+- Mercedes-Benz Eesti Klubi Foorum (https://foorum.clubmb.ee)
+-- Foorum: Mercedes-Benz Eesti Klubi (https://foorum.clubmb.ee/forumdisplay.php?fid=1)
+--- Foorum: Vaba teema (https://foorum.clubmb.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: 500 sec 84a jahutusvedeliku ja termostaadi vahetus? (/showthread.php?tid=46304)
500 sec 84a jahutusvedeliku ja termostaadi vahetus? - M.E.SEC - 14-06-2017
Kuna vahetan termostaadi, oleks mõistlik jahutusvedelik ka vahetada.
Seega küsimus, mis värvi jahutusvedelik läheb?
Ja milline kogus umbes?
RE: 500 sec 84a jahutusvedeliku värv? - nostromo - 15-06-2017
Punane vist. Kogust teavad targemad.
500 sec 84a jahutusvedeliku värv? - .Alar. - 15-06-2017
Punane on kaasaegsete autode longlife jahutusvedelik. Kasuta rohelist pigem
RE: 500 sec 84a jahutusvedeliku värv? - M.E.SEC - 15-06-2017
(15-06-2017, 02:28 PM).Alar. Kirjutas: Punane on kaasaegsete autode longlife jahutusvedelik. Kasuta rohelist pigem
Paispaagi põhjas tundus olevat jah sinine või roheline, hetkel välja veel pole lasknud, et kindel värvuses olla.
Mis on üldse sinise ja rohelise jahutusvedeliku omaduste erinevused?
Enda autode põhjal olen kogenud, et vw grupi autod on olnud punase vedelikuga, bmw oli sinisega ja volvo oli rohenisega.
RE: 500 sec 84a jahutusvedeliku värv? - arcar - 15-06-2017
(15-06-2017, 07:35 PM)M.E.SEC Kirjutas:(15-06-2017, 02:28 PM).Alar. Kirjutas: Punane on kaasaegsete autode longlife jahutusvedelik. Kasuta rohelist pigem
Paispaagi põhjas tundus olevat jah sinine või roheline, hetkel välja veel pole lasknud, et kindel värvuses olla.
Mis on üldse sinise ja rohelise jahutusvedeliku omaduste erinevused?
Enda autode põhjal olen kogenud, et vw grupi autod on olnud punase vedelikuga, bmw oli sinisega ja volvo oli rohenisega.
jumala suva mis värvi sisse valad ! võid allika vett ka valada,see ei pidavat ka talvel külmuma
RE: 500 sec 84a jahutusvedeliku värv? - stihl - 15-06-2017
Ma olen lugenud ühest Jaguari manuaalist (1955a), et allikavett siiski ei tohi panna. (sisaldab palju katlakivi tekitavaid aineid)
Palju parem on libe vihmavesi. (oligi konkreetselt soovitatud, et: rain water ja neil olid need kraanid nii plokis kui radikas, et välja lasta, kui miinuseks läheb).
Taevast läbikäinud ja puhtam.
Aga kui tõsisemalt rääkida, siis Pärnus ju samuti mingi autokaupade odavkett, a`la Fixus on olemas.
Mine leti taha, esita oma küsimused, las lappavad oma katalooge ja vastavad kõigele. 20L võiks varuda, kui süsteem täitsa puhas vanast, pisut jääb riiulisse üle ka. (3,8 V8-st niriseb välja umbes 10L vana saasta, ülejäänu on uuretes jne peidus.)
Mis vahe on sinisel ja rohelisel? Ei midagi erilist. Mingi müügivärk vaid ilmselt.
VAGi punane G12 väidetavalt kestab kauem. (ja, tõsi, hea on lekkeid otsida, punase nire jätab paremini nähtava jälje nii alule kui rauale)
Pese süsteem enne kasvõi aiavoolikust läbi. (enne termostaadi vahetust/ilma selleta muidugi, muidu see ju takistab)
Aga mina olen uunikumidele juba 10a sisse toppinud hoopis rohelist õli, mis üldse täiesti veevaba, aga seda sa nagunii ei viitsi kasutada.
