Teadmistepõhine majandus vs poliitloosungitega riigi juhtimine

[Priit]

Ettevaatust, minu poliitreklaam, mis põhineb Mercedes-Benzi näidetel.

Priit Kärsna sõnavõtt Kohila raamatukogus 07.02.2015 - 4 min videot teemal "Teadmistepõhine majandus versus poliitloosungite-põhine riigijuhtimine".

Minu arvates on see suurim arengupidur ja lahendamist vajav probleem Eestis, mille lahendamisega asun riigikogusse jõudes kohe tegelema.
http://www.youtube.com/watch?v=VNdCNDStNZk

[indrek]

Kui palju mulle ka ei meeldiks poliitikast vaielda, ei ole see foorum selleks õige koht.

Aga ei ole see nii muserdav hetkeolukord midagi, nagu kõik raagivad ja paljudel ministritel on olemas nõunikud ja oma ala asjatundjad, nende pädevus küll aga on valijate otsustada ja siinkohal siis tõstatakski üleskutse kõikidele Eesti Vabariigi kodanikele minna valima ja tegema see kõige õigem otsus.

[tommyboy]

Foorum on viimasel ajal suhteliselt väljasurnud postituste osas, seega mind kyll antud teema tegelikult huvitaks kuna on ka sobivalt päevakohane- valimised käimas.Kuna teemaalgatus on pandud vaba teema alla, siis mina kyll selles mingit probleemi ei näe.
Videot vaatasin, aga ainuke mis sealt meelde jäi oli see, et könelejale on sydamelähedane autotootja MB Muu sönum jäi segaseks ja valijale "myymata".Sain kyll aru mida öelda taheti, aga kuidas seda saavutada ja kuidas see toimiks jäi arusaamatuks. Loosungeid ja kölavaid fraase esitada on lihtne, seda teevad köik erakonnad- keegi neist vist lubas isegi Hiiumaale ölipuurtorni ehitada ja siis saab Eesti rikkaks. No comments...
Käänaks selle teema hoopis uuele rajale ja pystitaks kysimuse:"mida sina, Eesti kodanik, näeksid et oleks vaja tänase riigikorra, seaduste ja majanduse juures muuta? Mis on see, mis sind häirib nii, et paneb hambaid kiristama?"

Mind kui ydini materiaalset inimest häirib riigi/avaliku sektori raha(meilt maksudena kogutud raha) vastutustundetu kasutus:
1)Riigi palgal oleval isikul vöiks olla n.n "omavastutus".
S.t. et kahjumliku otsuse, lepingu vms eest vöetakse vastutusele. Ma ei pea silmas mingit erakonna "aukohust",ametist tagandamist, ametiastme madaldamist vaid konkreetset rahalist vastutust kus otsuse tegija vastutab "kogu naha ja karvadega".Töestatud riigile kahjumliku otsuse tegemisele peaks järgnema konkreetse isiku vastu suunatud rahaline nöue. Olemas vöiks olla konkreetne tabel, kus söltuvalt kahju suurusest ka eri omavastutus/trahvisummad. Ja trahv möistetaks kohe välja ja pöörataks täitmisele, vajadusel inkassofirmade kaudu.Kui inimene tööle asumisel riigisektorisse peab allkirjastama töölepingu lisana sellise trahvitabeli- ma arvan, et see dissiplineeriks tulevast töötajat päris hästi.
See mida sellega saavutada sooviks oleks see, et riigi raha ei oleks nagu "möisa köis mis lohiseb".Tulnud on ju see sinna meie köigi taskust...

2)Tuleb muuta ministeeriumite ja muude taoliste organisatsioonide eelarve-prognooside esitamise pöhimötteid/reegleid. Praegusel kujul toimib see nii, et ametkond esitab aasta alguses riigile eeldatava rahasumma, mida ta aasta jooksul tegutsemiseks vajab. Riik vaatab selle taotluse yle ja töenäoliselt eraldab selle raha ja mis siis edasi toimub?Jöuab kätte aasta löpp ja ametkonna juhid avastavad- "oot, oot meil on veel raha järgi ja ei olegi suutnud köike ära kulutada"Järgneb paanika, sest kui köike ära ei kuluta, siis töenäoliselt järgmine aasta riigieelarvest neile eraldatavat summat vähendatakse, seda aga ei soovi keegi. Siis kuulutatakse kiiruga välja hanked igasugu tarbetu jama ostmiseks ja ehitamiseks- raha tuleb ju ära kulutada....
Olukord iseenesest on ju jabur, lahenduseks pakuks preemiasysteemi- esitatud eelarvega vörreldes köige enam säästnud asutuse köik töötajad saavad erakorralise preemia(koefitsent *palk?)- siis oleks nagu köigil motivatsiooni majandada optimaalselt.

[Heinar]

See valimine küll palju ei anna, sest muusika tellib ikka see kes maksab. Ja nendeks on erakondade suurtoetajad. Maksumaksja huvid kaovad silmapiirilt pärast valimiste lõppu, kuni järgmise valimiskampaaniani.
Muidugi tasub valima minna, tegelikult ikka häält andma kellelegi. Kes ei pruugi seda saadagi, vaid toimub mingi häälte rändamine aga see selleks.

