Mercedes-Benz Eesti Klubi Foorum

Ei leidnud küll sellist ühist teemat, seega leidsin, et miks mitte. Kindlasti on paljudel on kokkupuuteid olnud varastega ja enamus on ebameeldivad, aga leidub ka neid mis on hästi või ka koomiliselt lõppenud. Siia võikski koondada sellised jutud, kas enda või sõbra omad, millega rohkem kokkupuutumist on olnud.

Enda poolt siis selline jutt:


Lugu toimus umbes 5 aastat tagasi, seetõttu kõike enam meeles ei ole ja kõik faktid ei pruugi vastata päris 100% tõele, aga umbes nii see lugu oli:

Vennal siis viidi umbes 5a tagasi kodust(Rapla lähedalt Kodilast) ära 87a w124 sedaan. 2,0 diisel. Kuna tal aiaga piiratud hoov ja koer ka õuel, siis nagu tavaliselt olid tal uksed lahti ja võtmed autos(pärast tänas õnne, et paar päeva tagasi ostetud e39 võtmed tuppa tõi). Hommikul ei saanudki nagu aru, et miskit kadunud oli. Jõi kohvi ja vaatas aknast välja ja mõtles et miski on nagu valesti. Naine ärkas ka mingi aeg üles ja lõpuks akna juurde tulles küsis, et kus auto on, et kas laenasid kellelegi? Selgus et see oligi asi mis valesti oli, või ehk mis pildi pealt puudu oli...

Helistas siis politseisse ja neid oodates hakkas siis uurima majaümbrust ja tuttavaid läbi helistama, et kas keegi on näinud või teab midagi. Uurides selgus, et maja esimeselt korruselt ja õuelt on kadunud tööriistu ja muud kola... Samuti oldi käidud teises autos ja sealt võetud mingit varastele ebavajalikku prahti, nagu näiteks fotoka ilmutamata film jms.

Vend siis võttis ennast töölt paariks päevaks vabaks ja hakkas koheselt ümbruskonnas ringi kolama, samuti sai naabritelt mõningad vihjed kuhupoole autot oldi liikumas nähtud. Esimesed asjad leiti juba enne Kohilat(~15km kodust), mingisuguse bussijaama ligidalt ja nendeks olidki siis teisest autost võetud filmid ja mõned cd plaadid jms., mis olid autost välja visatud...

See andis siis selgust kuhupoole auto liikus. Kohe hakati helistama läbi Tallinna kahtlasemaid tuttavaid, kellel võib olla mingit infot masina sihtpunkti kohta. Ühelt siis oligi ta saanud vihje, et mine ja otsi Mustamäe(vist) sealt piirkonnast. Vend uhaski siis kohe Tallinna ja kulutas päeva tulutult seal. Järgmisel hommikul võttis uuesti suuna Mustamäele ja kammis piirkonda ja garaazide ümbrusi-vahesid läbi. Kuna masinal oli peal ka signalisatsioon, aga pult oli tal toas, siis sai ta kasutada otsingu abilisena pulti, millele auto peaks piuksatusega reageerima ja oma asukoha reetma, kui ta ka kuskil garaaziuste taga on...

Jõudis kätte lõuna, ja mindi poodi süüa ostma. Poest välja tulles jäi pilk peatuma lähedalasuva maja parkla tagumises ääres, teega paralleelselt seisval w124 Mercedesel, mis täpselt sama värvi - helebeez. Masinast oldi küll päeva jooksul mitu korda mööda sõidetud, aga tundus et see ei ole oma auto. Igaks juhuks lähemale minnes tuvastati, et jah, see ikka ei ole minu oma. Teised registreerimisnumbrid, 16" valuvelgi all ei ole, vaid on plekid, sisu koos uksepolstritega on teist värvi, taga ei ole kõlareid, vaid on mingisugune katteriie lihtsalt aknalaual, punaseid istmekatteid ei olnud, soojenduse nupud on täiesti kulunud(omal tal olid väga korralikud) jne.

