Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
w210 universaal: tagasilla nivooamortide süsteemi taastamine/asendamine
#1
Sain hiljuti 1997 E200 universaal avantgarde omanikuks ja 'pisut liiga hilja' põhja alla vaadates selgus, et
- tagumise stabilisaatorivarras on otstest relakaga maha saetud
- nivooamortide osadel torudel on pimedad ees, osad tagurpidi keeratud
- roolivõimendi pumba juures on tõenäoliselt tagasilla juurde suundunud torule pime ette pandud
- esitiivas, kus peaks vist olema nivooamortide juhtplokk, ripub tühi pistik

Sõita autoga muidu saab aga rattad on üsna koopas ja suuremate konaruste puhul käib pauk läbi kere. Kusjuures ostu hetkel seda probleemi nii hullusti ei märganud st võibolla on vajumine toimunud osaliselt ka pärast seda?

Nüüd on küsimus, kuidas seda probleemi lahendada? Kas piisab kui panna autole kõvemad vedrud (millised?). Kui keeruline/kulukas oleks süsteem algsel kujul taastada?

Järgmisele lollile ostjale katkise auto edasi sokutamine ei ole mul kombeks.
Vasta
#2
Punnsilma nivoo on ilma igasuguse elektrita. Ehk pump lööb mehh. regulaatorisse, mis vajadusel edasi jagab.

Kui amordi alumised liigendid ei kolise (kontrollimiseks tuleb õõtsast lahti lasta), siis tasub kindlasti taastada. Kui aga liigendid ka loksuvad, siis võib kalliks minna.

Sarnane süsteem on kõigil vanematel E-klassi universaalidel kasutusel, erineb vaid komponentide paigutus ja detailide mõõtmed.

Asenduseks piisavalt lühiekst amorti teada ei ole.

Milline kangelane sedasi lõhutud vedrustusega auto Sulle müüs? Sihukese oina nimi peaks olema avalikult häbipostis, kuna tegi on teadliku petmisega!!!
Vasta
#3
Mulle tundub, et amort amordina toimib, auto istub kenasti teel (tean mis tunne on ühe amordiga sõita). Kas siis ei piisaks lihtsalt kõvemate vedrude panemisest, jättes samad amordid alles?

Stabikavarras on pooleks (õigemini kolmeks) saetud tõenäoliselt sellepärast, et on põhja küljest lahti roostetanud. Loodan et kadunud põhja on võimalik tagasi keevitada...

[Pilt: mb-tagasild1.jpg]






Vasta
#4
taastada kogu seda süsteemi pole raske .
põhja alla paned tavalise vasktorut, tagaamortidele sama ,vallad vedeliku paagi sisse ja näed kas amordid lekivad .
esitiiva alt asub bensiini mootorite jahutusventilaatori relee .seda pead ka kindalsti panna praeguse ilmaga ülekuumeneb mootor .
Mercedes benz w124, w202, w210, w140 , w220, w211 varuosad tallinnas kohapeal ja tellimiseks .Autoremont, plekitööd, autovärvimine
Vasta
#5
(08-08-2014, 05:37 PM)kraabus Kirjutas: Mulle tundub, et amort amordina toimib, auto istub kenasti teel (tean mis tunne on ühe amordiga sõita). Kas siis ei piisaks lihtsalt kõvemate vedrude panemisest, jättes samad amordid alles?
...

Mõnda aega saab sõita, kuid lõpuks amort tühjeneb...

Kui juba olematut pinget tekitav stabikas on lahti mädanenud, siis on selle auto eluiga otsas. Avaldan kaastunnet odava Mercedes-Benz ostu puhulCrybaby

Esivedrukannud on veel küljes? Esisilla esimene tala püsib veel koos? Aku läbi põhja kukkuda ei taha?
Vasta
#6
Sain nüüd pisut selgust selles mida seal on korraldatud...

Hüdropumba küljest on voolik lahti võetud ja asendatud mingi muu voolikuga
[Pilt: mb-pumba-k2kk.jpg]
... mis suunab vedeliku tagasi anumasse
[Pilt: mb-hydo6li-k2kk.jpg]

Vasaku tagaratta juures on amordi toru katkestatud ja tagasi keeratud
[Pilt: mb-amordi-k2kk.jpg]

mistõttu on mul kahtlus et nt amort hakkas lekkima ja siis üritati leket peatada aga lõpuks ellimineeriti kogu süsteem.

Kas keegi selliseid jämedaid torusid müüb Tallinna kandis?

