Teema hinnang:
  • 1Hääli - 3 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Läbisõit + tagasikerimine
#1
Tekkis küsimus, kas kuidagi on usaldusväärselt võimalik kontrollida, kas auto odomeetri näitu on tagasi keeratud?
Kui auto on väidetavalt väikese läbisõiduga, hooldusraamat sissekannetega puudub ning auto on toodud välismaalt, siis on reaalne võimalus, et odokas keritakse tagasi ning küsitakse siinsel turul kõrgemat hinda.

Erinevad teenused nagu AutoDNA, CarVertical ja muud ei pruugi näidata välisriigist toodud auto puhul erinevaid hooldusteenuse ja läbivaatuse andmeid, kus registreeritakse muuhulgas läbisõit (hoolduste info vist avalikesse registritesse ei jõua, aga ülevaatuse andmed ju peaks??). Hiljuti tegin päringu auto kohta, mille esmane registreerimine on tehtud 11.2009 ning Eestis on väljastatud 04.2019. Auto on toodud Saksamaalt. Saksamaa aegadest hooldusraamatu kanded aga puuduvad (kuigi väidetavalt on hooldused tehtud). Eestis olles näitab Maanteeamet esimeseks läbisõidu infoks 04.2019 ning läbisõit 74 820 KM. Tegin päringu AutoDNA-sse, mis näitas, et 11.2018 on registreeritud odomeetri näit 74 800 EUR (kas 5 kuu jooksul sõitis ainult 20 km?). Enne-pärast sissekandeid ei ole. Kuupäeva järgi pidi see siis toimuma mõned kuud enne Eestisse toomist. Tegin ka päringu ühelt välismaa andmebaasist nagu VINSpy, kus odomeetri lõigu all oli tulemus: "Data is classified or hidden by the owner". Ehk siis ei ole abi.

Hiljuti avastas sõbranna, et kui tema autol käidi kaabliga diagnosti tegemas, et auto odomeetri näit on tagasi keeratud. Väidetavalt jõuti selleni nii, et kuidagi pääseti ligi varasematele diagnostika tulemustele, mis näitasid auto läbisõitu ajal, kui mingisugused vead fikseeriti. Siit ka küsimus: kas diagnostikat tehes või üldse elektroonikaga möllates on võimalik tuvastada varasemate diagnostika puhul kuvatud vead ning kas nende sündmuste juures on võimalik kuvada ka odomeetri näitu, mis autol nende vigade avastamise juures oli?

Hea meelega kuulaks veel mõtteid-ideid, kuidas avastada tagasikeeratud odomeetri näitu, et mitte hinna ja oodatud kvaliteedi osas üle saada. Üks võimalus on muidugi ka analüüsida auto sisu ja seisukorda, kus ehk saab aru, kas tegemist on 100 000 km või 400 000 km sõitnud autoga (kulunud salong vms). Mõtted on teretulnud.
Vasta
#2
Ma kujutan ette, et Leedus on see omaette "tööstusharu", mis kogu aeg areneb. Kui nüüd laiemalt võtta, siis eri autotootjad võivad läbisõidu kirjutada erinevatesse plokkidesse autos. Näiteks mõni kirjutab läbisõidu tuleplokki mõni ei kirjuta. Oleneb ka auto vanusest, uuematel CAN süsteemiga autodel on tõenäosus suurem, et läbisõit on kirjas mitmes eri plokis. Näiteks Boschi testril KTS 560 on menüüs võimalus vaadata läbisõitu eri plokkides. Ma olen mõningatel autodel seda teinud, mõnel lihtsamal autol on kirjas läbisõit kahes eri plokis, teisel kallimal autol jälle viies eri plokis. Ideaalis peaks see number kõikides plokkides sama olema, aga kui on erinev, siis on ilmselt (kehvalt) keritud. Ma ise kerimisega ei tegele ja ei ole selle läbi ka otseselt kannataja rollis olnud. Sellel teemal oskavad sõna võtta need inimesed, kes sellega tegelevad, iseasi, kas nad tahavad seda siin foorumis tehaSmile
Vasta
#3
Tekib küsimus, et kui ühte detailidest vahetatakse ( kasutatud detaili vastu ), mis sisaldab näidu infot omavat plokki, siis kas-kuidas see infot näitmaa hakkab? Teoreetiliselt peaks näitama ju eelmise sõiduki andmeid ja seega on juba konflikt käesoleva sõiduki ja sellele paigaldatud detaili vahel ( ostja või ei-tea-mitmes omanik ei pruugi neist detailide vahetusest ju teadagi ).

Veel teemasse - kui ostad ka täis esinduse taustaga sõiduki, siis ikka ei pruugi kõik seal olev info peegeldada päris elu. Meenub juhtub mõned aastad tagasi, kus Leedus ühe suurema ettevõtte sõidukitel hakkas kahtlasel kombel tekkima oluliselt rohkem garantii juhtumeid kui kõigil muudel turul olevatel autodel. Lõpuks peale info lekkimist selgus, et kuna suur osa sõidukeid olidki väga palju sõitnud, siis keegi "tarkpea" avastas, et on hea enne igat hooldust läbisõitu maha kerida täpselt selliseks nagu see peaks vastava TH jaoks olema.

Ja teemaalgatajale lisaks veel info, et võib olla vabalt "seisva" läbisõiduga kui see seisab välismaal müüja platsil ning hiljem siin edasimüüja platsil jne.
Vasta
#4
Kasutatud auto ostmine ongi loterii. Kui on professionaalselt keritud, siis on ka kõik plokid õige näiduga, mingi tolerants on niikuinii.
Tänapäeval ei peagi enam kerima, on eraldi digitaalsed jullad mis käivad spidoka vahele ja kilomeetrid lihtsalt ei keri edasi, seda ka teistes plokkides kus on läbisõit kirjas. Saksas kasutatakse seda põhiliselt uute liisingu ja muidu suure läbisõiduga firmaautode puhul. Enne klaasmajja minekut võetakse julla korraks vahelt ära ja kõik on lill. Ise kujutage nüüd ette, mis seisus on auto kui hooldust tehakse 25 kilo asemel 50 kilo tagant.
Samal ajal mul näiteks on see Mercedes Me värk aktiveeritud ja massin suhtleb kogu aeg tehase serveriga üle neti, kaugdiagnostika ja muu värk, vot sel juhul ja ei peta enam, kõik fikseeritakse digitaalses ajaloos. Isegi mul enda tehtud ölivahetused iga 10 kilo tagant loeti klaasmajas ette.
numerus stultorum, infinitus est
Vasta
#5
Vastuseks PaulE esimese lõigu küsimusele. Ma MB kohta ei tea, aga näiteks BMW armastas alates mingist aastast igasse plokki VIN-i ehk tehase tähise sisse kirjutada. Näiteks läheb tuksi kõrvalistuja airbagi juhtplokk. Mõtled, et säästad raha ning ostad kasutatud ploki romulast. Aga siis on kohe uus mure, sa pead suutma enda autole selgeks teha, et plokk on nüüd vahetatud kasutatud ploki vastu. Selleks on vaja muuta romulast ostetud kasutatud ploki VIN ära. Auto automaatselt kasutatud plokki omaks ei võta. Võimalik, et mingi testri abil on see ka võimalik. Mis saab aga kasutatud plokis olevast läbisõidust, seda ma ei oska öelda.
Vasta
#6
Audil on sama teema, kõike on vaja tutvustada autoga.
numerus stultorum, infinitus est
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: