Tervist mersurahvas!
Olen siis jõudnud omadega sinnamaale, et saan maja omanikuks. Maja on poolik, seest siseviimistlus tegemata ja samuti puudub küttesüsteem, mis on ühest küljest hea, teisest jälle valmistab peavalu...nimelt ei tea millist liiki valida.
Maja köetavpind on 110 m2, kahekorruseline(puitmaja), esimese korruse põranda sisse paigaldatud vesipõrandakütte torustik, teisele korrusele peaksid minema radikad. Oli mõttes lahendada küte ja soojavee küsimus tahkekütte katlaga(halupuudega). Saun asub samuti esimesel korrusel ja oli taas mõte võta puuküttega keris + tuleks elutuppa kamin mis oleks pigem meeleolu tõstjaks kui arvestatavaks kütteallikaks.
Oleks huvitatud teada, kellel on eramajad/ridaelamud, millega kütate, mis on teie vaates head ja vead, palju läks maksma süsteemi ost/paigaldamine ning kuine küttekulu rahalises vaates.
Kuna ehitusfoorumis on infot seinast seina ja küll üks laidab ühte ja teine samas jälle kiidab on raske mingitki objektiivset tõetera seal välja noppida. Saan täiesti aru, et kõik oleneb ka maja ehituskvaliteedist ja sajast muust faktorist, aga oleks hea teada, millised on teie kokkupuuted.
Halupuud tähendavad seda, et Sa (või keegi teine) peab tööd tegema. Prullid või hake jooksevad ise ka peale...
Meil umbes sama pind ühel korrusel, maja on hõre, kolm tuleaset. Aastas 20 ruumi halge ära kütta pole õnnestunud, alati on seemneks jäänud... Aga eks temperatuur kipub kõikuma...
Ajakulu kütmisele nii paar tundi päevas muude toimetuste kõrvalt.
Puidu eelis on siis, kui see tuleb kas oma metsast või muidu soodsalt kätte.
Muud lahendused vastavalt eelistusele: õli on kallis, kuid muretu, gaas parem, kuid piiratud saadavusega; elektri hind tulevikus tõuseb.
Kaalumist väärt mõte elektriühenduseta kohas on autonoomse diiselgeneraatori jääksoojusega kütmine. soetusmaksumus liitumiskuludega samas suurusjärgus, kasutamine tuleb soodsam ja mingeid liinirikkeid ei ole.
Kui diisel tundub kahtlane ja piirituse- või biogaasi ajamine pole võõras, saab ka ise kütust toota...
Eks igaüks kiidab seda mis tal maja kütab. Mina kiidan halgudega kütmist, samas mõni on tulihingeline maasoojuse vms pooldaja.
Kõik variandid maksvad raha ja palju (kui sa just ise telliseid ei tee ja pottsepp ei ole).
Halgude vastu räägib ikka see ajakulu, muud lahendused jälle vb ei kesta nii kaua nagu üks korralik ahi/kamin.
Põhiline on see, et ei tahaks niivõrd elektrist sõltuda, selletõttu ka puidu teema. See arusaadav, et puiduküttega kaasneb suurem ajakulu ja kõik mis seotud elektriküttega on juba mugavus aga praeguse seisuga on prioriteetne aasta lõikes igakuine väljaminek ja seda, et peaks tahma väljaveoga ja puidu sisse tassimisega tegelema ei morjenda, kuna nagunii mul istuva iseloomuga töö siis liigutamine ainult kasuks. Aga ootan veel konkreetseid lahendusi teistel.
Elektrist sõltud sa enivei, kui me räägime sooja saamisest ka katla abil. Kui räägid hinnast, siis iseasi jah. Tsirkuleerimiseks on elektrit ikka vaja ja automaatika jaoks, seega ilma elektrita on ka katlast vähe kasu.
Aga kuna sa saad veel asju muuta, siis alustaks ikka ventilatsioonist ja soojustagastusega ventilatsioonist. Nii väikse majale on see umbes 1500 EUR seade ja lisaks torustik, mida hetkel veel saab vedada.
Põrandaküte on hea ja mina pigem kasutaks selle halukatla asemel pelletkatelt. Hind on kttel natuke kallim, kuid kui olemas soojustagastusega ventilatsioon, siis seda eriti ei tunnegi, aga mugavust tunned küll ja küll.
Teisele korrusele radikad jah, aga pead arvestama ühega - kui sul all on põrandaküte, siis selle jaoks on vaja vesi soojendada maksimaalselt 30 kraadini, aga radikate jaoks isegi 70 kraadini. Seega pead teise korruse kütmise jaoks katlast rohkem nõudma. hea oleks ka teine korrus põrandaküttega, aga see keeruline ja kulukas. Pigem siis suurem kogus radikaid, et ei oleks vajadust just seda temperatuuri liiga kõrgeks ajada. Puhas füüsika ja kokkuhoid olemas.
Minu unistus oleks ja eks see saab ka teoks, et kogu maja põrandaküte, pelletkatel koos automaatikaga, soojustagastusega ventilatsioon koos Kamina juhtimise võimalusega. Elutoas suur veesärgiga kamin, mis samuti põrandakütet toidab. Igas ruumis digitaalne termostaat, suuremates isegi mitu temp. andurit.
See oleks süsteem, mis on soodne ülal pidada, tagab sulle meeldivalt värske ja puhta elukvaliteedi.
Sinu maja puhul selline küttesüsteem kokku koos ventilatsiooniga ca 10-15 k EUR, aga kestab ka 15 aastat ja enam, siis vbla vahetada katel välja.
Mina olen ja jään tulihingeliseks pliidi-ahju fänniks...täiesti sõltumatu küttesüsteem. Eriti,kui elektriprobleemid kummitavad...just rikete näol,mida loodusnähtused tekitama varmad. Ahjuga saab sooja,pliidiga saab sooja ja ka sooja süüa teha. Kui Sul kaasale meeldib kokata,siis pliidi praeahjus tehtud kook on igal juhul parem,kui elektriahjus tehtu. Pealegi hooldus on ahjul suht olematu,v.a. lõõride ja korstnajala puhastus kord-kaks aastas.
Kuna sul tundub majakarp juba kinni olevat, siis see tähendab seda, et halukatla jaoks vajalikku piisava suurusega akumulatsioonipaaki sa enam majja ei saa. Mis omakorda tähendab suuremat ajakulu kütmisel. Võimalik, et suurema akumulatsioonipaagi puudumist on võimalik tehnoloogiliselt kompenseerida põlemisprotsessi juhtimisega – kommenteerivad need, kes asjaga rohkem kursis.
Seega kui arvestada sinu eelistust puudega mässata, siis traditsiooniline ahi on tõsiseks alternatiiviks. Toetan Muhulast selles osas. Aga ahju(de) kasuks otsustamisel ära tee seda viga, et ehitad ainult ühe suure ahju keset maja ja loodad, et soe leiab ise tee kõikidesse tubadesse. Pigem 2-3 ahju maja peale. Teise korrusega läheb muidugi veidi raskeks, kuna ilmselt ei ole vahelae ehitamisel ahju raskusega arvestatud.
Ventilatsiooni osas tehti juba märkus, et viimane aeg lahendus välja mõelda. Ja loomulikult koos soojustagastusega.
(20-11-2013, 04:59 PM)erkilo Kirjutas: [ -> ]Kuna sul tundub majakarp juba kinni olevat, siis see tähendab seda, et halukatla jaoks vajalikku piisava suurusega akumulatsioonipaaki sa enam majja ei saa. Mis omakorda tähendab suuremat ajakulu kütmisel. Võimalik, et suurema akumulatsioonipaagi puudumist on võimalik tehnoloogiliselt kompenseerida põlemisprotsessi juhtimisega – kommenteerivad need, kes asjaga rohkem kursis.
Seega kui arvestada sinu eelistust puudega mässata, siis traditsiooniline ahi on tõsiseks alternatiiviks. Toetan Muhulast selles osas. Aga ahju(de) kasuks otsustamisel ära tee seda viga, et ehitad ainult ühe suure ahju keset maja ja loodad, et soe leiab ise tee kõikidesse tubadesse. Pigem 2-3 ahju maja peale. Teise korrusega läheb muidugi veidi raskeks, kuna ilmselt ei ole vahelae ehitamisel ahju raskusega arvestatud.
Ventilatsiooni osas tehti juba märkus, et viimane aeg lahendus välja mõelda. Ja loomulikult koos soojustagastusega.
Päris ahjude peale jääda ka ei tahaks, kui sul kogemus olemas siis mis suurusega akupaaki oleks vaja kui köetavat pinda 110 m2 kandis? Sooja tarbevee võiks ka lahendada boileri näol, mõned kasutavad ka päikese paneele selle soojendamiseks. Pelletid oleks kindlasti mugavam kui halupuud, samas suuresti sõltud ikka pelleti tootjatest. Variante mitu, otsingi kuldset keskkteed.
Päikeseküttel on jumet. Eriti suvisel ajal, kui katel enam ei köe.
Loe siit:
http://tek.emu.ee/teuk-konverentsid/
Muus osas - pigem isikliku eelistuse küsimus. Kui endal metsa pole, siis ostuhind määrab. Prulliga (pelletiga) on vähem muret.
Indrekuga üldiselt nõus, aga pelleti osas mitte. Eriti see tolm, kasti täitmine, tassimine ja "kasiino" hääled on minu jaoks täielikult out. Samuti radiaatorid ja suured ahjud keset tuba kuhu saab ennast kõrvetada on out. Need sobivad vanadesse majadesse mis "hingavad" ehk ei pea sooja ja on niiskust täis.
Minu valik oleks:
1. Maaküte + elektri jaoks paneelid (hinnad juba alla 1€/W
2. Õhk-vesi + tarbeveele paneelid + elektri jaoks paneelid
3. Õhk-vesi kombineeritult akupaagi ja katla/kaminaga + elekter(backup), aga tasub arvestada, et akupaak on energiakadu
4. Pellet eelnevatega kombineeritult
Loomulikult soojustag. vent. ja välistemp'i arvesse võttev süsteem.
Lisaks saab ehitada lõunapoolsele seinale päike-õhk tüüpi süsteemi kombineerides elektrit tootva paneeliga mis juhib ventilaatorit. See soojendab õhku ka korraliku külmaga kui päike paistab (Teate ju küll mis juhtub autoga mis seisab päikese käes)
Pane viadruse malmkatel ja piisav akumulatsiooni paak ja saab hea. Endal nii lahendatud vanemate maja. Nüüdne kontori kompleks ka. See sööb puitu, priketi ja ka kivisütt. Sooja puudust ei tohiks tulla.
Sulle piisab vabalt 500 liitrisest akupaagist. Akupaagi mina paneks soojusvahetiga tarbeveele, st. et see sama katel kütab ka tarbevett ja jälle kokkuhoid boileri kasutamise poolelt jälle. Õigemini boilerit elektrilist eraldi polegi vaja. Soojusvahetiga akupaagil üldjuhul elektritennid tarbevee jaoks ka sees olemas. Jälle kokkuhoid, ehkki selline akupaak maksab
Mareki maaküte oleks hea jah, aga tavaliselt kulukas lahendus, sest paljudesse kohtadesse pole ruumi kollektorit paigaldada ja varraste puurimine on kallis, kokkuhoidu Õhk-Vesi pumaga võrreldes see enam ei annagi, õigemini rentaablust.
Õhk vesi on ka hea jah, aga nende valik on keeruline ja peab enne maad uurima. Osad on vee baasil ja elektri katkemisel külmal ajal oht lõhki külmuda. Kliimamehed räägivad, et on juhtunud. Olemas ka glükooli baasil, see ei külmu, aga glükool kallis ja kui kasutad akupaaki, siis kulub seda eriti palju. Muidugi, kui on soojusvahetiga akupaak, siis peab spetsjom glükooli kasutama, mis ei oleks eluohtlik, aga see maksab rohkem.
Võimalus kasutada kombineeritud süsteemi, kus on ventilatsioon ja soojuspump sümbioosis. Seal puudub tavaline soojustagastussüsteem ventilatsioonil, vaid maja soe õhk puhutakse soojuspumpa, mis saab töötada seejuures maksimaalse kasuteguriga ning seetõttu on ka külmaga ka väga effektiivne.
Korralik pelletkatel ei tahma enam midagi, õige korsten ja õige lahendus ning probleeme pole. Katlaga muidugi see teema, et see nõuab päästeameti poolt nõuetele eraldi tulekindlat ruumi, soojuspumbaga seda muret pole. Aga tänapäeva pelletkatlasse paned 300 liitrit graanuleid ja sellest jagub mõneks ajaks.
Igasugused päikesepaneelid on kaheldava väärtusega, tihtipeale isegi müüjad on skeptlilised, kui pinnima hakkad, pead leidma lõunapoolse koha, kuhu paigaldada, lund pealt ajama ja talvel võtab tsirkulatsioonipump rohkem energiat, kui asi väärt on.
Eks elektrist sa jääd sõltuma ja sellega pole midagi teha, võid ju UPS i kasutusele panna, et lühema katkestuse puhul tunnike paar veel sooja saad.
