+- Mercedes-Benz Eesti Klubi Foorum (https://foorum.clubmb.ee)
+-- Foorum: Mercedes-Benz Eesti Klubi (https://foorum.clubmb.ee/forumdisplay.php?fid=1)
+--- Foorum: Liiklus (https://foorum.clubmb.ee/forumdisplay.php?fid=99)
+--- Teema: Üks natukese tõsisem teema (/showthread.php?tid=5427)
RE: Üks natukese tõsisem teema - icecube - 24-05-2016
Ma pean toesti natuke pohjalikumalt lugema kui ainult teada-tuntud Delfi pealkirjad. Vabandust.
RE: Üks natukese tõsisem teema - v6sa - 27-07-2016
Kolisin liiklustestialase arutelu siia üle. Passib paremini, sest ma ei ole Priiduga nõus.
(26-07-2016, 09:58 PM)Priit Kirjutas:(26-07-2016, 08:39 AM)indrek Kirjutas: Panen ka PDF ina liiklustestid uuesti ning nende vastused.
Manuses pealkirjad on vastupidised
Vaatasin üle ja leidsin oma vead üles. Reas sõitmisega aga on minu arvates testi tegijad mõlemas testis "puusse pannud".
Esimeses testis (küsimus 4) väidetakse, et reas sõites tuleks eessõitvate sõidukitega hoida sama kiirust. St n 90 või 100 alas ca 70-ga või vähemaga sõitvast sõjaväekolonnist (või lihtsalt (põhjendamatult) aeglastest sõitvatest autodest) ei tohiks siis tagant tulevad autod mööda sõitaViimased kogemused kaitseväe kolonnidega on endal olnud igati positiivsed, st nad on hoidnud korralikku pikivahet ja taganttulijad saavad ka mööda.
Teises testis on (küsimus 7) väidetud, et reas sõitmist aitab paremini teha eessõitvate sõidukite jälgimine läbi eessõitva auto klaaside. Mõelge pisut nõutavale pikivahele ja füüsikaseadustele (ka "akvaarium" ei paista läbi, praktikas järele vaadatud; lisaks õige pikivahega pole isegi põhjust üritada läbi eessõitva auto vaadata), st minu arvates jälle vale vastus on õigeks märgitud.
Testis ei räägita kiirusest midagi. Ei alakiirusest, ei kiiruse ületamisest.
Ohutum on sõita ühes reas sama kiirusega, selle üle me vast ei vaidle. Et see põrna peale käib, kui endal kiire, sellest saan ma ka kenasti aru. Eriti siis, kui kolonn mõnusasti vedrutab ja maksimaalse lubatud kiirusega ka ei sõida. Et enamus juhte siin teadliku riski võtab ja sekundeid säästma asudes kolonnist mööda uhab, on meie kannatamatuse ja kiirustamise otsene tulem. Enamasti juhid teavad, mida nad teevad. Aga nagu LÕ statistika näitab, siis üsna tihti minnakse puhtalt instrumetaallendu sooritama. Puuduliku varustusega...Mis aga läbi eessõitvate auode vaatamist puudutab, siis lisapidurituli näituseks paistab päris kenasti ka läbi kerge tooni ära, kui just päris prügikotiga ei ole tumendatud. Ka maanteel, isegi paarisajameetrist vahet hoida. Kui lähemal aerutada, siis tumendamata klaasidega auto järel sõites saab mõnikord üsna hästi tema ees toimuvast sotti
Minu arvates ei saa testi vastuseid pidada valeks, kuid eks siin väike vastuolu paratamatult tekib seadusetähe ja meie igapäevases elus ettetuleva näpistamise vahel...
