Kaitse oma autot

[indrek]

Politseiamet soovitab:

[indrek]

Levinuimad meetodid autode ärandamisel:


Auto lukud murtakse lahti kõvasulamist võtmega

Sageli kasutavad autovargad uste avamiseks ja auto käima panemiseks hästi tugevast metallisulamist võtmetoorikuid, millega keeratakse lihtsalt lukud puruks. Paljud autoomanikud arvavad, et kui nad on pannud lukku rooli, pedaalid või käigukangi, siis nende auto on varaste eest kindlalt kaitstud. Kuid see arvamus on ekslik, sest need lukud hammustatakse suurte tangidega, mida saab osta praktiliselt igast majatarvete poest, lihtsalt katki. Sõiduki kaitsmiseks on kindlasti vajalik paigutada autole ka helisignalisatsioon.



Eelnevalt varastatakse auto võtmed koos signalisatsiooni puldiga

Võimalik tänu hooletusele, sagedamini toimub vargus pealisriiete taskust ühiskondliku toitlustuse asutuses. Kasulik on hoida auto võti ja signalisatsiooni lülitusseade lahus ning kõrvalistele isikutele võimalikult raskelt kättesaadavates kohtades.



Varas käib tööl firmas, mis paigaldab autodele signalisatsioone

Sel juhul on vargal võimalus lasta teha signalisatsioonipult ka endale ja sama hea võimalus teha auto võtmest koopia. Hiljem otsitakse auto üles, võetakse teise signalisatsioonipuldiga alarm maha ning keeratakse järgi tehtud võtmega uks lahti, käivitatakse mootor ja sõidetakse minema.

Nimetatud süsteem kuulub peamiselt organiseeritud grupi töömeetodite hulka, vargaks ei ole signalisatsioone paigaldava firma töötaja, vaid juba keegi teine. Et hoida oma vara, tuleks vältida mitteusaldusväärseid autosignalisatsioone paigaldavaid firmasid.



Erivahenditega elektrooniliste kaitsevahendite blokeerimine

Auto ei jää signalisatsiooni alla või spetsiaalse seadme abil lülitatakse kaitsevahendid, ka immobilaiser, tööst välja ning seejärel kasutades kõvasulamist "võtmeid", varastatakse auto. See on suhteliselt kaitsetu olukord, kuna ilmselt on kõrgendatud huvi just selle auto suhtes. Abiks on see, kui enne auto juurest lahkumist juht veendub, et signalisatsioon jäi peale ja auto ikka lukustus.



Pettus auto ostmisel
Kasutatud auto müümisel jäetakse uuele omanikule üle andmata üks võti ja signalisatsiooni pult, mis müüakse koos auto ja uue omaniku andmetega kurjategijatele, kes mõne aja möödudes auto varastavad. Vajalik on müüjalt saada kõik komplektid või paigaldada autole uus signalisatsioon ja immobilaiser.



Omanikult jõuga auto ära võtmine
Röövimine tavaliselt aegadel ja kohtades, kus autoomanik viibib regulaarselt, näiteks hommikul kodu juures. See on raskemini välditav autovargus, kuna tegu võib olla auto omaniku vastu suunatud kättemaksuaktiga või jällegi kõrgendatud huviga just selle auto suhtes.



Varguse lavastamine
Auto kasutaja loovutab sõiduki kurjategijatele oma isiklike võlgnevuste kustutamiseks ja hiljem lavastatab selle varguse.




© Eesti Politsei

[indrek]

Takistused, mis segavad autovaraste kiiret tegutsemist ja aitavad kaitsta autot:


Varustada auto kaasaaegsete elektrooniliste ja mehhaaniliste ärandamisvastaste vahenditega seaduslikes ja ametlikke garantiisid andvates firmades.

Parkida autot võimaluse korral valvega parklas, valvesignalisatsiooniga varustatud garaaêis või võimalikult avalikus ja hästi valgustatud kohas. Olemasolu korral eelistada valvekaamerate vaateväljas parkimist.