Aga kui on ehitatud soojapidav maja ja sul tagastusega ventilatsioon, siis ükstaspuha, mis lahenduse puhul on sul elu ilus ja üsna soodne, isega tavalise radikakütte puhul.
Üldjuhul kütmisel arvesta et 100W energiat on vaja 1 m2 kütmise jaoks, tavaliste lagede ja kaasagse maja puhul. Seega oleks sul vaja maja jaoks vähemasti 10 kw soojusenergiat paigaldada. Tavaline suurem kamin on 14 kw näiteks.
15 kw soojuspump vajab kuskil 5 kw särtsu, siis, kui ilmad väljas alla -5. Kui külmemaks läheb, siis see vajadus suureneb.
Et ega ideaalset lahendust polegi, kolimine Hispaaniasse ehk, aga valikuid heade lahenduste jaoks on mitmeid, aga nende puhul alati üks asi on raudpolt, millest ei tohi loobuda - Soojustagastusega ventilatsioon.
JA muidugi soojuspumba puhul tuleks akupaagile igal juhul mõelda, kuna 2017 saame me kõik kaugloetavad mitmetariifsed voolumõõtjad ja sel juhul koostöös automaatikaga saad ka kütte kasutamist regulleerida sedasi, et see kütab akupaaki siis, kui elekter kõige soodsam on. Ostad seda siis nn börsihinnaga, kus tunnikaupa saad reaalselt hinnaga mängida. Öösel ja nv on see soodsam ja siis pannagi pump tööle, ehkki jah, magamise ajal suurt kuuma pole vaja.
Mina pakuks välja, et enne õpime midagi maja kohta, siis pakume mingeid kütteallikaid täpsemalt.
Mis seisus maja on? remonditud/mitte?
Seinte konstruktsioon kihtidena:
* soojustuskihi paksus
* mis soojustus on? vill/saepuru vms
* aurutõke ?
* aknad plastik/ uus puit/vanad puit
* välisuks, kas peab tuult või on talvel tuba lund täis?
Põrand milline on? jällegi kui palju soojustust jne.. kihid, kas vundament soojustatud..
katus ..
Tee nt soojusjuhtivus arvutused, kui ise ei oska siis ma võin natuke aidata.
email: rasmus.kuusemets@gmail.com
tel: 5526510
Mis vahet, millise majaga tegu on, kütma peab neid kõiki ja Romani teema järgi eeldame, et tegu on uue valmimisjärgus majaga. Ükstaspuha, mis majaga tegu on, peab seal olema ventilatsioon ja ilma soojustagastuseta pole sel mingit mõtet enam. Seal vaid saab mõelda, kas rootor või plaatsoojusvaheti - esimene efektiivsem, kuid võib juhtuda et mingil määral ka vana õhku tuleb tagasi tuppa.
Eks kütmise puhul muidugi peab arvestama maja soojapidavusega ja vastavalt dimensioneerida küttekeha. Aga eestis ei eksi selle 100 w/m2 kohta, kui ventilatsioon olemas ja maja natukenegi sooja peab ja aknad ees on. Ja kui mõnevõrra üle dimensioneerid, siis ka hullu pole.
Räägivad küll, et vana maja ventileerib end ise, kui ahju tule teed, aga ventileerib ta jee, kena alarõhk tekib sisse ja millisele ei teki, see peab ikke väga vitsaonn olema. Freshklapid peaks ikka tegema ja see on jällegi kadu. Eks ahju kütmine alguses olegi kadu, kuna kütmise käigus viiakse rämedalt palju õhku toast välja ja see asendub õue õhuga. Sooja hakkab alles peale siibrite sulgemist andma.
me elame ka Eesti aegses puumajas ja ahju alla tuld tehes tekib tuppa alarõhk, ja see tekkis isegi siis, kui aknad polnud teibitud. Ja kööki peab ka sellise maja puhul väljatõmbe tegema ja see väljatõmbe ajal vajab ka lisaõhku ja mitte vähe.
Seega ei ventileeru ükski maja piisaval määral ise ja kui ventileeruvad siis palju õnne nende elanikele ja ohtralt kuuma teed selleks talveks
Jahh, minu jaoks igapäeva valdkond, ei ole head, ei ole odavat, on lihtsalt erinevad lahendused erinevatele vajadustele.