Lootusetult, aga nii igaks juhuks vajutas omanik kurvalt signalisatsioonipuldi nuppu - Ja eesseisev auto avas hääletult uksed

Jätkub...

ma ei tea kuidas see jutt edasi läheb või lõpeb aga kunagi ostsin ühe honda millel oli peal signa ja selle puldiga sai parklates päris palju nalja, kui enda auto panin valvesse ja lukku ja lähedal mõni auto tegi sellepeale uksed lahti ja vastupidi.

Jätkub:

Esimene reaktsioon oli et misasja????? Ja tekkis mõte, et ilmselt tuleb auto juurde kohe tema tegelik omanik, kes lihtsalt eemalt avas uksed, aga ei. Uuesti puldi katsudes pani auto ilusasti uksed lukku ja järgmise nupuvajutusega tegi uuesti lahti - Selge siis, leitud... See selgus hiljem et signa pasuna juhtmed olid läbi lõigatud.

Kohe võeti kõne tuttavale konstaablile Raplamaal, kes siis kohale tuli. Kohale tulekuks kulus küll aega, aga öeldi, et mingil juhul ei läheks ta autosse sisse, kuna vaja sõrmejälgi ja pilte jne. Konstaabel jõudis kohale ja helistas välja uurijategrupi, kes tegeleb sõrmejälgede võtmise jms-ga... Neid oodates aeti autost mõni samm tagapool seistes juttu kui jäi pilk peale ühele väljanägemise järgi vene rahvusest meesterahvale, kes nende poole suundus ja võttis taskust välja autovõtme. Kuna lähedal oli veel paar masinat, siis ei osatud kahtlustada enne midagi, kui meesterahvas lükkas võtme kaks päeva tagasi varastatud ja tundmatuseni muutunud Mercedese juhiukse lukuauku ja keeras ukse lukust lahti. Nagu vend pärast mulle rääkis, siis vahtisid nad konstaabliga mõlemad täielikus hämmingus, et mis nüüd siis toimub. Igatahes saadi isehakanud ja kiirelt lidumahakanud "uus" omanik sealsamas kätte ja pandi käed raudu...

Ja ega siis veel sellega asi ei lõppenud - nimelt selgus, et tollel mehel on lähedalasuvas garaaziblokis garaaz. Sinna seatigi siis suund. Garaaziuste avades paistis silma tumesinine w124 Mercedes. Selle all olid 16" valuveljed mis veel üleeile kuulusid helebeezile. Niisamuti oli sellel autol sees sisu koos nendesamade punaste istmekatetega, mida teises enam ei olnud... Sõiduk arestiti.

Sealtmaalt hakkas suvisel ajal veerema lumepall, mille käigus siis pandi trellide taha 7(vist) autovarast. Osa Tallinnast, osa Märjamaalt ja veel mõnest kohast.

Ja mis selgus lõpuks - Masin oli varastatud sihilikult aga juhuslikult. Vend käis tuttava juures sünnipäeval. Aja möödudes tuli aga aia taha paar kutsumata ja vintis külalist tüli norima. Üks neist külalistest(meesterahvas) oli aga ilmselt vägijooki liialt palju manustanud, sest lõi üle aia üht peolviibivat tütarlast, mille peale siis mu vend läks ja andis tüübile paar obadust. Sellega asi ka lõppes, aga need löögid jäid siis mehepoega niipalju häirima, et ta siis organiseeris tuttavate-tuttavate-tuttavate kaudu mingisugust karistust, milleks siis saigi see autovargus...

Auto sai vend õnneks kätte, niisamuti kogu selle sisu ja muu(ööga vahetati terve riidest sisu välja koos armatuuri detailidega), mis silma jäi ja endale kuulus, aga mõningad tööriistad ja muud kraami jäidki kadunuks, niisamuti tuli auto uuesti arvele võtta kuna numbreid ei leitud. Auto ise aga lükati käsitsi väravast välja ja alles majast ligi 50m eemal pandi käima. Ülemise korruse tühjaksvarastamisest(ja võibolla ka enda mahakoksamisest) päästis see, et toosamune tuppavõetud koer(bernhardiin) norskas väga kõvasti ja ilmselt seetõttu ei julgetud hakata teisele korrusele ronima. Uskumatu kui raskelt üks koer magada võib - nii et mitte midagi ei kuule...