Hoida auto võtmed ja signalisatsiooni lülitusseadmed lahus ja kõrvalistele isikutele võimalikult raskelt kättesaadavates kohtades.

Kasutatud auto ostmisel on mõttekas kaaluda kohest auto lukkude ja signalisatsiooniseadmete vahetuse võimalust.

Jälgida iga kord auto lukustamise järel, eriti kui on ühtne elektrooniline kaugjuhtimisega lukustus ja signalisatsiooni sisselülituse süsteem, kas see hakkas toimima.

[indrek]

Koostöö politseiga suudab pidurdada autovargaid:


Varastatud auto tagasiostmise pakkumisest tuleb koheselt informeerida politseid. Tõsine osa autosid varastatakse eesmärgiga see omanikele tagasi müüa summas, mis moodustab 25-50% auto oma väärtusest. Kodanike isetegevuslik ja politseid mitteinformeeriv käitumine on loonud kurjategijatele võimalused karistamatult aktiivseks tegutsemiseks. On tekkimas väga negatiivne efekt, kus kurjategijatel kerge ja suure tulu saamise eesmärgil on soov üha rohkem autosid varastada tagasimüümise eesmärgil. Pidevalt suureneb oht sattuda korduvaks ohvriks ja muutuda kurjategijate "lüpsilehmaks".

Kahtlastest toimingutest garaaþide juures tuleks koheselt teada anda. Suur osakaal varastatud autodest seisab pikemat või lühemat aega selleks eelnevalt üüritud garaaþides. Enamik garaaþiomanikest on autoomanikud ja potentsiaalsed autovaraste ohvrid, kelle silmade all naabergaraaþides toimub kahtlaste inimeste tegevus ja erinevate varastatud autode hoidmine. Politsei vajab kodanike informatsiooni selliste garaaþide tuvastamiseks, ka siis kui on ebakindel oletus. Kui ei soovita oma isikut politseile teavitada, piisab helistamisest politsei vihjetelefonile.

Ka võõra auto ärandamiskahtlusest tuleks koheselt teada anda. Ärge suhtuge ükskõiksusega tähelepanekutesse, mis teie arvates võib olla seotud autode vargustega või neid sooritavate isikutega, nende järgmiseks eesmärgiks võib olla just teie auto. Kasulikum on kurjategijad enne teieni jõudmist tabada.

[marek]

lisaks veel juurde, kui auto osta, siis K O H E(kohe tähendab samal päeval, kui tõesti samal päeval ei ole võimalik, siis ei tohi autoga sõita mitte kuhugi, vaid hoida turvaparklas või garaazis!!! ja ka raha tuleks alati jätta alarmi-immo-salanupu jaoks, see tavaliselt ununeb.) tuleb paigalda signalisastsioon ja salanupp, viimane on kõige tõhusam ja odavaim vahend varga elu raskemaks teha ja ka ajavõitmiseks! salanupp tasub alati panna, olenemata alarmist-immost.

soovitan veel lisapasunat salongi, midagi hästi kõva häälega, et kohe mitte ei taha selle saatel nokitseda...:demond:

[marek]

väike teema uuendus ja meeldetuletus, et "vanad tegijad" on välja saamas! Kevad tulemas, ilusad suured veljed tulevad alla, pange ikka turvapoldid ka. väike vihje veel, uuemad autod milledel diagnostika pistikud lihtsasti ligipääsvates kohtades, võiks selle natuke raskemaks teha!! smartkey'ga autode omanikud võivad natuke kergemalt hingata kui mitte kasutuses olevad (autol võimalik kuni 5 võtit ja kasutuses reeglina 2) võtmed on blokeeritud auto poolt!


Autovargusi jäi rohkem kui poole vähemaks

Originaal artikkel http://www.epl.ee/uudised/420251

Eelmisel aastal(2006-2007) oli palju autovargaid vanglas ja sellest piisas, et autosid vähem varastataks.

