Mercedes-Benz Eesti Klubi Foorum
Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - Printerisõbralik versioon

+- Mercedes-Benz Eesti Klubi Foorum (https://foorum.clubmb.ee)
+-- Foorum: Mercedes-Benz sõidukid (https://foorum.clubmb.ee/forumdisplay.php?fid=4)
+--- Foorum: Uunikumid (https://foorum.clubmb.ee/forumdisplay.php?fid=111)
+--- Teema: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 (/showthread.php?tid=23482)

Lehed: 1 2 3 4 5


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - denis23 - 17-07-2011

See W143 on mootori ja käiguosa poolest restaureeritud omaniku poolt. Esimene teadaolev omanik on kuulus Briti võidusõitja. Teine ja viimane teadaolev omanik on 1955 aastat siiamani. Auto oli kasutusel 1968 aastani, siis jäi seisma kuiva garaazi.

Käiguosa, mootor, esipaneel, kapotialune on restaureeritud.
Palju asju üle kroomitud.
Kere ja sisu on hästi säilinud originaal. Panen mõne pilt ka ülesse.
50-60-ndatel kui olid veel originaalvaruosad saadaval Saksas, ostis omanik neid päris palju kokku ning pani külge. Tänaseks neid osi enam uuena kätte ei saaks.

Nagu on piltidest näha - auto on väga heas korras oma vanuse jaoks, ning mingit restaureerimist ei vaja. Jah, see ei ole uue auto konditsioon, ega peagi olema. Piisav väärtus on ka nii nagu on.

Omanik tahab 15 000 naela, territoriaalselt auto on suht lähedal Harwichile, ehk siis saab mõnusalt vedada sinna.
Tehingu tingimuseks on see, et auto on 100% komplektne ja originaal. Kõik osad, k.a. poldid ja mutrid, kõik on kastides olemas sorteerituna.
Ainus mis ei ole originaal on generaator (kuid see on sama ajastu) ning bensupump. Omaniku sõnul vähemalt...garantii muidugi ei anna. Aga kuna omanik on olnud aastat 1955 siis võib uskuda seda juttu...

Igaüks saab minu käest omaniku kontakti kui tahab. Omanik on väga mõistlik inimene btw.
Või võtku ühenduse EBAY kaudu.

Ning mingi 2500 või 5000 töötunde see auto ei vaja. Pigem, kui selle kallale lasta mingi Dadi taolist lobamoka, kes esineb suure restauraatorina, siis selle väärtus ainult langeb, isegi kui Dadile mingi raha selle eest ei maksa))))


On vaja kokku panna, ning eksponeerida. Sõidab see ainult treileril nii kui nii. Võib olla üle värvida. Aga kuna värv on väidetavalt originaal, siis võib sama värvi säilitada.

[Pilt: 88ce1279d28889b5-large.jpg]

[Pilt: 88ce1279efe361f6-large.jpg]

[Pilt: 88ce127a0b4f1bfe-large.jpg]

[Pilt: 88ce127a2e9d64ee-large.jpg]

[Pilt: 88ce127a43bb39fd-large.jpg]

[Pilt: 88ce127a906c8fd1-large.jpg]

[Pilt: 88ce127ab61c3907-large.jpg]

[Pilt: 88ce127ad393a1cb-large.jpg]



RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - Riho-Peeter S. - 21-07-2011

Miks sa arvad, et see auto ainult treileril vedamiseks ja eksponeerimiseks on? Tean inimesi, kes vene ajal selliste autodega sadu tuhandeid kilomeetreid maha sõitsid. Minu esivanematel olid 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel erinevad (veelgi arhailisemad) autod ja nendega sai siis päris palju maha sõidetud. Arvan, et W143 MB230 sobib hobiautona suvisel ajal pühapäeviti sõitmiseks päris hästi. Enne on vaja auto ainult korralikult ära restaureerida, et sellel elementaarne töökindlus tekiks.


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - dad - 21-07-2011

No nõuka ajal oli nende autodega sõita ikka piin küll ... eriti talvel, rääkimata varuosade puudusest ja lõpuni ülekulutatud detailide remontimine viljastavates nõukogude tingimustes. Õlid, mis olid nii kehvad, et nendega ei saaks tänapäeval isegi keskküttekatlaid käima. Sadu tuhandeid nendega lihtsalt ei saanud seetõttu ka sõita. Keskmine kiirus ei saanud olla suurem 60-st ja üle 80-e ei kannatanud pikalt sõita... no ok ütleme Horch 830/930, Ford V8 ja veel mõned vastupidavad mudelid välja arvata.

Dad.


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - denis23 - 21-07-2011

See on selline minu arvamus. Ei nohh, 200 km aastas võib olla sõidad küll aga mitte rohkem sest et lihtsalt kahju.

Võib, muidugi võib, kuid siiski ma arvan, et W143 Mercedes on rohkem ikkagi sõpradele näitamiseks.

Sõitmiseks on teised uunikumid - palju soodsama hinnaga ning parema sõiduomadustega.


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - dad - 22-07-2011

Natuke ajasin pahna ... MB290 w18 masinal VÕIB 4. käigu sisse lülitada alles kiiruselt 70 km/h, seega on neid masinaid veel, mis kiiresti sõita kannatasid ... iseasi kas kütuse ka sisse jõuab valada.

Dad.


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - denis23 - 22-07-2011

(22-07-2011, 01:39 PM)dad Kirjutas: Natuke ajasin pahna ... MB290 w18 masinal VÕIB 4. käigu sisse lülitada alles kiiruselt 70 km/h, seega on neid masinaid veel, mis kiiresti sõita kannatasid ... iseasi kas kütuse ka sisse jõuab valada.

Dad.

Ma kuidagi mitte kohe ei usu, et Opel Kapitän on millestki Pobedast nõrgem auto on. Või Kadett Almast...Pigem küsimus on jah, füüsilises kurnatuses - mina mäletan need Pobid ja Mossed 80-ndate algusest, ning reeglina olid need ikkagi väga kurvas seisus. Keskmine saksa auto oli veel 15 aastat vanem, ning vahepeal sõjast läbi käinud (ma arvan, et üks sõjaasta rahulikult võib 5 rahuaasta eest võtta)

Sellega, enamus "saksmannitest" sai otsa juba 60 ndate alguseks...Ok, päris otsa need ei saanud, kuna "Nõukogude õitsengu" tingimustes oli sõiduauto saatuseks sõita kuni see vähemalt pooleni ei murdu (ja vahest ka peale seda)...aga originaalist asi oli ikkagi päris siis kaugel...


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - stihl - 22-07-2011

(16-07-2011, 05:01 PM)denis23 Kirjutas: Õlid, mis olid nii kehvad, et nendega ei saaks tänapäeval isegi keskküttekatlaid käima. Sadu tuhandeid nendega lihtsalt ei saanud seetõttu ka sõita. Keskmine kiirus ei saanud olla suurem 60-st ja üle 80-e ei kannatanud pikalt sõita... no ok ütleme Horch 830/930, Ford V8 ja veel mõned vastupidavad mudelid välja arvata.

Dad.

Nii ja naa. Mehed olid teisest puust ka kui tänapäeval.

Näiteks E.M. Remarque elulugu lugedes selgub, et sihukese käruga nagu Lancia Dilamda, 1929a. (see, mis ta kirjastaja käest oma esimese eduka romaani eest kingiks sai..), sõideti lihtsalt puhkamise mõttes Osnabrück`ist Horvaatiasse tibiga mere äärde päevitama.

No andke andeks, tänapäeva mõistes on see ju täitsa tavaline hobuvanker, millel hobune hotdog`iks tehtud ja mingi ülialgeline V8 bensukas vahele aretatud:

[Pilt: 800px-Lancia_Dilambda.jpg]

Ei maksa unustada, et mürasummutus oli tollal pea olematu, korralikke teid ei olnud, katus ei pidanud vett (isegi 2010a cabriol mõnikord ei pea) ja sõites oli salongis lärm nagu asuks otse treipingi kõrval....Icon_smile

Ehk siis nad kihutasid nendega päris usinalt.
W143 on sellise kõrval lausa luksauto, ma usun. (käigud ikka kenasti sünkroniseeritud, eksole jne)




Samas, samasuguseid "hulle" leidub ka tänapäeval, vaadake kasvõi Peking - Pariis järjekordset rallit..

