Mercedes-Benz Eesti Klubi Foorum

Räägime siis ühest võib vist öelda tüüp-probleemist 124 sedaanidel. Vähemalt olen kuulnud, et minu auto (3.0D '87) pole ainus, mis ei taha sirgelt teel püsida.
Nimelt kui rool lahti lasta, kisub masin üsna tublisti paremale poole. Samal ajal on rool ees otse nagu olema peaks. Et auto sirgelt liiguks, peab kerge jõuga vastu hoidma, ehk rool veidi diagonaalselt käes.

Mida proovitud ?
Alustame sellest, et paremale on kakkunud minu käes kogu aeg. Alguses oli all üks jooks suverehve, peale mida tulid talverehvid, peale mida tuli teine jooks suverehve. Mingit muudatust ei esinenud.

Sai käidud sillastendis. Kõik on sirge, kokkujooks õige. Peaks olema korras, kuid olukord sama.

Nüüd siis ära vahetatud kogu komplekt tagumisi hoobasid ja eraldi mõned puksid ning ees stabilisaator ja pendelhoova puksid. Mingeid muudatusi ei esinenud, peale selle, et taguots ei uju enam. Paremale kakkus täpselt sama moodi. Ja seda veel enne uut sillastendi, millega tagumine pool ära reguleeriti.
Esisilla õõtshoova puksid on visuaalselt terved ning ka kangiga kangutamine ei näidanud, et midagi loksuks ja vahetust vajaks.

Järgmine sillaregull (eile). Alustuseks paika pandud tagasild. Väga palju reguleerimist polnud, seega mingeid suuri anomaaliaid tekitada ei saanud.
Esisilla kontroll (rool sirgeks keeratuna salongis) - jooks täiesti sirge.
Mõõdeti sildade vahelisi kaugusi mõlemal pool. Parem ratas oli rohkem eespool, kui vasak. Mis tähendaks, et masin peaks kiskuma vasakule. Igatahes seisime siis seal tegelastega näod peas. Mõistus suht otsas.
Mida teha, proovime veel rohkem parempoolset ratast ettepoole viia. Mõeldud tehtud, öeldi, et enam rohkem ei saa kah, sest reguleerimisvarrast ei anna rohkem keerata.
Testsõit: mingeid erinevusi pole. Võibolla ainult see, et nüüd on rooli asend hästi natukene teine, kuid kui rool lahti lasta, läheb masin samamoodi paremale nagu varem (keerab rooli ka sirgeks või nüüd isegi veidikene paremale), kuid liikumises mingit muutust ei toiminud. Sama kiirelt ja jõuliselt kisub paremale poole kraavi.

Tagasi reguleerijate juurde. Ütlesin, et midagi ei muutunud. Sellepeale ei osatud enam rohkem midagi ette võtta, sest variante midagi reguleerida rohkem nagu polnud. Kokkujooks on õige, rataste kaugused pandud nii, et masin peaks hoopis jõuliselt vasakule kiskuma. Mõistus sai seal otsa igatahes. Soovitati minna veidike eemal mingite diagnostika meeste käest abi küsima, et äkki oskavad öelda, kas roolivõimendi kuidagi asja ei mõjuta.
Läksin. Rääkisin jutu ära. Vastus oli muidugi ette teada. Mine sillaregulli ja vaheta rattaid jne jne. Kõik ammu tehtud nali.
Suutsin siis selgeks teha, et kõik need toimingud on juba läbitud, ilma mingite muutusteta.
Roolivõimendi kohta öeldi, et see ei saa midagi mõjutada antud autol, sest on lihtne süsteem, mingeid klappe ja asju vist pole, mis kinni jääksid.

Käis läbi ka jutt, et kere kõver.
Ise aparaati nii eest kui tagant piisavalt lahti kakkunud. Kuskil avarii jälgi pole, kõik plekid ja raamiosad on sirged ja muljumisjälgedeta. Samuti puudub ametlik info antud auto liikluskahjude kohta.

