Mercedes-Benz Eesti Klubi Foorum

Täisversioon: Küttekulu mõjutavad tegurid
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Teeks sellise teema.
Kõik räägivad, et 7,8,10L sajale, kuid mis on faktorid, mis seda mõjutavad?

Teen siis oma kogemustest otsa lahti.
Kapoti all 5,6 220 kW, mida juhib VEMS.

Ökosõit vs. rullnokk 10- 20
Mina roolis(ökosõit) vs. naisterahvas roolis 2L naise kasuks
REHVID Suvel ees 245, taga 295 ja talvel 225 igas nurgas- 2liitrit talve kasuks.
Püsikkirushoidja ise sõites liiter mulle kasumis.
Tee seisukord olen tähele pannud, et minnes püsikaga korraliku tee pealt aukliku tee peale veab "economy" seier ennast kriipsu võrra üles.
Veermik korras veermik säästab rohkem, kui tatistava pihusti, või üle peksva küünla vahetus.

Aga tahaks teada,mis kogenud MB omanikud arvavad minu seisukohast.

Edud.
Janek.
Kindlasti ka täpne rõhk rehvides. 0,1 bar on ka juba möödapanek.
Kliima kasutamine kulutab kütet natuke rohkem (ilmselt kliimaautomaatik kasutab vähem kuna pole koguaeg sees, jahutab ja siis lülitab ennast välja mingiks ajaks) ja kliima puudumisel akende lahti hoidmine tõstab tuuletakistust.
Rehvid mõjutavad tegelikult päris palju. Samuti rohked külmkäivitused (külmaga pihustatakse ca 10x rohkem kütust silindrisse võrreldes töösoojaga).
Lisaks käigukasti töö. Kui käigukast ei vaheta väiksema käigu peale madalamatel pööretel, siis teeb mootor tunduvalt suurema koormusega tööd ja tarbib suurel hulgal lisakütust.

W460 500GE - 190-200kW
Nüüd kõvade külmadega (-20 kuni -28 ringis) oli kulu 25-30
Soojemate ilmadega (0 kuni - 5 kraadi) kukkus kulu sinna 20 kanti.


Kindlasti on hetkel seade ka toores aga vahe on tuntav külmaga. Asi on ka selles, kuidas mõõta kulu. Paagist paagini mõõtes tuleb mängu ka see, et külmaga käib auto 10-20 minutit enne sõitma minekut hoovi peal soojaks, seisma jääjes jälle jääb käima, kilomeetreid ei kogu aga mootor käib.

Edit: Mitte, et ma kogenud MB omanik olen, aga lihtsalt paar arvamust minu poolt.
Ökotada ei ole mõtet sellise mootoriga. Mõistlik kiirendus selle mootori kohta ja kiirus 50 alas hoida 60 ligidal või isegi natuke peale.
Minu autol 4,3 mootor. Eelmisel nädalal sai just arvutatud ühte tankimist. 11,3 keskmine. Sellest 30-35% linnas umbes ja tihti käis auto ka kohapeal, konditsioneer koguaeg taga. Kuigi see vist talvel ei loe... Maanteel 100-110 km/h.
Kõiksugusen xado tüüpi tooted, õlilisandid jne, kas on nendest ka kütusesäästu mõttes kasu, reklaamid lubavad palju?
Igasugused lisandid maksavad ka, mis viivad kütuseliitri hinna veel kõrgemale.
Ja lõppkokkuvõttes füüsika reeglite vastu ei saa. Topi neid lisandeid kasvõi kõike ühte patta.
Oleks vaid mingi hea lisand, mis kulu alla viiks.....kolmapäevase seisuga see nädal juba 60-liitrit linnavahel maha kärutatud....peaks vist ökoma pilli muretsema, mitte lisanditele lootma Eusa_drool
Mina mõõdan küttekulu paagist-paagini lehel http://www.spritmonitor.de/en/detail/477403.html
Niipalju oskan öelda, et 300CE-24 suureneb 195 naastrehvi (võrreldes 215 suvekaga) keskmine kulu 1l võrra. Seda sarnastes teeoludes ja sama sõidustiiliga.

Rehvirõhust pean kõige optimaalsemaks ees 2.7 ja taga 3.0 bari. Võib-olla mõjutab see mingil määral rehvi eluiga, kuid veereda on mõnus ja küttekulus pole mingit tõusu ega ka suuremat langust täheldanud.
Lisanditesse ja kõiksugustesee ökovidinatesse ei usu, omal ajal sai diislile igasugust solki kütusele lisatud ja ainus, mis paranes oli vast auto käivitumine külmaga - küttekulu oli täpselt samasse auku.
Püsikas vanematel masinatel paneb kindlasti mõned liitrid juurde, aga selleta ka ei saa - mugavus maksab.
2.7 ja 3.0 Bari, siis peaks rehv nagu jalgrattakumm ümmargune olema ju? Mersudel jäävad rehvirõhud tavaliselt 2-2.2 Bari vahele minuteada. Suure rõhuga sõites, selle mis säästad kütuselt paned magama uute rehvide allam, kas pole?
W124 universaalil näitab (bensuluugi kleepsul) ette 2.3 ja taha 2.7 kui õigesti mäletan. Ise lasen ka tsipa rohkem rõhku sisse, 0.2 bar võrra tavaliselt.



