on väljast lisatud 10 villa, tuuletõke ja puitvooder.
Samas ei oska öelda, kas see risti-rästine laudissein on parema nö soojapidavusega kui tavaline sama paks palksein. Tundub siiski olevat, sest asi on päris massiivne ja tihe, kuigi puu ise ju mingit erilist sooja kinni ei hoia.
setud sõitsid seciga
Vasta
#44
(24-11-2013, 08:41 PM)HotPapa Kirjutas: ...
Alloleval pildil on minu maja sein.
...

Kas ma olen ainuke, kel mikrosita konto puudumisel see pilt nägemata jääb?Paranoid
Vasta
#45
Paroci lehel on mõned lahendused toodud renoveeritava ja uue ehitise kohta:
http://www.paroc.ee/lahendused-ja-tooted...oveerimine
Need arvatavast ei kehti kui on kasutatud mõnda sellist soojustust mis ajapikku ära väjub vms sellist tuuletõket mis niiskusega mängima hakkab(näit see sinine või roheline plaat)
Vasta
#46
(25-11-2013, 10:54 AM)v6sa Kirjutas: Kas ma olen ainuke, kel mikrosita konto puudumisel see pilt nägemata jääb?Paranoid

Ei, ma ka ei näe. Väga ei muretse ka..
M.O.T.T
If you want to make God laugh, tell him your future plans
Vasta
#47
Mina ka ei näinud.
Tuuletõke ongi paras piiks-piiks sõna, tuuletõkke kips on ainuõige lahendus.
“A Mercedes-Benz needs to look like a Mercedes-Benz. And another thing that’s just as important is harmonious model progression: the next model should never make the previous models look old.”
Vasta
#48
Pilt siis uuesti.


[Pilt: WP_20131124_010_zps756b9c47.jpg]
Vasta
#49
Pilt vist petab aga välis puitvooder + selle roovitus(tolline laud ca) + tuuletõke ca 1cm + 10cm villa = 14-15 cm. Juhul, kui tuuletõke ei ole juba koos villaga. Vana sein koos soojustusega on siis 20cm. Kui seda vana soojustust seal vahetada ei saa siis tasuks vähemalt seest +50mm vill koos niiskustõkkega ikkaagi lisada, niikui nii juhtmed ja torud vaja seinas vedada.
Vasta
#50
Tegemist siiski uue majaga Smile. See puitsein mis konkreetselt pildi peal näha, on 35 cm paks.
Vasta
#51
Seinas paksus on suhteline, rohkem tähtis on selle soojustus. See 35cm osa teeb siis mõlelamlt poolt laudis ja keskel ca 30cm(vill?) soojustust + veel 10cm villa väljaspool? Kui korralikult tehtud siis peaks olema piisav, ma vaataksin et ei oleks külma sildasid näiteks vundamenil ja- või katuse ülemineku juures. Seespool kindlasti niiskutõke, selleks et niiskus ei pääseks puitkonstruksiooni sisse sõltumata siseviimistusest.

Aga kütteks maaküte, päiksepaneelid ja tuulikud, majas on muudki teha kui ahju kütta Smile
Vasta
#52
Ei, keskel pole vill, pildi peal olev kujutis ongi täies ulatuses sein, kõik 4 seina. Konkreetne massiivne täispuit sein.

Siin saksakeelne leht, kus räägib sellest. http://www.massivholzmauer.de/
Vasta
#53
Seal kodulehel on need energiatõhususe andmed olemas sellele 34cm paneelile, sealt saab arvutada palju soojustus lisada vaja ja samuti vastus niiskustõkke kile paigaldamise kohta. Arvatavasti ma arvutasin midagi valesti aga välisoojustuse paigaldus sellele paneelile peaks olema min. +20cm.
Vasta
#54
Seinakonstruktisoon - 35mm puitsein (tihedusega 500kg/m3) - annab U arvu ca 0,349 (see on teoorias, kui see oleks ühes kihis ja tihe, antud juhul on risti-rästi laudiskihis, ehk siis tuleks võtta mingi koefitsent x 0,x aga jääme teooria juurde, teoorias on maailm ilusam)
- 2x50mm kivivill
- tuuletõkkeplaat
- õhuvahe
- puitvooder