RE: Üks natukese tõsisem teema - Priit - 27-07-2016
Taavi, see teebki vastuse esimeses testis küsitavaks, et kiirusest ei räägita (st kui on kirjas, et sõidetakse ligikaudselt normaalse kiirusega, olen nõus). Ja nagu mu naine märkis, kui n Järvel Pärnu maanteel või Pirita teel kolonn läheb 70-ga (mis pole sugugi haruldane), siis peaks testi järgi ka ise seda kiirust hoidma. Kusjuures see ongi pigem ohutum, aga tee see pärast liikluspolitseinikule selgeks
. Kui testis eeldatakse, et autod sõidavadki asjakohase kiirusega, pole küsimus ise enam asjakohane.Teises testis ei räägita mitte piduritulede jälgimisest, vaid "läbi ees sõitva sõiduki klaaside selle ees sõitvate autode jälgimisest". Kui tee pole just ülisirge ja ülitasane ning maanteel 90-ga sõites iga auto pikivahe järgmisega peaks olema ca 75 meetrit e kolm sekundit, siis läbi klaaside näed ka tulesid hästi vaid pimedas ja teiseks ei pea selle kolonni autode jälgimiseks õige pikivahe korral üldse läbi ees sõitva auto vaatama. Vaata reaalses elus ise järele (eessõitev auto peaks olema sinust 75m, selle ees esimene auto 150 m, siis järgmine auto 225 m jne). Ps Lisapiduritulesid pole ka kõigil autodel ja testis me ei saa eeldada, et autod nõuetekohast pikivahet ei pea.
Loe pikivahest ka http://eestiliiklus.blogspot.com.ee/2012/08/piirkiirus-ja-pikivahe.html , st minu märgitud pikivahed on minimaalsed lubatud (reaalsus on vist küll teine
), mis teeb läbi eessõitva sõiduki liikluse jälgimise ebareaalseks.(27-07-2016, 07:38 AM)v6sa Kirjutas: Kolisin liiklustestialase arutelu siia üle. Passib paremini, sest ma ei ole Priiduga nõus.
(26-07-2016, 09:58 PM)Priit Kirjutas:(26-07-2016, 08:39 AM)indrek Kirjutas: Panen ka PDF ina liiklustestid uuesti ning nende vastused.
Manuses pealkirjad on vastupidised
Vaatasin üle ja leidsin oma vead üles. Reas sõitmisega aga on minu arvates testi tegijad mõlemas testis "puusse pannud".
Esimeses testis (küsimus 4) väidetakse, et reas sõites tuleks eessõitvate sõidukitega hoida sama kiirust. St n 90 või 100 alas ca 70-ga või vähemaga sõitvast sõjaväekolonnist (või lihtsalt (põhjendamatult) aeglastest sõitvatest autodest) ei tohiks siis tagant tulevad autod mööda sõita
Teises testis on (küsimus 7) väidetud, et reas sõitmist aitab paremini teha eessõitvate sõidukite jälgimine läbi eessõitva auto klaaside. Mõelge pisut nõutavale pikivahele ja füüsikaseadustele (ka "akvaarium" ei paista läbi, praktikas järele vaadatud; lisaks õige pikivahega pole isegi põhjust üritada läbi eessõitva auto vaadata), st minu arvates jälle vale vastus on õigeks märgitud.
Testis ei räägita kiirusest midagi. Ei alakiirusest, ei kiiruse ületamisest.
Mis aga läbi eessõitvate auode vaatamist puudutab, siis lisapidurituli näituseks paistab päris kenasti ka läbi kerge tooni ära, kui just päris prügikotiga ei ole tumendatud. Ka maanteel, isegi paarisajameetrist vahet hoida. Kui lähemal aerutada, siis tumendamata klaasidega auto järel sõites saab mõnikord üsna hästi tema ees toimuvast sotti
Minu arvates ei saa testi vastuseid pidada valeks, kuid eks siin väike vastuolu paratamatult tekib seadusetähe ja meie igapäevases elus ettetuleva näpistamise vahel...
RE: Üks natukese tõsisem teema - v6sa - 27-07-2016
Liiklustestide eduka lahendamise eelduseks on see, et tuleb vastata seda ja ainult seda, mida on küsitud. Mitte eeldada ega üle mõelda. Ning kindlasti ei tohi lahendusteks pakkuda asju stiilis"...aga tegelikult käib asi hioopis nii!". Mida kogenud juhid paratamatult tegema kipuvad. No mina ka.