Toon mõned oma mõtted välja. Ise olen tulihingeline põrandakütte/soojuspumba pooldajate koolkond. Lähtun soojuspumba teooriast.
1) Põrandaküte on A ja O, kuna köetav pind on kubatuuri suhtes nii suur, saame küttetemp. alla viia. Ja seda nii I kui I korrusel.
Radiaator on ikkagi kõrgetemperatuurilise kütteallika soojuskandja, mitte soojuspumba, kus küttevee temp. madalal hoidmine on esmatähtis.
II korrusele igal juhul põrandaküte ja see ei ole üldse kallis/keeruline ahendus nagu ekslikult arvatakse. Puitvahelae puhul olen ise kasutanud korduvalt sellist lahendust: kandvaks aluspinnaks kas põrandakips (ei jäigasta hoonet kahjuks) või OSB plaat (min 22mm), sellele voolium peale, et tekiks soojuspeegeldus. Seejärel vajaliku sammuga 2x kipsplaadi ribad üksteise otsa põrandale maha. Ribadele vahele küttetoru maha ja vahed isevalguva seguga täis. (Segu margiga mitte optimeerida, oht õhumullide tekkeks).
Sellel põrandal tekib isegi teatud inertsus, kogu asi mahub 2x kipslaadi paksusesse (25mm) ja on väga hästi toimiv lahendus, tulgu otsa nii plaat või parkett.
2) Mina mõtleks salvestusele ainult juhul, kui on päikesepaneelid või kombineeritud kütteallikas koos soojuspumbaga, kuna kuskile on vaja liigne üleliigne soe ära laadida. Selleks olgu siis akumulatsioonipaak või ideaalsel juhul soojuspumba maakontuur.
Elektrihinnaga mängimine ja soojuspumba töö ajatamine viib selleni, et selle energia salvestamisega kaasnev kadu nullib selle efekti. Ja põrandaküte eeldab ühtlast temperatuuri. Igasugune salvestu on kadu.
3) Ventilatsioon - soojustagastuse agregaat, plaatsoojusvaheti ning D/C mootoritega. Ainuõige lahendus. Äärmisel juhul fresh-klapid ning väljatõmme läbi õhk -vesi soojusvaheti, kust käib soojuspumba maakontuuri piiritus läbi.
Ideaalne soojusallikas on ikkagi maa, eriti puurauk (kuid täna on puurimine koos hülssimisega väga kallis) ning piisava kontuuripikkuse/pinnase korral, kus suudetakse külm maasse ära anda koos inventer kompressoriga pumbaga viib täna selleni, et ei ole vaja lisa elektritenne.
Sellele oleks ideaalne juurde liita päikesepaneelid. (Koostöös maakontuuriga).
Õhk-vesi pumbad on tänaseks väga asjalikud, kuid unustage ära need odav-hiina tooted. Boschi asjad (IVT/Junkers/Buderus/Wolf) on täna väga ok pumbad.
Pumbasüsteemi korral, kus soojusvaheti on õues, olen kogu küttesüsteemis kasutnud piirituse segu (30% lahus), mis välistab kõiksugused külmumisohud.
Ja kui oma paakide/salvestitega sooja vett teete, ärge unustage ära palun bakterite tekke ohtu! 55C on selline kriitiline piir, kust allapoole langemsit hakkab elu täiega käima. Korra nädalas tuleks siis see läbi kuumutada kõrgema temperatuuriga. Enamus soojuspumba tarkvaradel on see võimalus täna olemas.
Ja 100W per m2 on ikka totaalne overkill, see peaks ikka väga "hingav" lahendus olema
Natukenegi korralikult soojustatud ja rõhupidaval hoonel võib aluseks võtta ca 45-50W/w
Ja maakütte kollektor on lahendus olukorrale, kus maapinda on vähe ja kollektor on tõesti kallis. Kui on piisavalt maad, tiirleb seal tavaline 40mm PEM toru, kus piirituse lahus sees ja selle kohta ei saa kindlasti väita, et see kallis on. Pigem on kulukas kaevamistöö.
Soojuspumpa ei käita el. paneelidest, kompressor eeldab kolme faasi juba esiteks.
Ja Hispaanias oleks teil järgmine häda, et kuidas jahutada, et see krt on nii kallis, et jube hea oleks Eestis elada suvel.
(20-11-2013, 08:54 PM)indrek Kirjutas: [ -> ]Mareki maaküte oleks hea jah, aga tavaliselt kulukas lahendus, sest paljudesse kohtadesse pole ruumi kollektorit paigaldada ja varraste puurimine on kallis, kokkuhoidu Õhk-Vesi pumaga võrreldes see enam ei annagi, õigemini rentaablust.
Tänapäeval pannakse "spiraale" maha.
(20-11-2013, 08:54 PM)indrek Kirjutas: [ -> ]Korralik pelletkatel ei tahma enam midagi, õige korsten ja õige lahendus ning probleeme pole. Katlaga muidugi see teema, et see nõuab päästeameti poolt nõuetele eraldi tulekindlat ruumi, soojuspumbaga seda muret pole. Aga tänapäeva pelletkatlasse paned 300 liitrit graanuleid ja sellest jagub mõneks ajaks.
Ei tahm olematu jah. Ma pidasin silmas katlaruumi.
(20-11-2013, 08:54 PM)indrek Kirjutas: [ -> ]Igasugused päikesepaneelid on kaheldava väärtusega, tihtipeale isegi müüjad on skeptlilised, kui pinnima hakkad, pead leidma lõunapoolse koha, kuhu paigaldada, lund pealt ajama ja talvel võtab tsirkulatsioonipump rohkem energiat, kui asi väärt on.
Just "igasugused" jah. Ma räägin korralikest. Eilse ja tänase "polaar öö" tüüpi ilmadega neist kasu pole, aga kui ikka valge on, siis särtsu tuleb mühinal. Soojuspumpa ei ole muidugi mõistlik nendelt käiata, aga igasugused muud asjad aga küll. Muidugi 50W halogeenid ja 100W hõõglambid tuleb siis unustada. Energiakulu saab hoopis teise tähenduse kui hakkad paneele fännama!
(20-11-2013, 08:54 PM)indrek Kirjutas: [ -> ]Eks elektrist sa jääd sõltuma ja sellega pole midagi teha, võid ju UPS i kasutusele panna, et lühema katkestuse puhul tunnike paar veel sooja saad.
Või normaalne off-grid süsteem ja umbes pool aastat Sandor Liivet ei toeta üldse!
(20-11-2013, 08:54 PM)indrek Kirjutas: [ -> ]Aga kui on ehitatud soojapidav maja ja sul tagastusega ventilatsioon, siis ükstaspuha, mis lahenduse puhul on sul elu ilus ja üsna soodne, isega tavalise radikakütte puhul.
Radikad kuivatavad rõvedalt õhku ja raiskavad energiat!
(20-11-2013, 08:54 PM)indrek Kirjutas: [ -> ]Et ega ideaalset lahendust polegi, kolimine Hispaaniasse ehk, aga valikuid heade lahenduste jaoks on mitmeid, aga nende puhul alati üks asi on raudpolt, millest ei tohi loobuda - Soojustagastusega ventilatsioon.
Pooldan! Hispaanias pole isegi seda venti vaja, või noh igaks juhuks võiks ju olla.
(20-11-2013, 08:54 PM)indrek Kirjutas: [ -> ]Aga kui on ehitatud soojapidav maja ja sul tagastusega ventilatsioon, siis ükstaspuha, mis lahenduse puhul on sul elu ilus ja üsna soodne, isega tavalise radikakütte puhul.
Radikad kuivatavad rõvedalt õhku ja raiskavad energiat!
[quote='indrek' pid='214363' dateline='1384970070']
Kui kasutad näiteks uusi Ensto radikaid, siis need on seest üsna suure küttekehaga ja temperatuur on alla 70 kraadi korpusel ja küttekeha ei põleta õhku. Ja radikas töötab peaaegu 100% effektiivselt - kogu elekter kulub kütmisele, aga soojuspump muidugi on effektiivsem
Mis asi on elektriradiaatori efektiivsus? Millele veel see saab elektrikulu minna peale kuumuse? Valgusele?
Elektriradiaator on tõesti õhu kuivataja, ainuke parem lahendus on õliga täidetud radikad.
Marek pidas ilmselt ikkagi silmas vett soojuskandjana kasutavat radikat ja ka see on tahes-tahtmata õhu kuivataja. Ehk õhu kuivataja on kõik, mis on kõrgetemperatuuriline. Olen näinud nn ise ehitatud süsteemi, kus soojusallikaks on maapump (max 35 kraadi seatud) ja II korrusel olid suured nõukaaegsed malmradiaatorid. Neil on massi ja seega inertsust ja asi toimis. Muidugi maja oli ka üsna hästi soojustatud ja rõhupidav.