Sel, väidetavalt, on kasutusiga u. 20 aastat. Ja ei lähe iga tühiasja peale keema. (ega plahvata veeaurudega 20a vana radikat sul ülevaatusel ntx tükkideks). Ja pärast läbipesu peab kõik täiesti kuiv ja veeta olema, kui seda ei viitsi ise kuivatada, on olemas vastavad pesuained, mis viimase vee välja pesevad.
Kuna 20a pole veel kellegi möödunud, siis lõplikku tulemust ei tea. Siiani kõik töötavad nagu peab.
Eks ta mingi trahvoõli on.
Seega - kui autot 20a pidada pole plaanis, siis sisse ntx roheline ja 2a pärast hooldusraamatust loed, et vaja vahetust.
Ok, 1a lased üle ja siis juba 2020a.
On sul see auto siis veel alles?
.
RE: 500 sec 84a jahutusvedeliku värv? - M.E.SEC - 16-06-2017
(15-06-2017, 09:42 PM)stihl Kirjutas: Ma olen lugenud ühest Jaguari manuaalist (1955a), et allikavett siiski ei tohi panna. (sisaldab palju katlakivi tekitavaid aineid)Ostsin selle seci aprillis, olin seda marki autot juba ca 10 aastat uudistanud.
Palju parem on libe vihmavesi. (oligi konkreetselt soovitatud, et: rain water ja neil olid need kraanid nii plokis kui radikas, et välja lasta, kui miinuseks läheb).
Taevast läbikäinud ja puhtam.
Aga kui tõsisemalt rääkida, siis Pärnus ju samuti mingi autokaupade odavkett, a`la Fixus on olemas.
Mine leti taha, esita oma küsimused, las lappavad oma katalooge ja vastavad kõigele. 20L võiks varuda, kui süsteem täitsa puhas vanast, pisut jääb riiulisse üle ka. (3,8 V8-st niriseb välja umbes 10L vana saasta, ülejäänu on uuretes jne peidus.)
Mis vahe on sinisel ja rohelisel? Ei midagi erilist. Mingi müügivärk vaid ilmselt.
VAGi punane G12 väidetavalt kestab kauem. (ja, tõsi, hea on lekkeid otsida, punase nire jätab paremini nähtava jälje nii alule kui rauale)
Pese süsteem enne kasvõi aiavoolikust läbi. (enne termostaadi vahetust/ilma selleta muidugi, muidu see ju takistab)
Aga mina olen uunikumidele juba 10a sisse toppinud hoopis rohelist õli, mis üldse täiesti veevaba, aga seda sa nagunii ei viitsi kasutada.
Sel, väidetavalt, on kasutusiga u. 20 aastat. Ja ei lähe iga tühiasja peale keema. (ega plahvata veeaurudega 20a vana radikat sul ülevaatusel ntx tükkideks). Ja pärast läbipesu peab kõik täiesti kuiv ja veeta olema, kui seda ei viitsi ise kuivatada, on olemas vastavad pesuained, mis viimase vee välja pesevad.
Kuna 20a pole veel kellegi möödunud, siis lõplikku tulemust ei tea. Siiani kõik töötavad nagu peab.
Eks ta mingi trahvoõli on.
Seega - kui autot 20a pidada pole plaanis, siis sisse ntx roheline ja 2a pärast hooldusraamatust loed, et vaja vahetust.
Ok, 1a lased üle ja siis juba 2020a.
On sul see auto siis veel alles?
Hetkel on plaan hooldada ja hoida ainult endale.
Ostsin suht sunnitud olukorras (kas nüüd, või mitte kungi), kuna nende väärtused kasvavad metsiku tempoga.
Ja antud isend tundus/tundub õiglane väljakäidud vahendite eest.
Kuid, teemat aretades, ma ei leia ühtegi head juhendit jahutusvedeliku vahetamiseks sellele mudelile, algusest, kuni õhutamiseni.
Esialgu mõtlesin, et mis ta ära ole.
