Postitused: 40
Teemad: 16
Liitus: Apr 2014
Maine:
0
Tere,
Mul kohe käsil ühe w123 värskendus - mitte küll päris restaureerimine aga lihtsat tahaks ilmet värskemaks saada. Selle käigus mõtlesin, et lisaks muudele detailidele laseks ka mutreid-polte ja teisi tsingitud detaile, mis koledad ja roostes uuesti ära tsinkida. Olenevalt detailist kas siis elektrotsink või kuum tsink (Kollane ja hõbedane). Kas keegi võiks täpsustada kuidas see protsess järk-järgult käib. Olen kuulnud, et ennem tsinkimist lastakse jupid happevannist läbi. Kas see tähendab, et mul endal pole vaja detaile puhastada? Kas nn happevanni teenus on sama koht kus tsingitakse? Millises konditsioonis peavad detailid olema ennem tsinkimisse viimist? Lihtsalt ämbris annan üle ja kõik? Kui suur on oht et mõni vidin kaduma läheb? Kas peaksin tegema mningi spetsi ennem mille alusel annan asjad üle?
Oleks tänulik kui keegi kes on selle läbi teinud jagaks natuke võhikule infot.
Terv,
Peeter
Postitused: 3,997
Teemad: 199
Liitus: Dec 2005
Maine:
16
Mul endal kogemused Võru Galvaanikaga.
Aga üldiselt teenusepakkuja laseb ise detailid enne tsinkimist töödelda.
Kaduma võivad minna væiksemad detailid. Mul olid väiksed asjad traadiga ühendatud.
Paldiskis peaks olema korralik teenusepakkuja. Lõunapoolsetele jälle Võru mugavam.
Postitused: 8,229
Teemad: 99
Liitus: Nov 2005
Maine:
36
Auto-motofoorumis läbimenetletud teema:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...tsinkimine
Otsinguga tuleb ka põhjalikumaid vanemaid käsitlusi.
Postitused: 1,214
Teemad: 26
Liitus: Mar 2006
Maine:
5
08-12-2016, 01:23 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 08-12-2016, 03:16 PM ja muutjaks oli stihl.)
Ikka on vaja ise asjad enne puhastada. Nii värvist (kui on), roostest ning õlist, siis saab kordi parema tulemuse.
Mina olen enda jupid-poldid-suuremad mutrid jne ükshaaval pehme terasharjaga (regullitava pöördega rällaka otsas) üle lasknud ja siis lahustivannis pesnud.
Mingi õrna pinnarooste võtab happevann maha, jämedamat mitte.
Ja rohkem ei pea midagi tegema - viid ämbriga Voltasse ja annad muttide kätte. (eestit seal majas ei räägita).
hapetamise + tsinkimise hind on mingi kas 2 või 5€ kg, isegi ei mäleta. Suht vähe, ühesõnaga, palju sul neid asju ikka on, kui ainult kapotialuse kola viid.
Aga kui juba viid, siis vii kõik, mis terasest ja küljest ära käib.
Paar kolm päeva läheb aega, siis helistavad, et valmis ja kätte saad juba sellisel kujul:
Mingi vahe ikka on, sest algselt olid nad sellised:
.
Postitused: 82
Teemad: 9
Liitus: Apr 2015
Maine:
0
Olen ka lasknud Volta lähedal (nad vist selle nime all ei tegutse) oma G projektil mitu ämbritäit suuremaid ja väiksemaid asju tsinkida.
Viimane kord tahtsid küll juba ka asjade nimekirja. Seni on kõik asjad lahtiselt olnud, pisikesed detailid, mis 10mm august läbi võiks kukkuda aga eraldi potsikus. Üle 5000 detailist, mis seal käinud, on kaduma läinud ainult üks lõdviku klamber ja paar kruvi.
Mida korralikumalt on asjad ettevalmistatud, seda parema tulemuse saad. Kui keermete vahel on mingit jama ja roostet, võib see nii tagasi tulla. Detaile, kus on kummi või plastikut kannatab ka tsinkida – seni on kõik terveks jäänud.
Ise leotasin asju enne EvapoRusti nimelises roostelahustis (võib kasutada ka äädikat – haiseb ja on rohkem laga) ning kui kuskil oli värvi vms. pistsin lahustisse seisma. Pärast loputused ja käsitsi pehme traatharjaga üle. Kõige jubedam on keermeliim: keere haaval raiud välja; peaks saama küll lahustada ka metüül etüül ketooni (MEK) või metüleen kloriidiga (DCM) aga selliseid asju pole meie poevõrgus näinud.
Kõvasi polte ja detaile (10.9 ja 12.9) ei soovitata tsinkida. Otsi: Hydrogen embrittlement.
Samuti kui masin on diisel, siis mitte tsinkida neid detaile, mis kütusega võivad kokku puutuda: kütusepaak seest, kütusetorustik seest vms. Diiselkütus on nõrgalt happeline ja kuskilt ’lahustunud’ tsink võib kõige hullemal juhul pumba ja pihustid rikkuda.
Lihtsalt veel infoks, et vanad Mercedese kollased detailid on kaetud kaadmiumiga ja see on mürgine ehk väga uljalt ei maksaks kiire traatharjaga meeletus koguses polte haljaks lasta.
Postitused: 40
Teemad: 16
Liitus: Apr 2014
Maine:
0
(08-12-2016, 03:49 PM)ed_ Kirjutas: Ise leotasin asju enne EvapoRusti nimelises roostelahustis ........