'Huvitavaid' lahendusi on selle auto juures veel välja tulnud (makk uppus ära, käigukangi nupp jäi pihku, küljekarpe on parandatud makroflexiga, neli rehvi olid kolmest (eemalt vaadates küll sarnasest) sordist, katalüsaator puudub,...). Kahjuks olin ostes hooletu ja kiire oli ja valik oli sel hetkel ka nigel. Ei tea nüüd kas autost saab asja või peab hakkama juppideks müüma... Välimus on muidu enamvähem ja sisemus ilus, see mind vist ära võluski Icon_sad

Kui auto endine omanik või see suurepärane leiutaja juhtub seda lugema siis tervitused talle Eusa_clap
Vasta
#7
Küljekarbid uued keevitada ja ülejäänud vead on nohu selle kõrval. Kontrolli amordikannud ka ära ees, punnsilmal pidi see ka suht õrn koht olema.
Vasta
#8
Vahepeal on asi nii palju arenenud, et
- lasin relakaga hüdroaku poolse pimedaks tehtud toru maha, mispeale sealt suurel rõhul punast õli välja tuli - vist üle poole liitri - ja teisepoole amort muutus pehmeks. Sellest järeldus, et ilma õlirõhu ja hüdroakuta selline amort üldse ei toimi, seega sõitsin siiani ikkagi ühe tagaamordiga.
- asendasin toru 10mm vasktoruga, kasutasin vanu otsikuid, FEBist ostetud toru ja Tööriistamarketist ostetud piduritorude valtsimise komplekti (hind 12.70).
- ühendasin pumba külge õige vooliku ja likvideerisin lekked pumbast regulaatorisse mineval liinil (mis oli katki mitmest kohast ja ca 1m ulatuses üldse puudus) - 6mm vasktoru, samuti FEBist
- Nüüd siis hakkas amort lekkima (mida oligi karta), seega otsin soodsat lekkevaba amorti...


(09-08-2014, 06:57 AM)v6sa Kirjutas: Esivedrukannud on veel küljes? Esisilla esimene tala püsib veel koos? Aku läbi põhja kukkuda ei taha?
Ülalt vaadates paistab et amordi küll pruunitab aga läbi midagi justkui veel ei tule või kuidas neid vedrukannusid kontrollida? Esisilla tala paistab veel kobe, kuigi deformeerunud; aku põrand ka enamvähem kobe. Auto on viimased ca3 aastat seisnud, võibolla roostetavad liikuvad ja seisvad autod erinevalt... Kuna relakajälg stabikavardal on üsna värske, arvan et see käkk pole väga ammu tehtud.

Omaette küsimus on see, kas ülevaatuse tegija oli nägemispuudega???
Vasta
#9
Nonii, vahetasin amordi, kõrvaldasin veel mõned torulekked ja auto tõstiski saba üles Thumbsup Nüüd on ainult selline eripära, et kuna nivoo 'andur' ehk kraan on stabikavarda küljes, mis on ära nuditud, siis reaalselt ta tagasilda samal kõrgusel ei hoia aga mind see praegu eriti ei häiri.
Vasta
#10
(17-09-2014, 12:41 AM)kraabus Kirjutas: Nonii, vahetasin amordi, kõrvaldasin veel mõned torulekked ja auto tõstiski saba üles Thumbsup Nüüd on ainult selline eripära, et kuna nivoo 'andur' ehk kraan on stabikavarda küljes, mis on ära nuditud, siis reaalselt ta tagasilda samal kõrgusel ei hoia aga mind see praegu eriti ei häiri.

Ehk selgitad, mismoodi ei hoia? Ühendusvarda pikkus on ju reguleeritav. Keerad vastavalt vajadusele pikkuse õigeks...
Vasta
#11
(17-09-2014, 09:25 AM)V@hh Kirjutas: Stabikas ju maha lõigatud, ta ei saagi mingi valemiga seda kraani hooba liigutada.

OK, minu paha.

Samas ei tohiks see varras kasutatuna midagi maksta. Ilma selleta aga süsteem korralikult ei toimi.
Vasta
#12
Praegu töötab vedrustus nagu 'normaalsel' autol st suurema koorma puhul on auto madalam. Samas saan soovi korral käsitsi kraani liigutades tagasilla kõrgust/kandevõimet muuta Smile

(17-09-2014, 09:43 AM)v6sa Kirjutas: Samas ei tohiks see varras kasutatuna midagi maksta. Ilma selleta aga süsteem korralikult ei toimi.
Asi on selles, et hetkel pole varrast kuhugi kinnitada - see on põhja küljest lahti roostetanud. Ma ei oska hinnata kui suur kulu oleks selle taastamine.