Kuid tundub, et oleks mõistlik teha korralik info omandamine.
Ehk siis meistrimehed, vormistage enda juhendamine kirjapilti, et oleks hea teinekord lugeda.
Kui viitsite kirjutage palun algusest lõpuni kogu tegevus, mis punn/kork tuleb eemaldada, mis tihendid tuleb vahetada, kuidas süsteemi pesta ja milliste vahenditega, kuidas süsteem korralikult vee vabaks saada, siis selle sama õli kasutamine, mida just soovitati jnejne.
Oleksin tänulik ja usun, et oleks ka edaspidi abiks teistele samatüübi mootorite omanikele.
RE: 500 sec 84a jahutusvedeliku ja termostaadi vahetus? - väikemees - 17-06-2017
http://epl.delfi.ee/news/melu/vale-jahutusvedelik-mojub-mootorile-halvasti?id=50761252
Jahutusvedeliku ostmisel tuleb tähelepanelikult hinnata vedeliku kvaliteeti
AS-i Kemirol turundusjuht Automootori jaoks mõeldud jahutusvedelikud ei mõju mootori jahutussüsteemile ühtemoodi hästi, vaid võivad põhjustada kahjustusi. Paraku kipuvad autojuhid valama mootori jahutussüsteemi esimest kättejuhtuvat vedelikku pööramata tähelepanu selle kvaliteedinäitajatele. Mootori töökindlus sõltub aga kõigi süsteemide komplektsest korrasolekust.
Automootori töötades tõuseb silindrites gaaside temperatuur kohati üle 2000 °C. Et selline kõrge temperatuur ei põhjustaks ümbritsevate detailide ülekuumenemist ja õli ärapõlemist, tagatakse mootori tööks vajalik soojusreÏiim jahutussüsteemi abil.
Tänapäeva autodel on enamlevinud vedelikjahutusel põhinevad jahutussüsteemid, kus kasutatakse spetsiaalset vedelikku. Nende jahutusvedelike kvaliteet sõltub nii baasainest (etüleen-EG või propüleenglükool-PG) kui ka sellele lisatavatest manustest. Osa manuseid võib toimida näiteks termilise barjäärina jahutatavatel pindadel, mistõttu tekib jahutamisele vastupidine efekt: seda võib võrrelda katlakivi toimega. Samuti ei pruugi mõningad manused piisavalt kaitsta korrodeerumise vastu. Enamasti kaotavad paljud manused oma toime liiga vara.
Näiteks etüleenglükool korrodeerib ilma manusteta mootorite valmistamisel kasutatavaid metalle ligikaudu kümme korda enam kui tavaline vesi.
Selleks, et veenduda jahutusvedeliku kestvuses ja kvaliteedis, tuleb eelistada tooteid, millel on olemas rahvusvaheliselt aktsepteeritavad jahutusvedelike standardid. Näiteks ASTM D 3306 (USA), BS 6580 (Briti), ÖNORM V 5123 (Austria), JIS K 2234 (Jaapan), AFNOR NF R 15-601 (Prantsusmaa), SAE J 1034 (USA) või CUNA NC 956-16 (Itaalia). Paljud autotootjad (Peugeot, Ford, Daimler Benz, GM jt) annavad jahutusvedelikele sammuti endapoolse heakskiidu, märkides selle ära auto teenindusraamatus. Kuid üldiselt soovitavad autotootjad jahutusvedelikke, mis omavad rahvusvahelisi standardeid.
Põhimõtteliselt võiks ju ka vesi olla jahutavaks vedelikuks, kui sellele lisada korrosiooni inhibiitoreid. Kuid kuna vesi külmub juba 0 kraadi juures ja läheb keema 100 kraadi juures, siis vesi autode jahutusvedelikuks ei sobi.
Kindlasti on paljudele autojuhtidele üllatuseks jahutusvedeliku veidi eriline käitumine vesilahusena. Jahutusvedeliku 100-protsendilise kontsentraadi külmumistemperatuur on vaid miinus 13 kraadi. Alles pärast vee lisamist hakkab temperatuur kiiresti langema ja seejärel uuesti tõusma.
