04-06-2010, 03:17 PM
Nii siin kui ka mujal autofoorumites on palju teemasid suurenenud või liigsuure kütusekulu kohta.
Üritaks siia koondada erinevaid tähelepanekuid selle kohta ja ehk rahvas leiab enne siit vastuse, kui hakkab teemat tegema.
Kuna tegu on Mercedes-Benz foorumiga siis peab arvestama, et enamus meie kasutuses olevad autod on keskmisest suurema mootori ja massiga, kui muud automargid, mis Eestis ringi vuravad. Seega lihtne füüsika juba annab teada, et meie autodel peabki kütusekulu suurem olema, kui sama aasta riisikal või väiksemal sõiduvahendil.
Kui aga kütusekulu on suurem, kui tehaseandmed, siis võime juba probleemi otsas olla ja tuleb leida lahendus, või probleemi mõista.
Hakkab pihta:
1. 10-15% suurem kütusekulu tehaseandmetest on väga normaalne nähtus - kõik sõltub paljudest faktoritest. Kuidas vahetada käike, kui pikad sõidud on, mis ilm on, millist kütet on tangitud.
Lühikesed linnaotsad suurendavad keskmist etteantud kulu oluliselt. Ükski tootja pole linnakulu sedaviisi arvestanud. Üldjuhul arvestatakse linnakulu töösooja mootoriga sõitmist keskmiselt tiheda liiklusega. Muidugi erimaade linnad on erineva sisu ja liiklusega. Linnas annab ka väga hästi ökodrivingut harrastada - jälgida liiklust, foore, teisi autosid jne jne. Muidugi tuleb mainida, et ökodriving linnas on ainult sellisel juhul tulemuslik, kui seda harrastavad ainult väike osa liiklejatest. Kui seda kõik teeksid, siis tekiksid meeletud ummikud ja tulemust ikka poleks, pigem vastupidine effekt.
Külm, libe on väga olulised faktorid kütusekulu suurenemisel. Töösoe auto kütusekulu on oluliselt väiksem, kui külmal mootoril. Miinus 20 kraadiga saavad enamus autosid töösoojaks tavaliselt siis, kui oled juba kohale jõudnud. Sellisel juhul võib su kulu olla isegi 50-100% suurem.
Libedaga on sõidukil rohkem tööd vaja teha ja jällegi suurem kütusekulu.
Seega lühikesed otsad, külmad ajad, libedad teed võivad kütusekulu suurendada isegi 100%.
2. Raske jalg
Paljud ei usugi, kui raske jalaga nad on. Enamus autojuhte tegelikult ise ei tunnetagi, kuidas gaasi vajutatakse. Alles mõtlema hakates me mõistame seda, kui sõidame foorist foorini. Kui tegelikkuses võiks õhtusel ajal auto olla säästlikum, kuna liiklus on hõredam, siis raske jala sündroom nullib selle liiklushõreduse ära - esimesena foori all olles doseeritakse gaasi oluliselt rohkem, kui tiheda liikluse ajal sabas sõites.
3. Auto veermiku eripärasused
Tehasemõõdust laiem rehv annab juba olulise kütusekulu lisa, kuna laiemat rehvi raskem edasi veeretada. Samuti on ka kõrgem rehv kulutaja, ehkki maanteel võib siiski mõne sõiduki puhul pigem kokkuhoidu näidata.
Pooltühjad rehvid vajavad veeremiseks oluliselt rohkem energiat ja taaskord kütusekulu suurem.
Pidurid - paljud keskmisest suurema mootoriga autod ei pruugi isegi tunda, kui mõni pidur peal on, samas kütusekulu 2 l tuleb muuseas juurde.
Seega peaks olema sõidukil tehase poolt ettenähtud rehvid, õige rehvirõhk kõikides rehvides ning täielikult toimivad pidurid.
4. Konditsioneeri kasutamine
Konditsioneeri ja võimsa helitehnika kasutamine suurendab jällegi küttekulu, kuna tarbivad mootori ressurssi.