Vasta
#13
Kuidas vasktoru nivoosüsteemis vastu peab?
Mul vaja vahetada kaks 6 mm-st toru, mis taha suunduvad, uus vask juba ostetud, kuid hetkel veel kahevahel...
Vasta
#14
(20-01-2017, 10:28 PM)onu_siim Kirjutas: Kuidas vasktoru nivoosüsteemis vastu peab?
Mul vaja vahetada kaks 6 mm-st toru, mis taha suunduvad, uus vask juba ostetud, kuid hetkel veel kahevahel...
Pikaajaliselt ei oska öelda - auto ammugi müüdud. Seda panin tähele küll, et kui oli vaja pärast survestamist uuesti avada, siis mutter ei tahtnud enam väga vabalt mööda toru liikuda - toru oli vist paisunud. Kui tahad, et kestab aastaid, pane teras. Aga kui riski ei karda, pane vask ja hiljem kui vaja siis teras.
Vasta
#15
(20-01-2017, 10:28 PM)onu_siim Kirjutas: Kuidas vasktoru nivoosüsteemis vastu peab?
Mul vaja vahetada kaks 6 mm-st toru, mis taha suunduvad, uus vask juba ostetud, kuid hetkel veel kahevahel...

Vabalt pane vask, sest see kestab way paremini kui originaalteras.
Pehmem ka, et otsi teha ja painutada.

Tehased vaske ei kasuta, sest see, rsk, 1. ei roosteta (ja midagi ei saa pärast müüa) ja 2. on kallim kui teras.
Terast tuleb neil Ruhr`ist hinnaga 1 sent kilo, aga vaske peavad mujalt palju kallimalt ostma.

Vasta
#16
Palju seal nivoo sisteemis survet on?
M.O.T.T
If you want to make God laugh, tell him your future plans
Vasta
#17
Väga palju ei saa olla, sest kunagi lappisin ühe katkise toru esikoopas põlve otsas ära. Lõikasin jupi vahelt, võtsin hüdrovooliku, lükkasin toruotsad võimalikult pikalt sisse, mõlemale poole kaks voolikuklambrit peale ja nii sõitsin vist pea aasta, enne kui vasktoru ja stutsidega asendasin. Polnud seda nägu kah mitte, et sealt mõni tilk õli oleks tulnud.
Vasta
#18
(21-01-2017, 10:55 PM)Laur Kirjutas: Palju seal nivoo sisteemis survet on?

Kaitseklapp 130 bar. Tavalise vase jaoks ei midagi märkimisväärsetWink

SEL kõhu all on kõik tagumised torud vask. Seni probleeme pole. Mis muidugi ei tähenda, et 24 aasta pärast ei võiks midagi järele anda, eksole.Icon_neutral
Vasta


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  W210 raadio juhtmete teadmatus r2lfian 0 124 24-09-2024, 12:30 AM
Viimane postitus: r2lfian
  S211 tagasilla õhkvedrustuse anomaalia jegesmesh 0 179 06-07-2024, 04:56 PM
Viimane postitus: jegesmesh
  w211 e270cdi universaal Kalviw211 3 471 31-07-2023, 06:34 PM
Viimane postitus: Kalviw211
  W212 .2009 universaal küsimus lisapiduritule led osaliselt pime krist112 1 455 16-04-2023, 01:03 PM
Viimane postitus: krist112
  S210 tagasilla külgkalle Ott 19 1,529 08-11-2022, 04:53 PM
Viimane postitus: dinowalk
  W210 E270CDI 2000a. turbo ja sellega seonduv Uuki 0 369 21-10-2022, 10:36 PM
Viimane postitus: Uuki
  W210 722.6 5G-TRONIC käigukasti variandid dinowalk 2 831 01-05-2022, 05:52 PM
Viimane postitus: dinowalk
  W210 Naviga Becker Comandi vastu roodla 0 532 13-03-2022, 11:59 PM
Viimane postitus: roodla
  elektriga juhtus , w210 veixmbs 4 1,029 17-02-2022, 09:48 PM
Viimane postitus: veixmbs
  W210 220d EPC vigane käivitus valdis6 1 753 16-12-2021, 10:31 AM
Viimane postitus: v6sa



Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne