momentvõtme pinged

[iseteenjasaan]

Kui oluline on järgida tehasemanuaali?

See küsimus on mind kummitanud kuude kaupa ja ausalt öeldes, pole elu sees nii segaduses olnud.

Järjest enam jääb mulje, et mingi 50nm soovitus on lihtsalt ôhust vôetud. Mitte midagi ei juhtu kui panna 100 sinna polti.

Mis teema on sellega?

[v6sa]

Vau, nii põhjapanev järeldus kohe? 

Palju materjaliteaduse või inseneeria tausta ka on, et väita pingutusmomendi kahekordseks tõstmisel mitte midagi juhtumist?

See on muidugi tõsi, et M12+ polt, mis on vähemalt 10,9 materjalist kannatab tõesti teras-teras tihendita vähekoormatud liites ilmselt mitte ainult 100, vaid ka 120 Nm enne, kui miskit katki läheb. Aga sama polt tsüklilise tõmbekoormuse all võib sattuda plastse deformatsiooni tsooni ja siis on kiiresti pilpad taga.

Rääkimata mingist kummitihendiga alukaanest või pihusti kinnituskahvli poldist, millele on üldse antud olematu pingutusmoment just liite õige eelpinge tagamiseks. Kui sina summida "topelt või rohkem", on varsti pilpad taga ja nutt lahti, et masin on sitt ja laguneb ise ära.

Momentvõti aga on hoopis teine teema. Neid, muide, tuleks ka kontrollida. Võivad oma seadeväärtused kaotada...

[iseteenjasaan]

"Palju materjaliteaduse või inseneeria tausta ka on, et väita pingutusmomendi kahekordseks tõstmisel mitte midagi juhtumist?"
Sellepärast ma ju küsingi, et mitte mingit tausta ei ole.

Aga mulje on tekkinud mitmel pôhjusel. Paar vanemat mehhaanikut on maininud, et "ah see ei ole nii oluline".
Teine pôhjus on see, et normaalne tarbeauto on môeldud sôitma aastaid, materjali on kasutatud varuga (erinevalt vormel 1st),
ja poldi Nm väärtus muutub selle pika perioodi vältel ohtralt. Nii siia kui sinnapoole?

Môtsin, et peaks tegema endale "poldi-ôppimise" päeva. Rahulikult vaatama/lugema loengukesi.

[Laur]

Samal teemal saan ropendada, kui jälle teenust tarbin, mitte ise ei tee.
Ehk siis rehvijukud keeravad rattapoldid kinni "püssiga" ega vaevu moment võtit kasutama. Paar kuud hiljem on see polt kinni marineerunud ja teepeal kui pikenduast ei ole, ratast lahti ei saa.

[iseteenjasaan]

Ehk siis rehvijukud keeravad rattapoldid kinni "püssiga" ega vaevu moment võtit kasutama. Paar kuud hiljem on see polt kinni marineerunud ja teepeal kui pikenduast ei ole, ratast lahti ei saa.

Ise rattaid lahti-kokku pannes panen ikka nôutud 110Nm-ga. Nädal aega hiljem kontrollides on môni lahtisem, môni kinnisemgi.
Aga kuna normaalne autoomanik ise ei tegele ega pole môtteski hiljem lasta kontrollida, siis keeratakse vist igaks juhuks üle?

[dinowalk]

Olen samuti täheldanud nõukogude-aegsete mehhaanikute umbusku momentvõtme osas. Ilmselt on see selline käib-kah või vaatame-mis-saab mentaliteet. Kahjuks kandunud ka püsiva ja vankumatu sovjetimeelsusega edasi noortelegi. Nagu ka paljud ehitusvõtted, poliitikast rääkimata.

Kas OP räägib rattapoldist või on plaanis isegi miskit muud auto küljes ise kinni keerata? Plokikaane poldid äkki?

[iseteenjasaan]

Kas OP räägib rattapoldist või on plaanis isegi miskit muud auto küljes ise kinni keerata? Plokikaane poldid äkki?

Nu ma olen hunniku juppe seal vahetanud ja piinliku täpsusega püüdnud ikka polte pingutada.
Aga mônesse kohta ei pääse vôtmega ligigi. Siis keerab tunde järgi. Aga jääb muidugi kripeldama.

[Alr77]

Eks pooled kohad,kus kinnitamiseks momendid kirjas on,on tegelt tunnetuse küsimus.
Olgem ausad.Õlifiltri korpuse kaant me ju keegi momenti järgides kinni ei keera.Sillajuppe vahetades ei võeta ju ka njuutonit sahtlist välja.Samas on neil asjadel enamasti pingutusmomendid kirjas.
Aga on kindlasti kohad,kus paberilt järje ajamine on kohustuslik.
Mootori sisemus.kasti sisemus jne.Ehe näide on BMW kaasaegsed mootorid,kus pm iga polt on 1x kasutatav ja "keeran kinni" lõpeb tavaliselt uue poldi ostmisega.Kehvemal juhul uute moto juppide otsimisega.
Mis rattaid puudutab,siis enamasti on rehvikates võti 130nm peale keeratud.Mõni autotootja tahab veidi vähem,mõni rohkem.130nm on selline harju keskmine,kus ratas püsib all ja materjale ei lõhu.
Aga eks ma oma 20+a "hobi"mehhaaniku ajal olen igasugu asju näinud...



Alar.

[iseteenjasaan]

Olgem ausad.Õlifiltri korpuse kaant me ju keegi momenti järgides kinni ei keera.Sillajuppe vahetades ei võeta ju ka njuutonit sahtlist välja.Samas on neil asjadel enamasti pingutusmomendid kirjas.

Sillas oli jah mingi 60-80. Vist isegi 100 mingi polt. Enam ei ole meeles. Paar polti manuaali järgi 55... see vôttis muigele juba.
Polte on ju igavene hunnik. Ei usu, et nad testivad 5 Nmini iga mudeli ja versiooni 1000 polti pôhjalikult igasugustes oludes.
See mu pôhiküsimus ongi, et kust need väärtused saadakse

edit: ja teine hea küsimus: Autoremonditöökodadel ju kôiki manuaale ei ole? Need maksavad ka midagi. Vôi on kuskil mingi sala-andmebaas?

[Alr77]

See mu pôhiküsimus ongi, et kust need väärtused saadakse

edit: ja teine hea küsimus: Autoremonditöökodadel ju kôiki manuaale ei ole? Need maksavad ka midagi. Vôi on kuskil mingi sala-andmebaas?

Pole meie asi insenere arvustada.Vaevalt meist keegi nii tark siin on.Eks need numbrid on ikka mingil põhjusel tekkinud.Enamus õnneks piisava varuga...

Ja meil ikkagi 21saj.Pole vaja manuaale omada.Selleks on internet.See suures osas täiesti tasuta.


Alar

[iseteenjasaan]

See mu pôhiküsimus ongi, et kust need väärtused saadakse

edit: ja teine hea küsimus: Autoremonditöökodadel ju kôiki manuaale ei ole? Need maksavad ka midagi. Vôi on kuskil mingi sala-andmebaas?

Pole meie asi insenere arvustada.Vaevalt meist keegi nii tark siin on.Eks need numbrid on ikka mingil põhjusel tekkinud.Enamus õnneks piisava varuga...

Ja meil ikkagi 21saj.Pole vaja manuaale omada.Selleks on internet.See suures osas täiesti tasuta.

Tahaks neid pôhjuseid teada. "mine kooli" oleks liiga hull nôuanne, kuna meil on internet. Seal aga aja seda spetsiifilist infot taskulambiga taga.
No äkki on keegi targem

Manuaalid ei ole tasuta. Berlingo omad 30-40 euri.
edit: mitte üksainus Youtube tutoorial ei maini Nm. Ja mitte ükski "workshop wizard automotive" kanal ka mitte. Liiga kallis see manuaal?

[kaupo51]

Eks ikka on manuaale olemas. Haynes Pro näiteks. Seal on pigutusmomendid olemas ja palju muu samuti. Tasuline.

[v6sa]

Tahaks neid pôhjuseid teada. "mine kooli" oleks liiga hull nôuanne, kuna meil on internet.
...

Kui Sa oleks koolis käinud, siis Sa saaksid ise aru, et "sama M12 polt" võib ühes liites olla vaid 35 Nm ja teises liites näiteks 75 Nm pluss veel 30 kraadi. Sest üks on vaid lõikele töötav liide ja teine vahelduvale koormusele vibratsiooni all. Ja see on vaid väike näide sellest "salajasest andmebaasist", mida insenerid peavad valdama.

Rääkimata tänapäevasest optimeerimisest, kus tõepoolest nii mõneski liites on polt mõeldud venima nii, et teist korda sama eelpinget enam ei saavuta. Kurikuulsad CDI pihustipoldid on siin heaks näiteks. Jah, neid saab korduvalt kasutada, aga kui pesa pole viispluss puhas ja sile, siis pidamasaamine on õnneasi. Uus polt on elastsem ja peab kindla peale, kui pesa ja keermed on puhtad.

MB jaoks on olemas WIS, mida saab soetada. Seal on kõik olulised momendid kirjas. Mingit inseneride ja raamatupidajate salavandenõud või universaalselt andmebaasi ei tasu otsida, seda ei ole. On turunduse surve teha asju odavamalt, mis paraku tuleb vastupidavuse ja remonditavuse arvelt. Sest enamusel uute asjade ostjatest on täiesti ükskõik, kas Mercedes-Benz järgmine mudel kestab 180 või 280 kkm - nemad vahetavad selle niikuinii enne 100 kkm välja.

[iseteenjasaan]

Raamatupidajate salavandenôu? eiei.

Muidu hea vastus, aitäh.

Ikka veel kummitab küsimus, et kuivôrd testitud on poldid tehases. Mootori sisu kallal on loomulikult inseneriparv tegutsenud ja viimne kui polt on läbi môeldud.

Aga mis see varu ikkagi on? Kui palju seda on? Kas +- 10% vôi 30%? - et järgmise vahetuseni vastu peaks? Kas antud Nm väärtus on miinimum?

[v6sa]

...
Ikka veel kummitab küsimus, et kuivôrd testitud on poldid tehases. Mootori sisu kallal on loomulikult inseneriparv tegutsenud ja viimne kui polt on läbi môeldud.

Aga mis see varu ikkagi on? Kui palju seda on? Kas +- 10% vôi 30%? - et järgmise vahetuseni vastu peaks? Kas antud Nm väärtus on miinimum?

Masstootmises ei testita kunagi kõiki detaile. Mida vastutusrikkamasse kohta detail läheb, seda suurem protsent tooteid läbib kvaliteedikontrolli. Ning sõiduautod on väikese vastutusrikkusega "kohad", bussid on juba kõrgem klass. Laevad veel kõrgem, siis lennukid ja lõpuks kosmosekola. Eriti viimases  on katastroofi põhjuseks ikka olnud mingi olematu hinnaga jürbel, mis ei olnud ülesannete kõrgusel.

Kui suur on varu, selgub peale purunemist. Keegi ei tea, milliseid materjalidefekte JUST SEE tükk sisaldab, kas valmistamisel on järgitud täpselt lõike- ja termikaparameetreid jms. Siin on üks mees võtnud asja ajada kodumaal ja saanud üsna nukrad tulemused: https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=64067 .

Juhendites toodud momendid on kompromiss ühelt poolt füüsika ja teiselt poolt raamatupidamise vahel. Ühelt poolt peab liide olema piisavalt tugev, et koos püsida ettenähtavate koormuste all. Teiselt poolt peab liite komponentide tootmise (ja koostamise) maksumus jääma mõistlikuks, et ettevõttele ikka kazumm ka tuleks. Raamatutesse raiutud number ongi selle kompromissi tulemus: just säärase numbriga annavad arvutused piisava pinge ja raamatupidamise järgi jääb miskit ka peal müüki arvele. Kui palju sellest kannatab libistada, sõltub juba konkreetse detaili ja koormuse nüanssidest. Kui pingekontsentraatorit ei ole ja pinged ei ületa sellele liitele tavapäraseid (no näiteks ei üritata haakekonksu otsas tõmmata 24 mm 10+ m pikkuse jäiga trossiga paigast 44tonnist puukoormaga raamini uppunud krusa G täismassi pluss maksimaalset kiirendust ära kasutades), on varu umbes kaks korda. Tänapäeval järjest vähem (jälle needsamad CDI pihustipoldid näiteks).