5. Sõiduki hooldamatus
Paljud võibolla ei usugi, et vahetamata mootoriõliga on kütusekulu suurem, vahetamata kütusefilter saab küttekulu suurendada. Samuti vana käigukasti õli on taaskord kütusekulutaja. Värske õli tomib nii, nagu peab, mootor käib ühtlasemalt ning on säästlikum, käigukastis on oluline just õli kvaliteet, et käiguvahetused oleksid sujuvad ja õigeaegsed (Sellest võib R129 rohkem pajatada).
Isegi roolivõimendi võib olla kütusekulu suurendaja, kui see korralikult ei toimeta
6. Mootori probleemid
Kui eelnev kõik võiks nagu normis olla, siis võib ka viga tõesti olla mootoris. Muidugi on siin lahata erinevaid võiamlusi üsna keeruline, kuna kaasaja ja vanemad mootorid, õigemini nende süsteemid on üsnagi erinevad. Mõnel auto õhukoguselugeja viga suurendab kütusekulu, teisel ei tee se midagi, kolmandal pärsib mootoritööd jne. See oleneb juba mootori karakteristikast.
Vanematel K ja KE jetronik mootoritel on niiaplju vigade võimalusi, et ilma suurema investeeringuta tehaseandmeid on peaaegu võimatu kätte saada. K- Jetronicul võin peast juba ca 10 vidinat ette lugeda, mis seda kõike põhjustada võivad. Teoreetiliselt võivad nad kõik olla ju töökorras, aga iga asja kulumine on juba probleem ja koos teevad nad sellest suure probleemi.
Seetõttu kaasaegsemad mootorid on sellevõrra lihtsamad ja loogilisemad, ehkki paljud kardavad seda "elektroonikat". Võin julgelt väita, et karta pole midagi, kaasaeg on siiski kaasaeg.
ja edasi võite juba jätkata või mind parandada.
Üritaks siia koondada erinevaid tähelepanekuid selle kohta ja ehk rahvas leiab enne siit vastuse, kui hakkab teemat tegema.
Kuna tegu on Mercedes-Benz foorumiga siis peab arvestama, et enamus meie kasutuses olevad autod on keskmisest suurema mootori ja massiga, kui muud automargid, mis Eestis ringi vuravad. Seega lihtne füüsika juba annab teada, et meie autodel peabki kütusekulu suurem olema, kui sama aasta riisikal või väiksemal sõiduvahendil.
Kui aga kütusekulu on suurem, kui tehaseandmed, siis võime juba probleemi otsas olla ja tuleb leida lahendus, või probleemi mõista.
Hakkab pihta:
1. 10-15% suurem kütusekulu tehaseandmetest on väga normaalne nähtus - kõik sõltub paljudest faktoritest. Kuidas vahetada käike, kui pikad sõidud on, mis ilm on, millist kütet on tangitud.
Lühikesed linnaotsad suurendavad keskmist etteantud kulu oluliselt. Ükski tootja pole linnakulu sedaviisi arvestanud. Üldjuhul arvestatakse linnakulu töösooja mootoriga sõitmist keskmiselt tiheda liiklusega. Muidugi erimaade linnad on erineva sisu ja liiklusega. Linnas annab ka väga hästi ökodrivingut harrastada - jälgida liiklust, foore, teisi autosid jne jne. Muidugi tuleb mainida, et ökodriving linnas on ainult sellisel juhul tulemuslik, kui seda harrastavad ainult väike osa liiklejatest. Kui seda kõik teeksid, siis tekiksid meeletud ummikud ja tulemust ikka poleks, pigem vastupidine effekt.
Külm, libe on väga olulised faktorid kütusekulu suurenemisel. Töösoe auto kütusekulu on oluliselt väiksem, kui külmal mootoril. Miinus 20 kraadiga saavad enamus autosid töösoojaks tavaliselt siis, kui oled juba kohale jõudnud. Sellisel juhul võib su kulu olla isegi 50-100% suurem.