Neil küll lendab transpordikopter pidevalt peakohal (juhuks, kui mõni romu ära katkeb...), kõigil mitu mobiiltelefoni taskus ja väljamagamine heas konditsioneeritud hotellis kindlustatud (osavõtumaks oli vist 65000€), aga katsumus on see tänapäeva inimese jaoks anyway igati...


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - denis23 - 22-07-2011

(22-07-2011, 06:03 PM)stihl Kirjutas:
(16-07-2011, 05:01 PM)denis23 Kirjutas: Õlid, mis olid nii kehvad, et nendega ei saaks tänapäeval isegi keskküttekatlaid käima. Sadu tuhandeid nendega lihtsalt ei saanud seetõttu ka sõita. Keskmine kiirus ei saanud olla suurem 60-st ja üle 80-e ei kannatanud pikalt sõita... no ok ütleme Horch 830/930, Ford V8 ja veel mõned vastupidavad mudelid välja arvata.

Dad.

Nii ja naa. Mehed olid teisest puust ka kui tänapäeval.

Näiteks E.M. Remarque elulugu lugedes selgub, et sihukese käruga nagu Lancia Dilamda, 1929a. (see, mis ta kirjastaja käest oma esimese eduka romaani eest kingiks sai..), sõideti lihtsalt puhkamise mõttes Osnabrück`ist Horvaatiasse tibiga mere äärde päevitama.

No andke andeks, tänapäeva mõistes on see ju täitsa tavaline hobuvanker, millel hobune hotdog`iks tehtud ja mingi ülialgeline V8 bensukas vahele aretatud:

[Pilt: 800px-Lancia_Dilambda.jpg]

Ei maksa unustada, et mürasummutus oli tollal pea olematu, korralikke teid ei olnud, katus ei pidanud vett (isegi 2010a cabriol mõnikord ei pea) ja sõites oli salongis lärm nagu asuks otse treipingi kõrval....Icon_smile

Ehk siis nad kihutasid nendega päris usinalt.
W143 on sellise kõrval lausa luksauto, ma usun. (käigud ikka kenasti sünkroniseeritud, eksole jne)




Samas, samasuguseid "hulle" leidub ka tänapäeval, vaadake kasvõi Peking - Pariis järjekordset rallit..

Neil küll lendab transpordikopter pidevalt peakohal (juhuks, kui mõni romu ära katkeb...), kõigil mitu mobiiltelefoni taskus ja väljamagamine heas konditsioneeritud hotellis kindlustatud (osavõtumaks oli vist 65000€), aga katsumus on see tänapäeva inimese jaoks anyway igati...

Nohh...ma tean ühte meest, kes on päevas paar-kolmsada km sõitnud autoga, mille kõrval Lancia Dilambda on täielik luksus. Ja erinevalt Lanciast see auto on 68 aastat vana ka...Ok, võtab läbi, aga midagi müstilist ei ole. Mõnes mõttes on lihtne ja mõnus sõita - kui kõik töötab. [Pilt: 88ccf92d66e44dc0-large.jpg]

Ja E.M. on vist ka sõjas ka käinud - sellega jah, papist poiss ta ei olnud.
Muide, Dilambda võis olla ka uuem - selline näiteks:
[Pilt: 406178.jpg]

Ning igatahes, Ford T see ei olnud, ikkagi midagi tänase päeva Maserati Quattroporte või Mercedes CLS tasemel.


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - Riho-Peeter S. - 22-07-2011

Kõik sõltub autojuhi võrdlusmomendist. Kui paremaid autosid pole, on ka kõige halvem masin väga hea valik. Meie perekonnas oli 90 aastat tagasi esimeseks autoks presentkatusega Ford T ja sellega sai omal ajal päris pikki vahemaid olematute teede peal maha sõidetud ja polnud häda midagi. Tänapäeval nõuaks selline ettevõtmine muidugi keskmisest suuremat tahtejõudu ja motivatsiooni.


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - denis23 - 22-07-2011

(22-07-2011, 07:07 PM)Riho-Peeter S. Kirjutas: Kõik sõltub autojuhi võrdlusmomendist. Kui paremaid autosid pole, on ka kõige halvem masin väga hea valik. Meie perekonnas oli 90 aastat tagasi esimeseks autoks presentkatusega Ford T ja sellega sai omal ajal päris pikki vahemaid olematute teede peal maha sõidetud ja polnud häda midagi. Tänapäeval nõuaks selline ettevõtmine muidugi keskmisest suuremat tahtejõudu ja motivatsiooni.

Ma arvan et hobuse seljas või tõllas sõitmine nõuaks veelgi rohkem motivatsiooni, ning jalgsi puujalatsites pikade vahemaade läbimine oli veelgi raskem...nii et progress ruulib.

Samas, usun, et tänasel päeval, mõni inimene nädalaga läbib rohkem vahemaad, kui kõik tema eesvanemate küla elanikud kogu elu jooksul...


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - dad - 22-07-2011

(22-07-2011, 06:03 PM)stihl Kirjutas: Näiteks E.M. Remarque elulugu lugedes selgub, et sihukese käruga nagu Lancia Dilamda, 1929a. (see, mis ta kirjastaja käest oma esimese eduka romaani eest kingiks sai..), sõideti lihtsalt puhkamise mõttes Osnabrück`ist Horvaatiasse tibiga mere äärde päevitama.

No andke andeks, tänapäeva mõistes on see ju täitsa tavaline hobuvanker, millel hobune hotdog`iks tehtud ja mingi ülialgeline V8 bensukas vahele aretatud

Oi Stihl ... nüüd astusid sa mõlema jalaga nii sügavale ämbrisse, et ainult kõrvad paistavad (nagu jänesel ;P )

Dilambda mootor oli oma aja kohta ülihea astumisega, näeb välja nagu lambda aga 2 korda pikem, mootor omab väga head hj/kg suhet tänu 10kraadisele V-valemile, plokk patendeeritud alumiiniumvalu, väntvõll "tunnelis", vända kaelad sirgjoonelisel vändal tsentrist välja nihutatud, alumiiniumkepsud, OHC plokikaas väga eriliste klapitõukuritega, kolmerealise ketiga jne ... üliefektne mootor, vähemalt minu arvates.

Dad.
(22-07-2011, 07:07 PM)Riho-Peeter S. Kirjutas: Kõik sõltub autojuhi võrdlusmomendist. Kui paremaid autosid pole, on ka kõige halvem masin väga hea valik. Meie perekonnas oli 90 aastat tagasi esimeseks autoks presentkatusega Ford T ja sellega sai omal ajal päris pikki vahemaid olematute teede peal maha sõidetud ja polnud häda midagi. Tänapäeval nõuaks selline ettevõtmine muidugi keskmisest suuremat tahtejõudu ja motivatsiooni.

Minu jaoks on mälestused ka ;p

Seisma jäid need masinad ikkagi üldise läbikulumise ja oma janukuse tõttu, enamus lammutasid ära või müüsid maha, vähesed ehitasid ümber ja veel vähesemad "hõõrusid küüslaauguga üle ja panid sinna kus liha juba ootamas"

Ärge unustage, et 80-te bensukriis oli ka nõukogude liidus ja kallitest autodest üritati loobuda (nagu meil LC-dest 2008-2009), on ju ikka vahe, kas auto võtab 100-le 20 või 10 liitrit.

Dad.


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - denis23 - 28-07-2011

Dad ütle parem kui sa oled Mercedes-Benz spets -

kas need istmed on originaal W143?

[Pilt: 88ce1b5d02deaa40-large.jpg]

[Pilt: 88ce1b5af38f954d-large.jpg]


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - Riho-Peeter S. - 29-07-2011

Selle kereseeriaga autosid tootis Daimler-Benz 1930-ndate teisel poolel ja 1940-ndate esimesel poolel. Toodeti erinevaid kereversioone: sedaan, pullman, landaulett ja kolme erinevat tüüpi kabriolett. Vähemalt kaks selle seeria kerega autot jäid peale II Maailmasõda Eestisse, mõlemad pullman-kerega. Vanemad inimesed kindlasti mäletavad neist ühte, mis seisis Lenini puiesteel Teaduste Akadeemia peahoone ees kõrvuti Lippmaa Volgaga ja ühe valge Moskvitšiga. Selle pullmani omanik ostis auto 1970-ndate alguses kehvas seisus - isegi poritiivad puudusid. Taastamise käigus sai auto nagu uus. Diiselmootori asemel pandi peale muidugi Volga mootor, sest kes siis originaali kulutada raatsis. Aja jooksul sai vist ka esisild asendatud. Auto on tänaseni sama omaniku käes. Omanik on Eestis hästi tuntud ettevõtja. Auto vajab täielikku taastamist, kuid ei ole müügis. Omaniku perekond hoiab autot kui reliikviat. Teine Eesti pullman on samuti aastakümneid sama omaniku käes. Omanikuks on tuntud kunstiinimene. Seegi oli originaalis diiselmootoriga.


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - dad - 29-07-2011

(28-07-2011, 11:12 PM)denis23 Kirjutas: Dad ütle parem kui sa oled Mercedes-Benz spets -

kas need istmed on originaal W143?

Karkass on väikse 6-se oma, naha tegumood on kahtlane.

Dad.
(29-07-2011, 10:58 AM)Riho-Peeter S. Kirjutas: Selle kereseeriaga autosid tootis Daimler-Benz 1930-ndate teisel poolel ja 1940-ndate esimesel poolel. Toodeti erinevaid kereversioone: sedaan, pullman, landaulett ja kolme erinevat tüüpi kabriolett. Vähemalt kaks selle seeria kerega autot jäid peale II Maailmasõda Eestisse, mõlemad pullman-kerega. Vanemad inimesed kindlasti mäletavad neist ühte, mis seisis Lenini puiesteel Teaduste Akadeemia peahoone ees kõrvuti Lippmaa Volgaga ja ühe valge Moskvitšiga. Selle pullmani omanik ostis auto 1970-ndate alguses kehvas seisus - isegi poritiivad puudusid. Taastamise käigus sai auto nagu uus. Diiselmootori asemel pandi peale muidugi Volga mootor, sest kes siis originaali kulutada raatsis. Aja jooksul sai vist ka esisild asendatud. Auto on tänaseni sama omaniku käes. Omanik on Eestis hästi tuntud ettevõtja. Auto vajab täielikku taastamist, kuid ei ole müügis. Omaniku perekond hoiab autot kui reliikviat. Teine Eesti pullman on samuti aastakümneid sama omaniku käes. Omanikuks on tuntud kunstiinimene. Seegi oli originaalis diiselmootoriga.

MB 260D on kerenumbriga w138, ühtlasi on see päris teine auto, võrrelduna bensakatega.

W143 kerega masinaid on järgi suhteliselt palju, laest hinnates üle 10-ne, kui nüüd viimasel ajal jälle välja pole müüdud.

Dad.


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - Riho-Peeter S. - 31-07-2011

Kas diisel ikka oli erinev auto? Olen siiani elanud teadmises, et sisuliselt oli tegemist sama autoga. Ehk diisel- ja bensiinimootor pandi täpselt sama kerega auto peale. Mercedes-Benz 260D tuli tootmisse 1936.a. Esimesed 170 eksemplari Mercedest Typ-260D (ehk nn. "nullseeria") toodeti nii, et uus diiselmootor pandi W21-seeria kere peale:
[Pilt: 65239-Mercedes-Benz_200_Pullmann-Limousine.jpg]

W21-seeria oli vana hea Typ-200 bensukas, mida toodeti 1933-1936.a.
[Pilt: 37395-Mercedes-Benz_200_Pullmann-Limousine.jpg]

Lisan kummastki autost foto: ülemine on Typ-260D ja alumine on Typ-200. Olen mõlema autoga kokku puutunud ja avalikud allikad ütlevad, et kere on sama ja ainus erinevus on mootor. Kuna diiselmootor oli raskem, võrreldes bensiinimootoriga, siis lisati Typ-200 esisilla risti asetsevale lehtvedrule üks leht juurde. Üldiselt peetakse Typ-260D maailma esimeseks seeriatootmises toodetud diiselmootoriga sõiduautoks.

Pärast 1936. aastat toodeti Typ-260D W143-seeria kerega (vt. Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Mercedes-Benz_260_D).

Sisuliselt oli W143 otseseks eelkäijaks W21. W143 järglaseks sai W153. Väga suuri erinevusi tegelikutl W21-, W143- ja W153-seerial tegelikult ei ole. Tegu on ühe ja sama mudeli evolutsiooni erinevate etappidega.

P.S. Minu teada müüdi just hiljuti üks W143 kabriolett Eestist läände...
Vabandan - laadisin Typ-200 pildi kaks korda üles. Katsun lisada nüüd Typ-260D foto.
[Pilt: 22652-Mercedes-Benz_260D_Pullmann-Limousine.jpg]
Wikipedia link ei taha siin foorumis korralikult avaneda. Lisan teksti copy+paste'iga:

"Two series were manufactured, 170 pullman-landaulets used only as taxis based on the W21 chassis, called the Nullserie from 1936 to 1937, with a three speed plus overdrive transmission, without syncromesh on the first gear, and, from 1937 on, the regular production 260D based on the W143 chassis, with a four speed fully synchronized transmission."


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - dad - 31-07-2011

(31-07-2011, 09:23 PM)Riho-Peeter S. Kirjutas: Kas diisel ikka oli erinev auto? Olen siiani elanud teadmises, et sisuliselt oli tegemist sama autoga. Ehk diisel- ja bensiinimootor pandi täpselt sama kerega auto peale. Mercedes-Benz 260D tuli tootmisse 1936.a. Esimesed 170 eksemplari Mercedest Typ-260D (ehk nn. "nullseeria") toodeti nii, et uus diiselmootor pandi W21-seeria kere peale

W21-seeria oli vana hea Typ-200 bensukas, mida toodeti 1933-1936.a.

Lisan kummastki autost foto: ülemine on Typ-260D ja alumine on Typ-200. Olen mõlema autoga kokku puutunud ja avalikud allikad ütlevad, et kere on sama ja ainus erinevus on mootor. Kuna diiselmootor oli raskem, võrreldes bensiinimootoriga, siis lisati Typ-200 esisilla risti asetsevale lehtvedrule üks leht juurde. Üldiselt peetakse Typ-260D maailma esimeseks seeriatootmises toodetud diiselmootoriga sõiduautoks.

Pärast 1936. aastat toodeti Typ-260D W143-seeria kerega

Sisuliselt oli W143 otseseks eelkäijaks W21. W143 järglaseks sai W153. Väga suuri erinevusi tegelikutl W21-, W143- ja W153-seerial tegelikult ei ole. Tegu on ühe ja sama mudeli evolutsiooni erinevate etappidega.

Niisiis ... MB 260D on tõesti esimene seeriatootmises diiselmootoriga sõduauto ja esitleti seda 36. aasta messil (Samal messil oli ka diiselmootoriga Hanomag Rekord aga see ei olnud seeriatootmises ning mootorile tehti tõsiseid muudatusi enne seeriatootmisse minekut) ... aga tagasi põhiteema juurde ... MB260D on tehtud tõesti sama kerega, mis MB200(w21lang) ja MB230(w143) samas on seal sõltuvalt aastakäigust erinevad käigosa elemendid nagu roolikarp, tagasild jms. Vahel meenutavad Mercedes-Benz toodangud mulle nõukaaegset koostekvaliteeti, st masinad koostati laos kättejuhtuvatest osadest, mudelite w15-w21-w143-w153 vahel võib mootoreid ja kaste ringi lapata nagu ise tahad, kokku sobivad, nüansid küll on aga samad nagu Žiguli 01-07.

w143 kere otseseks eelkäijaks on siiski w21 lang ja paljud ajavad need mudelid segi. w21(MB200) kerena on hoopis kandiline võikast ja edasiarendus w15(MB170)st. w153 on siiski suur samm edasi x-raami ja metallkerega, sinnani toodeti "väikest 6-st" kaastraami ja puitkerega.

Dad.


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - Riho-Peeter S. - 01-08-2011

Kas W143 puhul on võimalik parempoolse rooliga autot teha ringi vasakpoolseks? Mingeid asju vist nii lihtsalt ümber tõsta ei saa. Õlifilter on vasak- ja parempoolse rooliga autol erinevad ja neid osi on veel?


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - denis23 - 01-08-2011

(01-08-2011, 10:36 AM)Riho-Peeter S. Kirjutas: Kas W143 puhul on võimalik parempoolse rooliga autot teha ringi vasakpoolseks? Mingeid asju vist nii lihtsalt ümber tõsta ei saa. Õlifilter on vasak- ja parempoolse rooliga autol erinevad ja neid osi on veel?

Kusjuures ei ole väga lihtne, mootoriplokk on erinev, generaatori korpus ning kinnitused on erinevad, tulesein on teistsugune, roolikarp on teistsugune, esisild on teistsugune.

Sisuliselt, kogu kapotialune on peegelpildis.

Ja ometegi, milleks? RHD auto on haruldasem, sellega, väärtuslikum, eriti kui LHD on ümberehitatud.


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - dad - 01-08-2011

(01-08-2011, 10:36 AM)Riho-Peeter S. Kirjutas: Kas W143 puhul on võimalik parempoolse rooliga autot teha ringi vasakpoolseks? Mingeid asju vist nii lihtsalt ümber tõsta ei saa. Õlifilter on vasak- ja parempoolse rooliga autol erinevad ja neid osi on veel?

Tehtav küll, osad jupid tuleb vahetada ja osa "õigele poole" ümber tõsta, ajaloota masina puhul mõistlik lähenemine.

Dad.
(01-08-2011, 11:13 AM)denis23 Kirjutas: Kusjuures ei ole väga lihtne, mootoriplokk on erinev, generaatori korpus ning kinnitused on erinevad, tulesein on teistsugune, roolikarp on teistsugune, esisild on teistsugune.

Sisuliselt, kogu kapotialune on peegelpildis.

Ja ometegi, milleks? RHD auto on haruldasem, sellega, väärtuslikum, eriti kui LHD on ümberehitatud.

On sul pilt plokist?
Tulesein on ümber tehtav ja muud tulevad vahetada ja osad ümber tõsta.

Haruldasem ja väärtuslikum ei käi alati käsikäes...

Dad.


RE: Saksa Londoni saatkonna Mercedes W143 - denis23 - 01-08-2011

(01-08-2011, 07:31 PM)dad Kirjutas:
(01-08-2011, 10:36 AM)Riho-Peeter S. Kirjutas: Kas W143 puhul on võimalik parempoolse rooliga autot teha ringi vasakpoolseks? Mingeid asju vist nii lihtsalt ümber tõsta ei saa. Õlifilter on vasak- ja parempoolse rooliga autol erinevad ja neid osi on veel?

Tehtav küll, osad jupid tuleb vahetada ja osa "õigele poole" ümber tõsta, ajaloota masina puhul mõistlik lähenemine.

Dad.
(01-08-2011, 11:13 AM)denis23 Kirjutas: Kusjuures ei ole väga lihtne, mootoriplokk on erinev, generaatori korpus ning kinnitused on erinevad, tulesein on teistsugune, roolikarp on teistsugune, esisild on teistsugune.

Sisuliselt, kogu kapotialune on peegelpildis.

Ja ometegi, milleks? RHD auto on haruldasem, sellega, väärtuslikum, eriti kui LHD on ümberehitatud.

On sul pilt plokist?
Tulesein on ümber tehtav ja muud tulevad vahetada ja osad ümber tõsta.

Haruldasem ja väärtuslikum ei käi alati käsikäes...

Dad.

Ei ole pilti. Ma tõesti ei mäleta, kas plokk, või mootori esisein.See on üks detaal mis on kindlasti erinev, "but not last"

http://www.classicmercedesbenz.co.uk/inventory.php?catg=26

Selles mõttes ma ei saa aru ideest - kui tulesein on säilinud originaalsena 70 aastat, siis milleks seda saagima hakkama? Aga eks omaniku asi on mida ta oma varaga teeb - võib lasta ka kabrio-limusiiniks teha, tema vara ju.