(08-03-2012, 10:30 AM)Blue Chip Kirjutas: [ -> ]2.7 ja 3.0 Bari, siis peaks rehv nagu jalgrattakumm ümmargune olema ju? Mersudel jäävad rehvirõhud tavaliselt 2-2.2 Bari vahele minuteada. Suure rõhuga sõites, selle mis säästad kütuselt paned magama uute rehvide allam, kas pole?

Ok, ilmselt üldistasin liigselt.
Tehase soovitusega jätab rehv natuke tühjenenud mulje ja riivab silma. Pirellid ei ole kõrgema rõhuga mingit ebaühtlast kulumist näidanud, seega need mõned komakohad rõhku ei tapa veel midagi.
Üldiselt arvestatakse nii ülekulu põhjusi:
1) 50% on juhi närvilise sõidustiili tulem;
2) 20% auto rikked (sh. pealolevad pidurid ja tuksis mootor, eriti toitesüsteem);
3) 20% üleliigse kola (eriti rammus on katuseraami osa);
4) 10% madal rehvirõhk.

Rääkida tasub ikka reaalsest ülekulust - tehaseandmed on saadud ideaalsetes oludes etalonkütusega. Meil on olud enamasti kaugel ideaalsest ja kütuski...mnjah, vastab standardileEusa_doh

Aga leiab ka teistsuguseid jaotusi. Mulle aga meeldib too ülalviidatu.

Ülemäärane rõhk ei tee muud halba, kui halvendab sõidumugavust ja üle teatud piiri ka pidamist (väheneb teega kontaktis olev pind). Rehvide eluiga hakkab ülerõhk mõjutama alles siis, kui ületatakse rehvile märgitud maksrõhk.

Tuleb arvestada kahte asja:
1) rehve tapab temperatuur. Kuumaks ajab rehvid liig madala rõhuga tekkiv ülemäärane deformeerumine;
2) kiirel sõidul võib rehvirõhk tõusta kuni 0,7 bar. Kui meil pole see teemaks, siis Saksa minejad peaksid küll seda meeles pidama. Eriti siis, kui tavatsetakse pidada ilu vms põhjustel rehvile maksrõhuna lubatule lähedast rõhku.

Näiteks meite HH all olevatel lamellidel on Pmaks 3,2 bar... Reaalselt pean ees 2,2 ja taga 2,7 (ei viitsi vahel koormat vedades juurde pumbata). Ning vaevumärgatav alajuhitavus vaid stabiliseerib autot. Samad rõhud olid ka Säästukal. SELis on 2,2/2,4.
Mina olen täheldanud, et kõige negatiivsemalt mõjub avaldab kulule ikkagi sõidustiil.
Kui on eesmärk foori tagant esimesena startida ja kui esimesena minema ei saa, siis vähemasti peab ridadevahel vingerdades esimesena järgmise foorini jõudma. Sellise tegevusega võib lausa mitu liitrit kulule juurde pookida.

Samuti mõjub halvasti teise sabas tilknemine, kus pikivahe on selline, et iga eessõitja liigutusele on vaja reageerida, siis kujunebki kiirenda-pidurda stiilis sõitmine, mis samuti kaunis kulukas.

Politsei on hakatud kurtma, et meie inimesed ei oska kolonnis sõita, aga arvestades liikluse intensiivsust kasvu oleks aeg hakata kolonnis liiklemisega harjuma. Mulle ei oleks kolonnis sõitmise vastu midagi(kuiva ilmaga) kui see kolonn liiguks sujuvalt. Meie kolonnid moodustuvad paraku troppide taha, kes teisest käigust kõrgemat käiku sisse panna ei julge ja loomulikult muutuvad tagasõitjad närvilisteks ja hakkavad lollusi tegema. Teine kategooria "sõidumeestest" on need, kes loodavad vist plusspukte teenida kiiruskaameratest võimalikult väikse kiirusega möödudes. Taaskord muutuvad inimesed närvilisteks ja hakkab tõmblemine pihta. Aga kogu selle närvilisusega muutub ka sõidustiil närvilisemaks ja kulud suuremaks.

Paar linki, mis käivad küll rekka juhtimise kohta, aga osad paralleelid saab tõmmata ka väikse masinaga säästlikult kulgemiseks. Mõned sealsetest võtetest pärsivad kindlasti liiklust, aga küttekulule mõjuvad samas hästi.

http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Truck+...1+osa.aspx
http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Truck+...2+osa.aspx

Kokkuvõttes on mõistlik kulgeda sujuvalt, jälgides ja ennetades ettetulevaid liiklussituatsioone. See ei tähenda, et tuleb liigelda kui üks suur pidur, vaid peamini on sujuvus. Kiire ja sujub ei ole vastandidWink

Herki
Kes soovib lugeda, kuidas säästlikult sõita:

http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/...os%C3%B5it