Ehkki viimase kahe aasta jooksul on autovargused muutunud varasemaga võrreldes poole harvemaks, võib see number peagi taas kasvama hakata, sest mitme autovarastegrupi liikmed on hiljaaegu vanglast vabanenud.

Varem Tallinnas tegutsenud kolmest suuremast autovarastepundist on praeguseks vangist pääsenud kahe liikmed. Üks vabanenud punt tegeles peamiselt Volkswagen Passatite ning Audi A6-te varastamisega ning teine BMW-dega. Seni veel istub vangis kolmas, Toyota Land Cruiserite ning Lexuste varastamisele spetsialiseerunud jõuk, ent väidetavalt võivad ka nemad peagi tingimisi pääseda.

Kui veel 2005. aastal varastati Eestis kokku üle 1600 sõiduki, siis eelmisel aastal vaid 648. “Eelmisel aastal istusid veel paljud autovargad kinni ja sellest piisas, et autosid vähem varastataks,” rääkis Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht komissar Toomas Jervson. “Viimase paari aasta jooksul tegime autovaraste elu kibedaks. Hoidsime neid kogu aeg nii-öelda pinge all ning neil polnud mugav oma tööd teha.”

Isikupõhine töö

Jervsoni sõnul ei tööta politsei enam ainult konkreetse autovarguse uurimisega, vaid isikupõhiselt. “Suures osas me ju ikkagi teame neid vargaid ning need on ühed-samad inimesed,” lausus ta.

Kas varastatud autode arv langeb ka edaspidi või hakkab tõusma, ei osanud komissar prognoosida. “Selles vallas ongi täpselt nii, et täna on kõik ilus, aga juba homme võib asi käest ära minna. Kui üks grupp pääseb vabadusse, pole neil mingi probleem päeva jooksul kaks-kolm autot varastada.”

Jervsoni sõnul näitavad analüüsid, et mõned pundid hakkavad taas aktiviseeruma. “Kui oled aasta-kaks vanglas ära, siis paljud sidemed kaovad. Kui pole realiseerimisvõimalust, pole mõtet ka varastada, aga kui tellimus tuleb, küll siis ka tööle asutakse.”

Samamoodi on numbrid paremaks muutunud ka leitud autode osas. Näiteks 2006. aasta lõpuks jäi Harju prefektuuris tagaotsitavaks 280 autot, eelmise aasta lõpuks aga 190. Üle-eelmisel aastal leidis politsei üles 193 sõidukit ja eelmisel aastal 151.

Politsei: lisage oma autole turvavahendeid

•• Politsei soovitab eelkõige Volkswagen Passati, BMW-de ning 1998. – 2008. aastal valmistatud Audi A6 omanikel lisaks standardturvavarustusele kasutada ka näiteks lisaimmobilisaatorit.

•• “Nende autode puhul on olemas nõudlus ja ka tehnika, millega neid varastada. Tallinnas on kindlasti varastel olemas nende mudelite käivitamismehhanismid,” ütles Jervson. Kui tehases pandud turvaseadmeid suudavad need seadmed lahti murda, siis lisaseadmetega jäävad vargad Jervsoni sõnul hätta.

•• Kaks nädalat tagasi jäi oma 2000. aasta Audi A6-st ilma Jaanus, kes jõudis sõiduki omanik olla kõigest viis päeva. “Lisaseadmed pidid küll peale minema, aga ma polnud veel nii kaugele jõudnud, kaskokindlustust ka ei olnud,” rääkis Jaanus. Nädalapäevad hiljem sai ta oma auto siiski kätte ning praegu seisab see politseiplatsil, kus ootab uut süütelukku. “Auto leidmisel politsei liigset kaasabi just ei olnud. Pärast nädala kestnud ja enda poolt erinevates suundades algatatud tugevat küsitlust sain ma auto leiutasu eest tagasi,” rääkis ta.