Kust saab EvapoRusti Eestis osta? Ma olen otsinud seda igalt poolt, isegi euro netikaubamajadest aga mulle on see siiani kättesaamatuks jäänud. Tean tema väga häid omadusi (lõhnatu ja töötab!).
Oma vanade rataste ja motikate jupid lasin roostest puhtaks äädikaga. Töötab ka väga hästi aga haiseb ja talvel toas tegemine ei tule kõne allagi.
Postitused: 1,080
Teemad: 14
Liitus: Nov 2005
Maine:
4
09-12-2016, 01:07 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-12-2016, 01:09 AM ja muutjaks oli Heinar.)
Muidugi BLRT koht kuhu minna aga kas eraisik lihtsalt jutule saab, iseasi. Seal kuumtsink ainult, elektrogalvaaniline pandi juba ammu kinni. Aga see ka juba 10.a. vanune info. Probleemseks teeb koha tollitsooni teema. Nagu riik riigis.
Aga üldiselt meie riigis tehtav külm galvaanika ei kesta nagu eriti kaua.
Pigem võta ligi rv poldid Baltic Bolt-ist. See selline isiklik lemmik(rv) olnud.
Roostenärimiseks on fosforhape aga ta närib ka terast.
Postitused: 82
Teemad: 9
Liitus: Apr 2015
Maine:
0
(08-12-2016, 10:50 PM)Stabilo Kirjutas: Kust saab EvapoRusti Eestis osta? Ma olen otsinud seda igalt poolt...
Eestist ei ole leidnud. Tellisin mingist Soome veebipoest (race.fi), hind normaalne ja tuli kiiresti kohale. On huvitav, et peale oli kleebitud soome-, rootsi- ja eestikeelne instruktsioon. Pakutakse seda ka Motoneti Soome lehel – ehk jõuab kunagi ka Lasnamäe poodi.
Aga enam ei lase eriti meelt kõigutada, et tehes sellist auto taastamis projekti või midagi korralikumalt tuleb asju ja ka kulumaterjale üle maailma taga ajada: liimi Tšehhist, pahtlit ja muud keemiat Saksamaalt, varuosasid ja tööriistu Ameerikast jne…
Kuumtsink on pigem ikka suurte tolerantsidega detailidele, kihi paksus 50-200 µm.
Ja selle lisa 0.2 mm-ga asjad enam kokku ei lähe. Elektrolüütiline tsinkimine on 5-25 µm.
Olen juba arvestanud, et mõne aastaga on asjad tuhmid. Ega keegi siinmaal ju paremaid tehnoloogiad ka ei paku nagu Dacromet vms. Samuti ei saa öelda, et kõik MB-lt tellitud originaal jupid väga hea kattega on: uued vahekasti poldid tõmbasid ühe talvega katte all seistes oksiidiseks. Aga tsinkimise mõte ei ole ju hoida detaile aegade lõpuni perfektses ja säravas konditsioonis; see peab mingi ajani ennast ohverdades terast kaitsma ning seesama oksiid, mis keermete vahele jääb aitab hiljem ühendustel lahti tulla.
Kui jätta kõrvale, et roostevabal on oht kinni keevituda, siis ikkagi ei ole saada kõiki ühes autos leiduvaid eri mõõtudes polte, mutreid jne. Isegi mitte-roostavabu pole saada.
Ning mul käisid, lisaks poltidele ja mutritele, tsinkimises kõik metallist asjad, mida lahti võtta sai. Kui muu on puhastatud, värvitud jne siis need paar roostes asja kohe tugevalt riivavad silma.
Postitused: 1,080
Teemad: 14
Liitus: Nov 2005
Maine:
4
Loomulikult kuumtsink poltidele ei sobi, ainult suurem kraam. Üldjuhul tuleb seal jah arvestada 0,1mm kihiga umbes. Kunagi oli ka Vana-Narva mnt.-el tsinkimine ja see pidas näiteks stanges poldi pea vastu ainult aasta, siis roostetas. Ma keeran lahti polte auto küljest, mis on 30 aastat vanad. Ei ole usku, et siinne galvaanika...
Ei ole kohanud rv kokkukeevitamist terasega, küll hoiatati kasutamast A2 ja A4 omavahel, poldi mutri koosluses - võib tekkida külmkeevituse oht.
See, et näiteks poolraami poldipea on roostekarva aga keere veel ilus, mina ei muudaks seal midagi. Lihtsalt ei usu meie kandi elektrogalvaanika kvaliteeti niipalju, kui kunagisse saksa omase.
Võrus ei suudetud aastaid tagasi isegi mitte proovitööd alu anodeerimises korralikult teha.
Siis võiks juba Voltas lasta kroomida, peaks vähe kindlam teema olema kui tsink. Aga oksüdeerimine muidugi välistingimustesse ei sobi, kuigi kena must tuleb.
Üks hea asi on vasemääre.
Postitused: 1,214
Teemad: 26
Liitus: Mar 2006
Maine:
5
(09-12-2016, 09:09 AM)Heinar Kirjutas: Lihtsalt ei usu meie kandi elektrogalvaanika kvaliteeti niipalju, kui kunagisse saksa omase.....
Aga oksüdeerimine muidugi välistingimustesse ei sobi, kuigi kena must tuleb.
Asjad ei ole enam nii nagu 10a tagasi, palju on muutunud.
VG kodulehelt:
Pinnakatte keemiline vastupidavus soolakambris, tunnid kuni valge korrosiooni ilmumiseni:
valge passivatsioon > 50 h
kollane passivatsioon > 50 h
must passivatsioon+sealer > 260 h
Ehk siis must on veel vaat, et kõige vastupidavam.
.
|