Juuresolev graafik iseloomustab jahutusvedeliku POLAR töötemperatuuri sõltuvalt vesilahuse kontsentratsioonist. Jahutusvedeliku maksimaalne tööpiirkond on 33–50 protsenti vesilahuse juures.
Nii autode kui ka jahutusvedelike tootjad näevad parimaks seguvahekorraks 50-protsendilist vesilahust, kus kõik kvaliteedinäitajad on parimas vahekorras.
Jahutussüsteemis tuleb jahutusvedelikku kasutada aasta ringi. Talvel, kui temperatuur langeb alla nulli, peab vedelik tagama mootori jahutamise ning hoidma jahutussüsteemi külmumise eest.
Eestis müüakse jahutusvedelikke kontsentraadina ja 50-protsendilise lahusena. Kontsentraat on mõeldud jahutussegu valmistamiseks ja seepärast tuleb seda tingimata segada veega. Lubamatu on valada jahutussüsteemi 100-protsendilist kontsentraati või lahjendada veega valmissegatud lahust. Teadmatu ümberkäimine seda sorti vedelikega võib põhjustada tõsiseid süsteemihäireid.
Jahutusvedelik vajab teatud perioodi jooksul väljavahetamist. Enamik jahutusvedelike ja autotootjaid soovitavad vedelikku vahetada iga kahe aasta tagant või teatud arvu kilomeetrite läbimise järel, mis on automarkidel erinev (40 000 – 100 000 km).
Jahutusvedelike valmistamisel kasutatavad ainekomponendid on värvusetud, mistõttu lisatakse neile eristuseks värvipigmenti: rohelist, sinist, kollast või oranÏi.
Jahutusvedeliku vahetamise vajaduse võib iga autojuht ka ise kindlaks määrata. Kui jahutusvedeliku värvus on paisupaagis muutunud pruunikaks, tuleb see välja vahetada. Enne uue jahutusvedeliku sissevalamist tuleb süsteemi põhjalikult veega läbi pesta.
RE: 500 sec 84a jahutusvedeliku ja termostaadi vahetus? - M.E.SEC - 17-06-2017
Tänud, sai jahutusvedelikust pildi selgemaks. Põhimõtteliselt on ainuke vahe siis punasel, ehk longlife. Teised on samad.
Läbi pesust, kas paisupaagist lasta voolavat vett, süsteemi ringlema, kuni tühjaks laskmise avani on õige?
Ja tundub loogiline, et termostaat tuleks vahelt enne eemaldada.
Miks arvan, et termostaat on p..... , kuna minu auto temp maanteel ei tõuse üle veerandi ja linnas on normis, see peaks olema märk avatuks jäänud termostaadist.
Soovitage, millega oleks hea süsteemi peale pesu saada veevabaks.
Või piisab, kui lased mõne liitri jahutusvedelikku läbi voolata?
RE: 500 sec 84a jahutusvedeliku ja termostaadi vahetus? - Werewolf - 17-06-2017
Veevabax ja kuivax on tarvis saada vaid siis kui kavatsed kasutada EVANS-i veevaba jahutusvedelikku https://www.evanscoolant.com/ Sellisel juhul võid kasutada sama tootja prep fluid-it, et vesi välja pesta.
Kõikide muude jahutusvedelike puhul ei pea süsteemist viimaseid veeosakesi taga ajama, kuna jahutusvedelikus on niikuinii vesi sees, aga südame rahustusex võid ju liitri või paar jahutusvedelikku lasta läbi voolata.
RE: 500 sec 84a jahutusvedeliku ja termostaadi vahetus? - M.E.SEC - 19-06-2017
Pigem tavalise veega pesemise tulemusel ongi suurimaks mureks, et tavaline vesi on hea katlakivi tootja jne.
Sellepärast tundub, et oleks hea natuke jahutusvedelikku läbi lasta voolata, et risk oleks väiksem.