28-02-2022, 01:09 PM
Head klubilised!
Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et Ukrainas toimuvad sündmused on meie arusaamad ja ootused rahumeelsetest suhetest naabritega lõplikult purustanud. Iseenesest mõistetav rahu ja iseseisvus ei pruugigi nii kaljukindlana enam tunduda.
Õnneks täna on meie piirid kaitstud ja otsest ohtu ei ole, aga samavõrd ebaloogilised ja uskumatud, kui need hoiatused Venemaa rünnaku osas ka ei tundunud, siis täna on see kahjuks reaalsus ja loota, et meid see kuidagi ei puuduta, oleks naiivne.
Mulle ei meeldi sõda ja kui aus olla, siis ma võimalusel jätan õppustel tühja paugutamata, sest paugud ei ole ju meie tavapärane keskkond ja kärgatused häirivad. Samas kaitseliitlasena olen kunagi 24 aastat tagasi teinud otsuse, et tühja neis kärgatustest, iga mehe ja naise kohus on ennast ette valmistada, kui peaks tekkima vajadus oma pere ja kodu kaitsta. Kui tekib vajadus, siis tuleb seda teha ja eelnevalt ennast ette valmistada, et kriitilises olukorras ei oleks Sa kaitstes ohtlik endale ega kaasvõitlejatele. Sealt edasi saab juba asuda võitlusesse sissetungija vastu.
Loodan, et seda vajadust ei tule, kui aga peaks tulema vajadus kaitsta, siis loodetavasti saab arvestada ka Sinu toetusega. Kui Sa veel ei ole Kaitseliiduga liitunud, siis soovitan soojalt seda kaaluda ja avaldus ära saata. Nähes, kui südikalt ukrainlased praegu vastu panevad, siis saab ainult oletada, kui valusalt saaks hullu väed peksa, kui ukrainlastel oleks Kaitseliidule sarnased üksused kaitseväge toetamas.
Kaitseliitu panustamine ei seisne ainult metsas põrkamises. Kui tahtmist relvaga jännata ei ole, siis on võimalik panustada tugiteenuste osas. Keegi peab varustusega tegelema, keegi plaasterdama ja eks kuidagi peab ka kartulist puder saama. Tegevust jagub nii eesliinile minejatele kui ka toetus mees/naiskondadele.
Ajad ja müüdid, kuidas kaitseliitlased põgenevad argipäeva eest metsa lõkke äärde kitarriga pilkut ja vanakat libistama lähevad, on kahjuks visad hääbuma. Minu 24 aasta jooksul pole kordagi õppustel napsu võetud ja ausalt öeldes tundub see nii absurdsena, et las ta jääda.
Tänase kaitseliitlase varustus on samal tasemel nagu kaitseväelastel. Väljaõpe samuti sarnane ja tihtilugu tehakse õppustel koostööd. Väljaõpe on asjalik ja abiks ka igapäevaelus.
Pika jutu lõpetuseks kutsun Sind liituma ja andma omapoolse panuse, et kui peaks vaja olema, siis oskaksime ja suudaksime kaitsta oma kodu ja lähedasi. Ja muidugi enda riiki.
Kes iganes kusagil Eestis elab ja tegutseb, siis kindlasti on teie kodupiirkonnas olemas malevad, kellega ühendust võtta.
Tallinna mehi kutsun liituma Tallinna Akadeemilise malevkonnaga. Võite minuga otse ühendust võtta või kirjutada otse akm /at/ kaitseliit.ee.
Õhtu lõpuks pole oluline, millise maleva või üksusega liitute, tähtis on, et liitute ja teate ennast valmis seada, et me ka edaspidi saaks rahulikult Mersudega kruiisimas käia.
Päikest ja rahu,
Herki
Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et Ukrainas toimuvad sündmused on meie arusaamad ja ootused rahumeelsetest suhetest naabritega lõplikult purustanud. Iseenesest mõistetav rahu ja iseseisvus ei pruugigi nii kaljukindlana enam tunduda.
Õnneks täna on meie piirid kaitstud ja otsest ohtu ei ole, aga samavõrd ebaloogilised ja uskumatud, kui need hoiatused Venemaa rünnaku osas ka ei tundunud, siis täna on see kahjuks reaalsus ja loota, et meid see kuidagi ei puuduta, oleks naiivne.
Mulle ei meeldi sõda ja kui aus olla, siis ma võimalusel jätan õppustel tühja paugutamata, sest paugud ei ole ju meie tavapärane keskkond ja kärgatused häirivad. Samas kaitseliitlasena olen kunagi 24 aastat tagasi teinud otsuse, et tühja neis kärgatustest, iga mehe ja naise kohus on ennast ette valmistada, kui peaks tekkima vajadus oma pere ja kodu kaitsta. Kui tekib vajadus, siis tuleb seda teha ja eelnevalt ennast ette valmistada, et kriitilises olukorras ei oleks Sa kaitstes ohtlik endale ega kaasvõitlejatele. Sealt edasi saab juba asuda võitlusesse sissetungija vastu.
Loodan, et seda vajadust ei tule, kui aga peaks tulema vajadus kaitsta, siis loodetavasti saab arvestada ka Sinu toetusega. Kui Sa veel ei ole Kaitseliiduga liitunud, siis soovitan soojalt seda kaaluda ja avaldus ära saata. Nähes, kui südikalt ukrainlased praegu vastu panevad, siis saab ainult oletada, kui valusalt saaks hullu väed peksa, kui ukrainlastel oleks Kaitseliidule sarnased üksused kaitseväge toetamas.
Kaitseliitu panustamine ei seisne ainult metsas põrkamises. Kui tahtmist relvaga jännata ei ole, siis on võimalik panustada tugiteenuste osas. Keegi peab varustusega tegelema, keegi plaasterdama ja eks kuidagi peab ka kartulist puder saama. Tegevust jagub nii eesliinile minejatele kui ka toetus mees/naiskondadele.
Ajad ja müüdid, kuidas kaitseliitlased põgenevad argipäeva eest metsa lõkke äärde kitarriga pilkut ja vanakat libistama lähevad, on kahjuks visad hääbuma. Minu 24 aasta jooksul pole kordagi õppustel napsu võetud ja ausalt öeldes tundub see nii absurdsena, et las ta jääda.
Tänase kaitseliitlase varustus on samal tasemel nagu kaitseväelastel. Väljaõpe samuti sarnane ja tihtilugu tehakse õppustel koostööd. Väljaõpe on asjalik ja abiks ka igapäevaelus.
Pika jutu lõpetuseks kutsun Sind liituma ja andma omapoolse panuse, et kui peaks vaja olema, siis oskaksime ja suudaksime kaitsta oma kodu ja lähedasi. Ja muidugi enda riiki.
Kes iganes kusagil Eestis elab ja tegutseb, siis kindlasti on teie kodupiirkonnas olemas malevad, kellega ühendust võtta.
Tallinna mehi kutsun liituma Tallinna Akadeemilise malevkonnaga. Võite minuga otse ühendust võtta või kirjutada otse akm /at/ kaitseliit.ee.
Õhtu lõpuks pole oluline, millise maleva või üksusega liitute, tähtis on, et liitute ja teate ennast valmis seada, et me ka edaspidi saaks rahulikult Mersudega kruiisimas käia.
Päikest ja rahu,
Herki