Mercedes-Benz Eesti Klubi Foorum

Räägin oma jutu äea , ehk keegi oskab mingeid soovitusi anda.

See oli vist yle-eile hommikul. Eelmine 6htu sadas mningid lörtsi ja vihma segu , hommikul oli 15 kraadi kylma. Auto yleni jääga koos ja isegi uksi ei saanud algul lahti.

Hakkasin autot käima panema , aga starterit andes ei midagi. Nagu vaevu kuuldavalt pl6ksus. Selline tunne nagu t6mberelee oleks kinni kiilunud. Algul koputasin teda 6rnalt , hiljem k6vemini. Kasu ei miskit. L6puks proovisin kruvikeerajaga lasta suured klemmid kokku starteril , et näha , kas starter ise käib ringi. Siis läks auto hoopis plaksust käima ja läksin tööle ära.

Muuseas proovisin ka töötava mootoriga korraks starterit anda - no kui kogematta juhtub siis kohe peaks kuulda olema. Ka siis ei miskit.

S6itsin tööle ära (5km) ja jätsin auto seisma , ka siis ei teinud midagi , ainult vaikselt nagu kl6psus ja t6mbas tulesid tuhmimaks.



&htuks oli aga temperatuur nulli t6usnud ja siis nii kui v6tit andsin kohe ka v6ttis ilusti starteri taha. Ja nüüd on siimaani ilusti töötanud.


Mis te arvate , mis seal viga on , äkki on vesi sees`? Kas saaks kuidagi seda osandamata ehk kuidagi määrida v6i kuivatada? On kellelgi midagi sellist varem juhtunud?

Edit et keegi m6istatama ei peaks: autoks siis 1987 a mb 200D , w124 , 53kw , sedaan, helepruun, diisel, tagavedu.

Massiühendused on korras?

Iseenesest on võimalik, et tõmberelees on niiskus, mis on külmunud ja ei lase südamikul liikuda. Kuid see on pigem erand - mootori soojus peaks igasuguse vee välja aurutama.

Ega seal muud ole, kui starter maha ja lauale. Samasuguse efekti annab puudulik harjade kontakt - relee ei rakendu, kuid otse jõukontakte lühistades võib täitsa mootorit ringi keerata.

Tegelikult ei tohiks mootorit ringi keerata, starter võiks küll tühjalt käia, kuid mootorit ringi ei peaks ajama, selleks vaja ka pendiksit liigutada, mida teeb tõmberelee.

(01-12-2011, 02:17 PM)Laur Kirjutas: [ -> ]Tegelikult ei tohiks mootorit ringi keerata, starter võiks küll tühjalt käia, kuid mootorit ringi ei peaks ajama, selleks vaja ka pendiksit liigutada, mida teeb tõmberelee.

Starterivõllile on pendiksi alla keere lõigatud. Ja selle tõttu jookseb inertsist pendiks välja. On võimalik (minulgi juhtunud), et võtab enne mootori taha, kui hammasratas hoo üles saab. Aga võib ka enne hoo sisse saada ja siis jookseb tühjalt.

Või sedasi, olen siiani teadnud, et kõigepealt ühendatakse hammasrattad, see järel asutakse alles mootorit ringi ajama.
Kuidas nad muidu hambuda saavad kui üks pöörleb ja teine mitte?

(01-12-2011, 05:38 PM)Laur Kirjutas: [ -> ]Või sedasi, olen siiani teadnud, et kõigepealt ühendatakse hammasrattad, see järel asutakse alles mootorit ringi ajama.
Kuidas nad muidu hambuda saavad kui üks pöörleb ja teine mitte?

Ei saagi, kui üks kahest pöörleb.

Kui tõmberelee kaudu ühendada, siis selline asi võimalik ei ole (kui midagi just väga mööda pole koostamisel pandud).

Minu kommentaar käis otseühendamise kohta.
Kui lühistada jõuklemmid tõmbereleel (ehk käivitada kruvikeerajaga) ilma tõmberelee klemmi ühendamata, siis pannakse elektrimootor käima, kuid pendiksit ei tõmmata. Kui veab, jõuab välja visatuna hambuda. Kui ei, siis kas kõriseb või undab niisama.

Loiodan , et viga v6is olla niiskuses , see igapäev 5km s6itu ei t6sta selle starteri temperatuuri suurt mitte . Käega katsudes oli ta tööjuures ikka jääkylm.

Et jah , starteriut otse taha yhendades viskas mootorit ainult mingi pool ringi ja siis tyhja , diislipuhul aga sellest juba piisab.

Nagu ma ise olen aru saanud , siis alguses saab t6mberelee massi läbi starteri ,see tähendab kui starteris on kuskil katkestus siis seega ka t6mberelee ei hakka tööle. Samas jääb minu jaoks selgusetuks , kui t6mbereleel on pinge peal , siis ta ju teoorias samale klemmil , millest ta saab massi laseb ka ju pinge peale ,kuidas siis samal ajal el. magnet saab pinge all olla , kui m6lemad klemmid on plussiga yhendatud? St , et syyteluku juhtmest tuleb pluss ja starteri juhtmele tuleb siis ju ka pluss peale.

Krt , olen veidi vist yle m6elnud...

Võta suvaline veneaegne autoõpik ja vaata skeemi. Või kuugelda.

Teoorias on nii.

Jõuahel:
aku pluss->starteri pluss->läbi tõmberelee kontaktplaadi mootori mähistele->harjad->kere->aku miinus.

Lülitusahel jaguneb kaheks, on tõmbeahel ja hoideahel. Põhjuseks voolu kokkuhoid. Tõmbeahel:
aku pluss->süütelüliti starteriklemm->tõmberelee lülitusklemm->tõmberelee mähis->starteri mootori ahel kuni aku miinuseni.
Hoideahel:
tõmberelee lülitusklemm->hoidemähis->kere->aku miinus.

Peamiseks nõrgaks kohaks on starteri harjad. Need mõnikümmend A, mida tõmberelee tarvitab, ei suuda kehvast kontaktist alati läbi minna. Aga mootori pöörlemiseks vajaminevad paarsada küll.

Hoiderelee on nõrguke, tarbides vaid mõned amprid ja see õnnetu klõpsuke lõtkude väljatirimisest ongi kõik, mida ta suudab.

Loomulikult on võimalikud ka starteri külmumine ja ulatuslik veekahjustus (peamiselt rooste).