Kas olen väga suur pessimist?

[Werewolf]

Tommyboy ideededel on jumet. Ja kuna nii tema kui mina kui veel väga paljud eestlased on Soomes, Rootsis, Norras ja kaugemal tööl, siis ilmselgelt ei ole Eestis kõik asjad päris korras ja igasugune diskussioon on ammu teretulnud (kuigi rääkimisest peab ka tegudeni jõudma).

Minu arvates peax antud hetkel Eesti riik majandusse veidi rohkem sekkuma ja mitte jääma lootma ainult majanduse eneseregulatsioonile. Meie riigi majandus põhineb suuresti ainult siseturul ja kui headel aegadel ei ole see väga probleemix, kuna rahval raha on, et tarbida ja majandust edasi viia, siis halvematel aegadel nagu praegu, kus rahva tulud ei ületa eriti elementaarseid kulusid, ei tasu ka nii pea mingit majanduskasvu oodata kui riik ei ole valmis selle tarvis midagi ette võtma.

Üx võimalus majandusse sekkuda on otseselt rahva tulusid tõsta (alampalka tõstes, maxukoormust reguleerides, soodustusi ja toetusi suurendades jne.), mida praeguste poliitreklaamidega ka lubataxe. See on aga üsna libe tee ja ei tundu eriti jätkusuutlik, kuna tühja koha pealt ei ole lõpmatuseni võimalik raha juurde tekitada (Kreeka on ilmselge näide) ja potensiaalseid maxumaxjaid jääb meil niikuinii aina vähemax (iive on negatiivne, ühiskond vananeb ja väljaränne on suurenenud).

Teine võimalus olex riigil kasutada oma ressursse ja kontakte avamax uxi välisturgudele, et meie export ja seeläbi majandus saax kasvada. Meie ettevõtjad suudavad häid tooteid välja mõelda ja neid valmis teha, aga meil on raskusi nende turustamisega väljaspool Eestit (ja tihtipeale ka Eesti siseselt), kuna me oleme muu maailma jaox endiselt väike idaploki riik ja kuna meie ettevõtjate tootmismahud on liiga väixed, sest iga ettevõtja üritab üxi hakkama saada, selle asemel, et rohkem koostööd teha. Rasked ajad on hakanud ettevõtjaid oma vaateid muutma ja kulude kokkuhoiux rohkem omavahel koostööd tegema ja koos lahendusi otsima (Näitex maheviljakasvatajate ühistu Wiru Vili ja nende Avinurme maheviljaterminal). Riik võix omalt poolt panustada välisturgude uurimisse ja leida nišše, milles Eesti ettevõtjad olexid konkurentsivõimelised ning koordineerida neid koos neid nišše täitma ning aidata vajalikke kontakte ja sidemeid luua. See võix toimuda näitex välis- ja majanduministeeriumi ning ettevõtjate koostöös ja samuti läbi teadus- ja uurimisasutuste parema rahastamise ja neile tehtud riigipoolsete tellimuste.

Ka olex viimane aeg meie koolisüsteemiga midagi ette võtta, kuna see on juba vähemalt viimased 10 aastat olnud kapitaalselt vananenud. Põhihäda on selles, et koolis õpetatav on kuiv, igav ja faktipõhine, aga me elame huvitavas ja interaktiivses maailmas, kus ei ole tähtis fakte peast teada, vaid osata need kiirelt õigetest allikatest üles leida ja suuta olulisel ja ebaolulisel ning tõesel ja vääral infol vahet teha. Targemad tänapäeva lapsed saavad sellest väga hästi aru ja ei viitsi seetõttu koolis õpetatavat pähe tuupida, ega näe koolis käimisel mõtet, kuna kool ei õpeta enam elux vajalikke oskusi. Ka on meie koolisüsteem endiselt konkurentsi ja isiklikku saavutust hindav ning ei arenda piisavalt inimeste omavahelist koostööd ega õpeta ülesannete jagamist ja koordineerimist ning üxteise tugevuste ja nõrkustega arvestamist ning vajadusel kompenseerimist. Ja siis me imestame, mix meie ühiskonnas on nii palju isekust, omakasupüüdlikust ja ärapanemist, ning mix eestlased ei suuda omavahel koostööd teha, suhteid ja peresid hoida ning üxteise eest seista.

Riigi asi ei peax olema meile andameid ja käsklusi jagada, vaid tagada meile konkurentsivõimelised võimalused töömaastikul ja rahvusvahelistel turgudel läbilöömisex, et me olexime edukad enda, oma lähedaste ja oma riigi ülalpidamises. Ehk võix lähtuda vanasõnast: "Anna mehele kala ja ta saab söönux päevax. Õpeta mees kala püüdma ja ta saab söönux kogu elu." Siia võix veel lisada et: "Õpeta mees teistega koostööd tegema ja nad toidava ära terve kogukonna"

Üx asi veel. Ma olen juba tükk aega aru saamisel, et iga eelnev põlvkond keerab järgmise põlvkonna p****e. Seega kui me tahame endile ja oma lastele paremat tulevikku, peame tahest-tahtmata keskenduma iseenda paremax muutmisele ja hea eeskuju näitamisele. Vastasel juhul oleme ka järgmise põlvkonna pekki keeranud ja tõenäoliselt keeravad nemad oma lapsed pekki (kuna nad ei oska teisiti) jne. jne. Nii hirmutav kui see ka pole, algab maailma muutmine iseendast.