Mu silmanägemine ei ole küll ideaalne enam, kuid endiselt julgen väita, et kui eessõitva sõiduauto klaasid ikka läbi paistavad, paistab sealt ka füüsikaseaduste alusel paista võiv kätte. Mida selle teadmisega peale hakata, on iseasi.
Auto juhtimise seisukohast ei ole üldse oluline, miks eesliikuja ees sõitev auto äkitselt vasakule põikas. Oluline on näha, kas paremal vänderdab jalgrattur või sõidab eesliikuja kohe otsa põdrale. Kui pikivahet on piisavalt, jõuad kenasti reageerida. No minusugune kaugel purjetav pensionieelik jõuab reageerida ka ilma eessõitjast läbi vaatamata, aga see pole hetkel teemaks. Aga üks näide elust ka siia. Pärnu maanteel oli võimalus läbi eessõitva korealase klaasi näha, kuidas tema ees sõitnud kaubik äkiliselt vasakule tõmbas, kaubiku kõrvale tekkis tume kogu (hiljem selgus, et põder, bljätt), mis kenasti mütsuga korealase taganurgale pihta sai. Asja iva on selles, et läbi klaaside nägin julgelt pool sekundit varem seda teeletormavat kogu. Mis maanteekiirusel tähendab 10 meetrit. Siinkohal on jälle küsimusekoht, et kas need 10 meetrit raisatakse lihtsalt vahtiumisele või pruugitakse asja ette.
Kolonni kohta käiv on Sul ju õige: LS alusel ei tohi sõita kiiremini (ega teisi takistamata oluliselt aeglasemalt) antud lõigul kehtivast piirkiirusest. Aga vaevalt Sinagi sead küsimuse alla väite, et kõige ohutum on võrdse kiirusega liikuvatest sõidukitest koosnev kolonn.
RE: Üks natukese tõsisem teema - indrek - 27-07-2016
Eks üks asi ongi liikluseeskiri ja teine asi on need liiklusteooria küsimused. Keegi ei käse mul kolonnis sõita, kui see mulle ei sobi ja ka kolonni kiirus on selline, mille puhul ma saaks seadust rikkumata ette sõita. Eks nende teooriaküsimuste eesmärk on pigem selles, et õpetada juhte liikluses käituma sedasi, et kõik mahuksid ära. Kolonni teema just pigem selles et mitmerealisel teel ei hakkaks debiilid ussi sõitma et ettepoole saada ja järgmisel ristmikul koos uut rohelist oodata.
RE: Üks natukese tõsisem teema - v6sa - 27-10-2016
Kolm noormeest on surnud...
http://tallinncity.postimees.ee/3888781/ekspertiis-parnamae-surmaavarii-auto-kihutas-140-km-h
Järjekordselt sõideti kiiremini, kui kaitseingel lennata jõudis. Üks kommentaar konkureerivast portaalist:
eleonore
26.10.2016 15:42
tegelikkus on selline, et eiratud füüsikareeglitele on täitsa ükskõik, kas sa oled tavaline, suvaline või eriline. loodusseadused vahet ei tee, karistus mõõdetakse kõigile ühtmoodi.
Teine patt, millest ka mina pole puhas, on helendava ekraaniga tegelemine roolis. Sain mõned nädalad tagasi kaitseinglilt hoiatuse, kui sillapiirdest jäi puudu vaid mõni millimeeter. Õnnetused ei juhtu, vaid on kellegi tegevuse või tegematajätmise otsene tagajärg:
https://www.youtube.com/watch?v=wgyTBYjc0j8
RE: Üks natukese tõsisem teema - Eero_S - 26-03-2017
Eile kirjutasin facebooki suurest vihast ühe postituse, mida ma siia ümber kopeerima ei hakka, aga lugeda saavad seda ka need, kes lõustaraamatus kontot ei oma.
https://www.facebook.com/eero.stroom/posts/10212400035854346
Ma tükk aega mõtlesin, kuhu ma oma postituse siin alafoorumis panen, kas mõnda teise teemasse või teen hoopis uue teema, aga siis otsustasin selle teema kasuks, kuna siin teemast natuke mööda olevat juttu nii kui nii. Kui mõni mode/admin arvab teisiti, siis võib vabalt liigutada siia/sinna või kui keegi arvab, et tegu on mitte sobiva postitusega võib selle vabalt ka kustutada.
RE: Üks natukese tõsisem teema - väikemees - 26-03-2017
Pikkivahe hoidmine on läänekultuur. Harjud ära ja Eesti teedel avastad, et asjad on alles kaugel. Mitmerealised maanteed teevad ka elu rahulikumaks.
Peaksid sellise koormaga küsima enda käest, kas on mõtet tugevalt pidurdada. Sõiduauto ette jääb, selle lööb inertsist minema ja koorem jääb ka teele. Kõikidel lihtsam.
Üks natukese tõsisem teema - .Alar. - 26-03-2017
Hehh, lääne kultuur. Ma iga päevaselt sõidan Rootsis Stockholmi ümber ja siin pole pikkivahest haisu ka. Kiirteel lastaks 120-130kmh üksteise pees kinni
RE: Üks natukese tõsisem teema - väikemees - 26-03-2017
(26-03-2017, 08:16 PM).Alar. Kirjutas: Hehh, lääne kultuur. Ma iga päevaselt sõidan Rootsis Stockholmi ümber ja siin pole pikkivahest haisu ka. Kiirteel lastaks 120-130kmh üksteise pees kinni
Õige jah, selliste asjadega juba harjunud ja ei pane tähele.
RE: Üks natukese tõsisem teema - v6sa - 26-03-2017
(26-03-2017, 03:58 PM)Eero_S Kirjutas: ...
aga siis otsustasin selle teema kasuks
...
Väga paslik koht ju.
Tänan.Ja väga nutune teema - väga suur osa sõiduautojuhte ei oma ei empaatiavõimet ega mingitki ettekujutust impulsi jäävuse seaduse rakendusest keha liikumisel.
Samuti julgen siinkohal soovitada külma närvi ja kindlat kätt idiootide ridade harvendamisel. Tagant otsasõit on üks leebemaid avarii vorme, kuna inimkeha talub seljalt rinna suunas kiirendust kõige paremini ja ka deformeeruvat tsooni on tagaosas enam.
RE: Üks natukese tõsisem teema - väikemees - 26-03-2017
Taha tuleks panna vastav silt, küsimärgiga kas ikka soovite eespool sõita, olematu pikkivahega.
RE: Üks natukese tõsisem teema - jansa - 26-03-2017
Eks need ua, by, pl jms 80-mehed teevad hellaks.
Nagu rekkale järele jõuan, esimesel võimalusel mööda ja vahe sisse, ju never nõu mis nalja sealt tulla võib.
RE: Üks natukese tõsisem teema - Eero_S - 26-03-2017
Tegelikult, mu vihapurske põhjustas saksa liiklus, mitte eesti, aga otseselt vahet pole, mõlemas on neid ajuhiiglaseid väga palju. Kusjuures nagu ma seal jutus ka mainisin, siis mingit über äkkpidurdust ei plaani ise küll tegema hakata, aga kuna mu töövahendil on ACC(Distronic), mida ma ei kasuta ja tagant otsa sõitu ennetav süsteem(viimane kõigil üle 7,5t massiga, uuena müüdud veokatel alates 01.01.2015 kohustuslik), siis ilmselt viimane küll rakendub viimasel hetkel ja pidurdab täisjõuga, seega ma saan küll väga suure tõenäosusega pidama, aga neid, kellel neid pole on siiski palju. Lootus suures vihahoos oli, et vähemalt mõnegi inimese silmaring ja mõttemaailm saab natuke avardatud.
Mõnikord tuleb ikka eriline ahastus peale, kui neid liikluses näed. Pardakaamerast saab igapäevaselt mingisugusest puuduliku ajumahuga tegelasest lõigu. Alguses isegi oli tahtmist ja viitsimist neid sealt välja otsida, nüüd otsid ainult parimaid(idiootsemaid) pärle.
RE: Üks natukese tõsisem teema - Treiku - 27-03-2017
Eks suurte autodega oskavad enamasti arvestada need, kes on suure autoga ise ka sõitnud. Tahest tahtmata tuleb vahel sellega seoses proua tähelepanu juhtida, eriti linnaliikluses.
RE: Üks natukese tõsisem teema - väikemees - 27-03-2017
Sellega tuleb harjuda, et inimesed on vähese teadmisega ja see probleem üha süveneb.
RE: Üks natukese tõsisem teema - v6sa - 28-03-2017
(27-03-2017, 09:54 PM)väikemees Kirjutas: Sellega tuleb harjuda, et inimesed on vähese teadmisega ja see probleem üha süveneb.
Ma siiski julgen siinkohal esineda ebapopulaarse avaldusega, et me ei pea harjuma lolluse, laiskuse ja saamatusega. Kogu maailma ei saa parandada, aga ükshaaval sobiva juhuse tekkides saame paremaks praavitada küll.
RE: Üks natukese tõsisem teema - Eero_S - 28-03-2017
(28-03-2017, 10:47 AM)v6sa Kirjutas:Ma liitun selle ebapopulaarse avaldusega.(27-03-2017, 09:54 PM)väikemees Kirjutas: Sellega tuleb harjuda, et inimesed on vähese teadmisega ja see probleem üha süveneb.
Ma siiski julgen siinkohal esineda ebapopulaarse avaldusega, et me ei pea harjuma lolluse, laiskuse ja saamatusega. Kogu maailma ei saa parandada, aga ükshaaval sobiva juhuse tekkides saame paremaks praavitada küll.
Mitte, et ma nüüd hästi või palju teadlik oleks, aga tegelikult on suurem osa probleemist, mõtlemisvõime puudumises. See lihtsalt võimendab seda lollust, laiskust ja eriti saamatust.
Liikluse lugemine on ka üks vahva oskus, aga seda on küll antud ainult väga valitud inimestele või siis kaunis vähesed on suutnud selle ära õppida. Meie autokoolid muidugi omakorda võimendavad seda, oma õpetusstiiliga, õpetame eksamilt läbi saama. Peaks kohe puhtalt huvipärast kätte võtma ja tegema omale eksamineerija paberid, siis ilmselt tegelikult tuleb välja, miks ja kus kohast see asi mädaneb.
RE: Üks natukese tõsisem teema - Lahekas - 12-06-2017
Kahjuks peab antud teemat taaskord täiendama ühe väga kurva uudisega.
http://tartu.postimees.ee/4143055/tartumaal-hukkus-liiklusonnetuses-22-aastane-mees-neli-inimest-sai-viga
Seda enam, et siin on seos otseselt Mercedesega.
Küll aga jääb arusaamatuks, kuidas mahub pähe selliste rehvidega liigelda ja veel enam kiiruskatseid korraldada?
http://tartu.postimees.ee/4143055/tartumaal-hukkus-liiklusonnetuses-22-aastane-mees-neli-inimest-sai-viga?gallery=101899&image=6773877
Ei taha küll parastada, kuid tagajärjed on kurvad..
RE: Üks natukese tõsisem teema - v6sa - 12-06-2017
Just vaatasin õudusega seda rehvi... Mitte, et mul aeg-ajalt samasugust ei veereks, aga SileStone säästurehvid ongi veeremiseks.
Samas õnnelik õnnetus: kedagi väljastpoolt kaasa ei võetud ja loodusele tekitatud kahju kaob ajaga.
Tundub, et seekord hukati päris viisakas seisus kere ära.
Keegi meie ringist?