Annab seina lõpptulemuseks U-arvu ca 0,17 W/mk2, mis on tegelt tänapäeva mõistes juba väga hea tulemus (25cm villaisolatsioon annab 0,16).
Kui katuslaed on 500mm villa ja vundament korralikult soojustatud, peaksid väga hea maja saama.
See on teooria, kui seda maja ehitada paberil/arvutis, mis on praktiga, teab ehitaja, paremal juhul omanik :9
“A Mercedes-Benz needs to look like a Mercedes-Benz. And another thing that’s just as important is harmonious model progression: the next model should never make the previous models look old.”
Vasta
#55
Olin mitte ammu samade küsimuste ees, nüüd paar aastat sees elades pole olnud oma valikuid põhjust kahetseda. Kuna kamin oli kindel otsus, siis sai lõpuks juba kaminahju kasuks otsustatud. Kahekorruselist avatud planeeringuga 155m2 maja kütab keset esimest korrust olev pea 4t V koldega kaminahi, koos leso ja leivaahjuga. Sügisel, kui ahju veel ei küta aitab õhkõhk pump. V kolle on mugav, korra nädalas puhastad ja korra kuus võtad alt tuhka ja külmadega kulub umbes korvitäis halge ööpäevas. Eelmisel kütteperioodil kulu, 6rm kasehalge koos saunaga ja umbes 100 euro eest elektrit küttele.
Kuna kuur sai suur, siis järgmise nelja aasta halud juba kuivavad. Jah, maja enamus 45 ava m2 asuvad lõunaküljes, mis avatud päikesele ja eks ka soojustust ole üle keskmise. Vent on rootorsoojusvahetiga.
Kaminajule eraldi kanaliga külmaõhu toru tuua väljast on väga halb lahendus. Talvel suure külmaga jahutab see kolde temperatuuri märgatavalt ja sellest langeb ka kasutegur, lahendus on ventagregaadi puldil vajutada nuppu, mis tekitab näiteks tunniks ülerõhu.
Vasta
#56
Seal kodulehel exceli tabelis oli selle paneeli kohta: MHM 34,0cm U 0,26 W/m²K.
Ülejäänud asjad saab ise lisada vastavalt materjalidele, samas on mõistluk kellegil lasta see üle arvutada vastaval lisatud materjalidele.
http://www.massivholzmauer.de/fileadmin/...et_eng.xls



Vasta
#57
Kolde alusele torule pannakse siiber/reguleerklapp ette tulekolde alla, ägedamad panevad mootorajamid tuulutustoru otsa õuepoole. See on A ja O.
“A Mercedes-Benz needs to look like a Mercedes-Benz. And another thing that’s just as important is harmonious model progression: the next model should never make the previous models look old.”
Vasta
#58
Endal sama üritus ees,et millist jne.Lollikindlam variant ikke ahi sisse meisterdada.Eks edaspidi võib igasugu imevidinaid juurde meisterdada.Kindlasti on soojustusel oma roll.Vot selle kaminahju kohapealt ajab kõhklema.Meisterdati kenake valmis ja patt oleks väita kui asi ehe välja ei näe.Aga soojustegur hämmastavalt väike.Nii kui elustuli kustunud nii talvel minutitega tunned kudas jahedus pressib ligi.Aga se meisterdati juba a 10 aastat tagasi,et kindlasti ole nüüd juba asjalikumaid koldeid olemas.
Vasta
#59
(30-11-2013, 12:55 PM)Helkur Kirjutas: Endal sama üritus ees,et millist jne.Lollikindlam variant ikke ahi sisse meisterdada.Eks edaspidi võib igasugu imevidinaid juurde meisterdada.Kindlasti on soojustusel oma roll.Vot selle kaminahju kohapealt ajab kõhklema.Meisterdati kenake valmis ja patt oleks väita kui asi ehe välja ei näe.Aga soojustegur hämmastavalt väike.Nii kui elustuli kustunud nii talvel minutitega tunned kudas jahedus pressib ligi.Aga se meisterdati juba a 10 aastat tagasi,et kindlasti ole nüüd juba asjalikumaid koldeid olemas.

Praegu lähengi seda teed. Esimesele korrusele tuleb kaminahi http://www.moodulahi.ee/

Saab mingi soojus sisse ja eks siis on mul veel aega mõelda, mis ja kuidas ma keskkütet lahendama hakkan.
Vasta
#60


Saab mingi soojus sisse ja eks siis on mul veel aega mõelda, mis ja kuidas ma keskkütet lahendama hakkan.
[/quote]

Ma olen ka mitmeid öid mõelnud mis ja kudas.Kõetavat pinda on mul kokku 384.m2 Kuna ma neid imevidinaid eriti ei tunne siis aevata on,et mingi malmkatel,kuhu võib mida iganes alla visata.(sütt,puid briketti) Kindlasti tuleb siis mingi suurem veepaak sinna orgunnida.Et koguaeg ei peaks katlavahet jooksma ja alla kühveldama.Vanemate majal on säärane süsteem aga se veepaak (vesi soendab vett) liialt tilluke ja katel liialt võimas.Paneme koguaeg ikka lepahalge alla aga krt nii kähku võtab ikka sooja üles ja ajab keema.Kasega ei saagi kütta.Kui sütt lisada siis peab ikka talvel kenasti kuni hommikuni sooja,et vahepeal ei peaks jooksma katla vahet.
Muidu oli plaanis maaküte aga kuna lotovõitu pole saanud siis tuleb mingi odavama varjandi peale mõelda.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne