Mercedes-Benz Eesti Klubi Foorum

Sooviks vedrude vahetuse/soetamise osas nõu.

Minu sedaanil on kahjuks/õnneks taga SLS ja minul kahjuks/õnneks soov autot sentimeetrit 2-3 madalamaks saada. Teoorias peaks siis ka spetsiaalsed vedrud sinna minema, väidetavalt mitte SLS vedrud ei sobivat.

Pika otsimise peale sain teada, et õige kraam on H&R 29855, mida aga Eestis ei müüda (tellida saaks). Samas on meil müügil Eibachi toodangut, kuid seal kirjas, et pole SLS süsteemile mõeldud. Olles nüüd väljamaa foorumeid tuulanud, siis ilmnes, et keegi oli oma SLS autole kogemata alla ajanud mitte SLS H&R vedrud ja enne aru ei saanud, kui karbilt märkas, et vale tootekood. Olla ka tootjalt uuritud ning ainuke vahe olla kõrguses ja seda ka ainult veidike (mitte SLS on kõrgem gramm http://www.benzworld.org/forums/attachme...1259359001)

Ühesõnaga oskab ehk keegi vastata, kas võib näiteks mingid Eibachi W124 mõeldud mitte SLS vedrud autole alla pookida ja asi vask või tuleks ikkagi kindlalt need H&R vedrud tellida. Need H&R 29855 samas jällegi märgitud ainult E500/500E sobivaks, kas istuvad ka minu 250D külge? St on vedrude osas mingeid kinituse erisusi vmt 250D vs 500E, et ei peaks sobima ja tuleb miskit räiget ehitust tegema hakata?

Kas seda SLS süsteemi reguleerida ei saa, et hoiab madalamal?

(19-03-2015, 03:47 PM)python Kirjutas: [ -> ]Kas seda SLS süsteemi reguleerida ei saa, et hoiab madalamal?

Saab, kuid kuskiltmaalt võtavad vedrud üle. Lihtsa madalduse saab relakaga alt vedrut maha nüsides.

Ahoi, korraks lihtsalt sonin vahele, et tegelt ei saa nivooga tagavedrustust lihtsate vahenditega madalamale, sest korras nivooregulaator ei lase autot nominaalist madalamale, ükskõik milliseid vigureid tema hoovaga teha.

Seega v6sa poolt soovitet "relakas" või madalamad vedrud koostöös nivoo mittesekkumise madalamale reguleerimisega on suhteliselt ainus toimiv lahendus.

Aga oskate selles osas miskit öelda, kas siis nivoo vedrud vs tavalised ongi ainus vahe pikkuses või seal mingi jäikuse erinevus tulenevalt materjalist/vedru jämedusest? Elik võib ka tavalised variandid alla toppida või tuleb mul selles vallas Eesti pioneer olla ja ise ära proovida?

Muideksi v6sa relaka jutt polegi nalja jutt minu imestuseks, jällegi väljamaa mehed räägivad, et 124 vedrud pidid vähesel määral väga vabalt kannatama lõigata (kuni 1-1.5 keerdu) Keegi siin ka testinud?

Neid testijaid on siin palju olnud. Enamus on enda sõnutsi rahul, vahetavad lihtsalt auto varsti ägedama vastu välja.

Vedrutraadi läbimõõte ja vedru karakteristikuid keegi vaevalt võrrelnud on.

Nivoosüsteemi vedrud pole progresseeruvad ja neid lühendades suureneb oht läbilöögiks. Teed on meil ju "korras".

Igasugune madaldussoov algab nivookraani hoova reguleerimisest. Tasub katsetada: ka sel autol võivad vedrud olla nii surnud, et madaldus tekib pelga reguleerimisega...

(20-03-2015, 08:59 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]...ka sel autol võivad vedrud olla nii surnud, et madaldus tekib pelga reguleerimisega...

Tore, eks siis proovib seda asja kõige esimesena

Paar päeva jõude seistes on taolisel kõrgusel
https://lh5.googleusercontent.com/-vizLj...50_Pro.jpg

Töös olles aga ajab pepu päris õhku ära, võiks lausa maastikule minna

(20-03-2015, 09:54 AM)KalevE Kirjutas: [ -> ]...
Töös olles aga ajab pepu päris õhku ära, võiks lausa maastikule minna

Esivedrustus on surnud, tagaosa kõrgusel pole viga. Kui sellest veel tõstma hakkab, on mööda kas kraani varda reguleering või lekib klapp läbi.

Klapi leiad lihtsalt - torudevaheline alumiiniumjunn, mille küljest läheb hoob tagumise stabilisaatorvarda külge.