Libedaga on sõidukil rohkem tööd vaja teha ja jällegi suurem kütusekulu.
Seega lühikesed otsad, külmad ajad, libedad teed võivad kütusekulu suurendada isegi 100%.
2. Raske jalg
Paljud ei usugi, kui raske jalaga nad on. Enamus autojuhte tegelikult ise ei tunnetagi, kuidas gaasi vajutatakse. Alles mõtlema hakates me mõistame seda, kui sõidame foorist foorini. Kui tegelikkuses võiks õhtusel ajal auto olla säästlikum, kuna liiklus on hõredam, siis raske jala sündroom nullib selle liiklushõreduse ära - esimesena foori all olles doseeritakse gaasi oluliselt rohkem, kui tiheda liikluse ajal sabas sõites.
3. Auto veermiku eripärasused
Tehasemõõdust laiem rehv annab juba olulise kütusekulu lisa, kuna laiemat rehvi raskem edasi veeretada. Samuti on ka kõrgem rehv kulutaja, ehkki maanteel võib siiski mõne sõiduki puhul pigem kokkuhoidu näidata.
Pooltühjad rehvid vajavad veeremiseks oluliselt rohkem energiat ja taaskord kütusekulu suurem.
Pidurid - paljud keskmisest suurema mootoriga autod ei pruugi isegi tunda, kui mõni pidur peal on, samas kütusekulu 2 l tuleb muuseas juurde.
Seega peaks olema sõidukil tehase poolt ettenähtud rehvid, õige rehvirõhk kõikides rehvides ning täielikult toimivad pidurid.
4. Konditsioneeri kasutamine
Konditsioneeri ja võimsa helitehnika kasutamine suurendab jällegi küttekulu, kuna tarbivad mootori ressurssi.
5. Sõiduki hooldamatus
Paljud võibolla ei usugi, et vahetamata mootoriõliga on kütusekulu suurem, vahetamata kütusefilter saab küttekulu suurendada. Samuti vana käigukasti õli on taaskord kütusekulutaja. Värske õli tomib nii, nagu peab, mootor käib ühtlasemalt ning on säästlikum, käigukastis on oluline just õli kvaliteet, et käiguvahetused oleksid sujuvad ja õigeaegsed (Sellest võib R129 rohkem pajatada).
Isegi roolivõimendi võib olla kütusekulu suurendaja, kui see korralikult ei toimeta
6. Mootori probleemid
Kui eelnev kõik võiks nagu normis olla, siis võib ka viga tõesti olla mootoris. Muidugi on siin lahata erinevaid võiamlusi üsna keeruline, kuna kaasaja ja vanemad mootorid, õigemini nende süsteemid on üsnagi erinevad. Mõnel auto õhukoguselugeja viga suurendab kütusekulu, teisel ei tee se midagi, kolmandal pärsib mootoritööd jne. See oleneb juba mootori karakteristikast.
Vanematel K ja KE jetronik mootoritel on niiaplju vigade võimalusi, et ilma suurema investeeringuta tehaseandmeid on peaaegu võimatu kätte saada. K- Jetronicul võin peast juba ca 10 vidinat ette lugeda, mis seda kõike põhjustada võivad. Teoreetiliselt võivad nad kõik olla ju töökorras, aga iga asja kulumine on juba probleem ja koos teevad nad sellest suure probleemi.
Seetõttu kaasaegsemad mootorid on sellevõrra lihtsamad ja loogilisemad, ehkki paljud kardavad seda "elektroonikat". Võin julgelt väita, et karta pole midagi, kaasaeg on siiski kaasaeg.
ja edasi võite juba jätkata või mind parandada.
" The Best Or Nothing" Mercedes-Benz
Indrek Peets
Mercedes-Benz Eesti klubi juhatuse liige
indrek@clubmb.ee / 5121868
Indrek Peets
Mercedes-Benz Eesti klubi juhatuse liige
indrek@clubmb.ee / 5121868