[nostromo]

Üks samm oleks ka Riigikoguliikmete arvu vähendada 101-lt 51-le. Võrreldes muude riikidega on see ebaproportsionaalselt suur.

[indrek]

Üks samm oleks ka Riigikoguliikmete arvu vähendada 101-lt 51-le. Võrreldes muude riikidega on see ebaproportsionaalselt suur.

See ei muudaks sisuliselt suurt midagi, nende palkadeks ja tasudeks kuluv summa on niivõrd väikene kogu riigieelarve suhtes.

Mis aga puutub ekspordi ja töökohtade loomisse, siis seal ei saa ainult riik kõike ära teha. Ettevõtted peavad ikka ise leidma omale võimalusi ekspordiks, laienemiseks - neile on siisku ju maastik üsna hea loodud.

Aga mis puutub valimistesse, siis mulle meeldiks kui igal kodanikul on hoopis kaks häält valimistel - üks poolthääl ja üks vastuhääl.

Saan valida erakonna poolt, kes mulle meeldib ja anda vastuhääle sellele erakonnale, kes mulle kohe üldse ei meeldi. Praegusel juhul oleks nagu demokraatlik, kui mingi erakond saab valimistel võidu 25% häältega, kuna tema sai kõige enam poolthääli. Samas aga teda ei valinud 75% valijatest. Kus see demokraatia siis on. Aga on erakondi, mis mulle kohe mitte ei meeldi ja ma ei taha et ta saaks koalitsiooni. Aga kui nüüd tekib olukord, kus minu poolt valitud erakond saab õiguse koostada valitsus ja koalitsioon ning valib koealitsioonipartneriks just selle erakonna, keda mina ei salli. Sellisel juhul minu plusshääl läks nagu valesse kohta.

Aga kui mingi erakond saab küll 25% häältest, aga saab näiteks 65% vastuhääli, siis on ju ilmselge, et enamus tegelikkuses seda erakonda ei taha riigikogus näha. Muidugi on raske luua sellisel juhul süsteemi, kuidas seda arvutatakse, aga võimalik on. Sedasi hakkab paistma juba valimiste demokraatia.

[indrek]

See valimine küll palju ei anna, sest muusika tellib ikka see kes maksab. Ja nendeks on erakondade suurtoetajad. Maksumaksja huvid kaovad silmapiirilt pärast valimiste lõppu, kuni järgmise valimiskampaaniani.
Muidugi tasub valima minna, tegelikult ikka häält andma kellelegi. Kes ei pruugi seda saadagi, vaid toimub mingi häälte rändamine aga see selleks.

Kas olen väga suur pessimist?

Nii ja naa - kui riigikogu võttis vastu seaduse, mis määrab ametisõidukite kasutamist ja käibemaksu tagastamist, siis vaevalt ükski firma selle muusika tellinud oli. Selle näite põhjal võib öelda, et ega riik ainult korporatsiooni pilli järgi ka ei tantsi

Aga muidugi valimised näitavad, kuidas see vastu võeti

[Heinar]

Loomulikult pole kõik tellitud aga sellist tellimist kahjuks on ja keegi seda kuidagi korruptsiooniks ei nimeta
Võib näitena võtta reformi vastuseisu kunagi taastuvenergia maksu vähendamise osas aga mis seallest hiljem välja tuli...on ka paras tsirkus.
Eks see poliitika selline sita maitsega sõna kahjuks ole aga eks see ole nende poliitikute kujundatud.
Huvitav, kui kaua erafirmas peetakse töölist, kes vaevalt 50% ajast kohal on? Ja nõuab täit palka.

[indrek]

Loomulikult pole kõik tellitud aga sellist tellimist kahjuks on ja keegi seda kuidagi korruptsiooniks ei nimeta
Võib näitena võtta reformi vastuseisu kunagi taastuvenergia maksu vähendamise osas aga mis seallest hiljem välja tuli...on ka paras tsirkus.
Eks see poliitika selline sita maitsega sõna kahjuks ole aga eks see ole nende poliitikute kujundatud.
Huvitav, kui kaua erafirmas peetakse töölist, kes vaevalt 50% ajast kohal on? Ja nõuab täit palka.

Mis on lubatud Jupiterile ei ole alati lubatud härjale. Eks rahvas valib ja kui nad sedasi nõus on, ja uuesti valivad, siis järelkult on kõik nagu okidoki.

Poliitika ongi poliitika, see pole täppisteadus, kus igale küsimusele on üldjuhul üks konkreetne vastus. Matemaatikas 5+5 on 10 aga poliitikas võib see olla ükstaspuha, mis number, milline parasjagu paremini sobib.