Igatahes viimane jutt jäi selle peale, et kuskil on mingi defektne detail, sest ühtegi muud mõistlikku lahendust pakkuda enam polnud.

Mõtted on liikunud kulunud/vigase roolikarbi suunas. Kuna väga antud asjaga kursis pole, siis on see ka hetkel ainult arvamus.
Proovisin ka eile maanteel sõites rooli lihtsalt kinni hoida, et näha kas masin otse liigub. Tundus nagu, et esiots veidi ujuks. Ehk pidevalt peab korrigeerima lisaks vasakule vastu hoidmisega.

Ootaks lahenduseni viivat arutelu.

Seda kiskumist on tõepoolest kurdetud. Kisub natuke ka meite säästukas. Kuna rehvi ei söö ja kiskumine sõltub pigem teest, siis pole viitsinud asjaga tegeleda...

Millist varrast nad keerasid, et ratast edasi nihutada? Ma tahaks seda varrast ka keerata...

Kas rattakalded on korras? Amort sirge? Amordi ülemine padi korralik? Amort on ju esivedrustuse toetav element neljal ja selle anomaalia võib ka nõuetekohase kokkujooksu korral väga huvitavaid tulemusi anda.

Kas rooli pöörded keskelt vasakule ja paremale on võrdsed?
Kas sillaregulli alustati ikka roolikarbi tsentreerimisega?
Kas sillaregull tehti ühe ülesseadega nii esi- kui tagasillale?

Vardast reguleeriti vist kokkujooks, mida rohkem ei andvat peale keerata paremal pool.

Kallete kohta ei tea, kui regullis neid kontrolliti, siis oleks ehk öeldud, et midagi valesti.
Amordid tunduvad sirged. Üles alla käivad ka sujuvalt. Padjad paistavad ok olema. Midagi ei logise ega katki pole.

Mälu järgi peaks rool mõlemale poole võrdselt pöörama. See tähendab, et pole otseselt täheldanud kas ühele v teisele poole rohkem v vähem keeraks. Kui vaja, panene käima ja kontrollin üle.

Roolikarbi tsentreerimisega ? Tähendab rooli sirgeks keeramisega ? Kui nii, siis jah. Rool pandi sirgeks (salongist vähemalt), mille järgi olid rattad ka täiesti sirged (mõõtmistega)
Ühe ülesseadega ? Vist erinevalt.

Ütled, et sul kisub ka, kuid sõltub pigem teest. Tundub selline väike asi olema.
Mul kisub ikka nii, et kui rool lahti lasta siis ~50m järel saan auto juba kraavist kätte.

Elu on näidanud, et hea tulemuse saab vaid seal, kus mõlemad sillad stenditakse (ja reguleeritakse) korraga. Iseasi, et neid seadmeid igal pool pole. Ning hea lõpptulemuse saamiseks on vaja ka head meest sinna toimetama.

Ratast nihutatakse ette või tahapoole õõtshoova ekstsentrikseibidega. Samal ajal muutub ka ratta külgkalle ning käändtelje kalle ja järeljooks.

Tagasillas on asi lihtsam, seal on vaid kaks reguleerimise kohta (jälle, ekstsentrikseibid).

Roolikarbi keskkoht kulub kõige enam. Kui nüüd mingi keenius on roolivardad eripikkusteks keeranud ja seejärel rooli "otseks" keeranud, siis peab ka karp kiskuma tagasi keskkohale. Ühes mõistlikus sillareguleerijate pesas hakkab asi justnimelt roolikarbi tsentreerimisest peale.

Põtrade foorumis väideti, et kisumisest pääseb, kui vasaku ja parema esiratta külgkalded on erinevad (üks vastavalt lubatud tolerantsi üla- ja teine alarajal). Aga praegu ei suutnud seda teemat leida, las jääb NSR uudiseks...

Kui suur on võimalus, et roolikarp ise on nii läbi, et võib sellist asja põhjustada.

Sinu variant, et roolivardad valesti reguleeritud, kui karp pole tsentris, võibolla isegi sobib.
Sest kui auto ostsin, oli parempoolne piduriketas kõver (vajas vahetust, sest muidu väristas nii mis hirmus) Võis viidata, et kuskile otsa sõidetud.
Lisaks oli vahetatud vasakpoolne roolivarras täies pikkuses. Parempoolne mitte.
Variant, et keegi suvalt vardad külge pani, võib olla tõene.

Kuid kui ei ole selles asi, mis siis veel ?

Minu endine S124 Kiskus ka peale silla regulii paremale, kui lõpetas ühtäkki kiskumise kui tagasilla ülemised vardad said vahetatud uute vastu.
Enne oli silmnähtavalt üks tagumine ratas lääpas.

Esisill kaldenurkka ei kiputa reguleerima, lihtsal põhjusel, et poldid lähevad enne pooleks kui keerama annavad.

Mul tagasild tiptop.

Ma pakun ka lambist midagi. Äkki käändmiku kalle veits mööda. Siin räägiti, et ratast vaja ettepoole saada. Ma arvan, et seal ongi koer maetud. Auto esisild on nagu jalgratta esimese kahvli tööpõhimõttega, et gravitatsioon vajutab otseks rattaid.

Väga väikse tõenäosusega võib paremal pool pidur veits peal olla äkki

Piduriviga pole kindlasti.

Parempoolne ratas oli juba eespool vasakpoolsest, mis tähendaks, et auto peaks kiskuma vasakule. Ja muutmisega hetkel ka nii suurt erinevust ei tekkinud.

Mind jäi kõige rohkem hetkel kummitama see roolikarbi tsentris olemise jutt. Sümptomid sobiksid kõige rohkem.
Kas seda koduste vahenditega annab kontrollida ? Kust ma näen, kas asi tsentris, kui rooli ja rattad otseks panen ?

Samas mingil määral ebaloogiline. Sest kohapeal stendis seistes, kui rooliratas sirgeks keerata, on rattad ka sirged. Ehk kõik nagu oleks nii kui peab.
Aga kui sõidu ajal rool sirgeks keerata, oleks nagu rattad all kõveralt.

(20-04-2010, 02:46 PM)clm Kirjutas: [ -> ]Piduriviga pole kindlasti.

Parempoolne ratas oli juba eespool vasakpoolsest, mis tähendaks, et auto peaks kiskuma vasakule. Ja muutmisega hetkel ka nii suurt erinevust ei tekkinud.

Kust sa seda võtad kummale poole ta kiskuma peaks?
Ma arvan, et rolli võib ikkagi mängida asi mida inglisekeeles nimetatakse: steering axis caster angle. Vedrustus peaks 124 olema mu arust Macpherson tüüpi.

See ka veel, et kui rattad ja rool on otse ei tähenda, et karp nö. otse on. Kergeim viis väljaselgitamiseks ongi vast nii, et lappa rool ühele poole ja teisele poole, ja siis võrdle rooliasendeid.

Sillaregulli mehed ütlesid, et peaks vasakule poole kakkuma hoopis.
Aga nende telgede reguleerimisega ei muutnud suurt midagi.

Eks proovin rooli keeramisega.

Aga alt peaks näha ka olema, kui asi tsentris pole ?

Raske hinnata silmaga sellist asja. Aga ära usu kõike mida sulle räägitakse

Ei hakkand roolivõimu piinama, vaid tõstsin kahe tungiga otsa üles et saaks rooli kruttida.

Tegin mingi keskjoone roolile ja märgi armatuurile. Igatahes paremale poole sai veidi vähem keerata, kui vasakule.
Pildi peal märkisin valged jooned, kuhu roolil märkisin luku koha. Lukuni keerates on rooli alumine ots üleval, seega sealt ka märgid alla serva tulid.

aga muidu rehvirõhud on võrdsed või?

Jah on küll.

Hehe, umbes 1 hamba võrra on rooli "otseasend" ja karbi keskasend nihkes... Suure tõenäosusega on karp mitte kulunud keskasendis, vaid sellest veidi edasi keeratud. Sellisel juhul tahab ka karp ennast keskasendisse keerata.
Muide, roolikarbil peaks all olema 4 mm ava ja roolivõllil süvend, mille kohakutiajamisega on määratud roolikarbi keskasend.

Nüüd tasuks uurida, kas roolivardad on ikka ~ võrdse pikkusega (OK, paarimm erinevus tuleb silla ebasümmeetriast).

Rehvirõhkudega mängimine peaks aitama... Iseasi, kas otsesõidurõhk ka rehvidele mokkamööda on.

Rataste vahe ei määra, kummale poole auto kisub. Küll aga kisub auto tõepoolest tihtipeale selle poole suunas, kumb ratas on tahapoole sõidetud (augus, postis, kivi otsas, teise auto pihta)...

Silmaga ei näe ilma VÄGA pikaajalise kogemuseta esisilla seades mitte midagi - vajalik korrektsioon on enamasti minutites või mm-tes.

Kas vedrud on terved ja mõlemal pool sama paksud padjad?
Stabilisaatorivarda kronsad pole remonditud (ebavõrdse pikkusega)?

Stabika vardal olid asjad kõik nii nagu peab. Sai just hiljuti lahti võetud ja pukse vahetatud.

Kui roolikarp keeratud on, siis võib vist eeldada, et keskasend oli liialt kulunud kasutamiseks

Huvitav on lugeda enda teema kunagist jätku, millele ei ole ka mina aja puudusel veel lahendust leidnud.
Huvitav on aga see, et kõik räägivad, et karp kulub keskkohalt kõige rohkem. Mul jällegi selline asi, et keerasin roolikarpi peale nii, kui rattad olid väljakeeratud asendis. Kuna keskasendis väidetavalt pidi lõtk suurim olema, siis rattaid välja keerates pidavat kinni lõpuks pooma karbi. Mul aga rataste väljakeeratud asendis lõtku vähemaks keeramine lõppes roolikarbi kinnipoomisega rataste otseasendis.
Rattad keeravad mõlemale poole ühepalju ja mida rohkem rattaid välja keerad, seda suuremaks läheb karbis lõtk. Otseasendis lõtku peaaegu ei ole.

Aga tirib ikkagi ja ka paremale. Stendis käisin 3x. Lõpuks anti paber ka kus siis: Sillad jooksevad ilusasti üksteise järel. Kokkujooks paigas, külgkalded võrdsed, järeljooks võrdne...

Jälgin huviga...

Seda minagi räägin. Sillastendides kehitatakse õlgu, kõik on paigas. Aga masin läheb kuhu tahab. Ja mitte, et see kiskumine väike oleks. Vaid ikka üsna tugevalt ja lühikese maa peale võimalik teelt välja sõita.
Ütleme nii, et ühe näpuga rooli hoides pole võimalik sõita, sest tugevamalt peab vastu hoidma.

Kui õigesti otsisin, siis varuosa koodi järgi h2.ee lehelt andis uue roolikarbi hinnaks ~37 000.-

Kui kisub nii tugevalt, et näppu peal hoides ei püsi teel, siis on midagi konkreetselt tuksis. Meite omal piisab näpu pealepanemisest ja läheb otse (OK, midagi on tagasilla liigendites, sest natuke ujub just sealt).

Mind kohe täitsa huvitab, miks teemaalgataja auto nii tugevasti kisub, kui kõik tükid on heas korras. Ma kaldun arvama, et kusagil on midagi siiski katki/kõver/roostes....

Roolikarbis olev ülekanne on dimensioneeritud nii, et lõtk teo ja rullikuvahel suureneb keskasendist eemale minnes. Enamasti on aga neljade karbid sõitnud nii palju sadu tuhandeid, et keskosa on siiki kulunum, kui äärmine asend ja kulunud osast lõtku välja reguleerides võib (kuid ei pea!!!) roolikarp kinni puua.

Kui nüüd keskosas on lõtk väiksem, kui äärmises asendis, siis palju õnne - see roolikarp on kulumata (või mõne petsialitsi poolt käepärastest juppidest kokku lapitud...).