Mercedes-Benz Eesti Klubi Foorum

Kas meie hulgas on kedagi, kes igapäevaselt puutub kokku pumpade, torustike, filtrite ja hüdrofooridega?

Tahaks nõu ja äkki mõnd uut tükkigi osta...

Mure on järgmine:
Meil on oma maja ja kaev. Puurkaev, piisavalt sügav ja vesine ka suvel.
Meil on kaevus tavaline Metabo veeautomaat (mootor ja pump, rõhurelee ja survepaak 24 l).
Meil on tarbijateks kolm valamusegistit, dušš, pesumasin ja vetsupott. Sooja vett teeb elektriboiler, onnil on üks korrus, kõrguste vahe veeautomaadi ja dušireelingu vahel on nii 4 meetrit. Trassi (40 mm PVC toru) on 15 meetrit kokku.
Aga mida pole, on ühtlane temperatuur soojale veele. Ja möla on liiga palju - torustik siseneb vetsu kaudu ja pumba töömüra on kuulda ka läbi suletud ukse Müra on küll väike mure, kuid mure siiski.

Olen katsetanud erineva vasturõhuga (see krdi veeautomaat kaotab õhku ja iga paari kuu järel tuleb juurde pumbata). Praegu näikse olevat kõige valutum 1,5 bar.

Toas manomeetriga mõõtes kukub rõhk pumba lülitumise eel alla 1 bar. Seega oleks pumba sisselülimisrõhk nagu vähevõitu. Pumba juures on sisse 1,5 ja välja 3 (mõõdetud õhurõhuna, kuid Pascali seaduse alusel võiks rõhk olla võrdne). Ma pole seni julgenud rõhureleed näppida - võõras asi. Idee poolest peaks sealt saama ju mõlemat rõhku tõsta...

Aga veetemperatuuri kõikumine duši all käib närvidele

Muidu ma ei võimlekski, kuid nüüd kärvas ka lugupeetud proua ämmal veepump maha. Tekkis mõte, et teeks lugupeetud proua ämmale kingituse ja viskaks tolle õnnetu Metabo sinna - las lõugab pumbamajas... Ja endale ostaks süvaveepumba (või kuidas neid ketastega mitmeastmelisi pumpasid kutsutaksegi). Praegu on igasugu ehitusmarketites müügil Itaalia süvaveepumbad, mis peaks meie sajasesse manteltorusse ilusti sisse minema. See vidinas tahab endale seltsiliseks hüdrofoori ja lülitusautomaatikat. Või veel midagi?

Ma tean, et korralik pump maksab vähemalt kolmkend kilo ja kestab kolm inimpõlve, kuid ma tahaks veemure lahendada viieks aastaks.

Kas keegi oskab (ja tahab) mu mures kaasa rääkida? Igasugu pakkumisi võib teha ka PT kaudu, kuid ma eelistaks avalikku arutelu - ma usun, et teema võib huvi pakkuda ka teistele.

Pole küll mingi asjatundja, aga üks õppejõud rääkis meile midagi termostaadiga dušisegistitest. See hoiab kogu aeg külma- ja soojavee rõhu võrdsena, mis omakorda tähendab ühtlast temperatuuri. Temperatuur ei muutu ka teiste tarbijate kasutamisel.

Aga eks targemad räägivad täpsemalt

Just... Olen sellele isegi mõelnud.

Aga meie läksime kodumaise tootja ohvriks ja Balteco mullivanni dušiseinale suvalist termostaatsegistit ilma ümberehitamata ei paigalda... sel raipel on veel kaks aastat garantiiaega, siis lähen saega kallale. Ma pole isegui vaadanud, kas neil nüüd on pakkuda. Kaks aastat tagasi öeldi, et termostaatsegistit sellise seinaga ei saa.

Pealegi - köögivalamus toimetades võiks kah vee temperatuur vähem muutuda.

Ennetav vastus: meil on topeltfilter (nöör+aktiivsüsi) ja filtrid jooksevad vabalt läbi (mõlema vahetamine ei muuda asja).
Torustik on 16 mm AluPlex ja 1/2 voolikud.

Sügaval torupõhjas istuv pump huvitaks mind ka.
Lülitus automaatikat saaks kasutada ka seda sama mis su praeguse pumba küljes istub.
Vee temperatuuri kõikumine on mullegi tuttav.
Aga sa osta pump ära, kui hea siis ma ostan omalegi

Mul on suvilas täpselt sama süsteem. Sõbral on selline süsteem nagu tahad ehitada. Mõlemad töötavad probleemideta. Stabiilsema surve saamiseks kannataks suurem paak vahele panna ja sellele siis rõhu automaatika mis juhib kaevus olevat pumpa.

Mul on kogu kola sauna ehitatud kapis ja ütleks, et ei häiri üldse. Pump lülitub sisse u1,5-2atm ja 2,5-3atm pealt lükkab välja. Vesi tuleb 30m kauguselt kaevust mis on u10m sügav. Siis on suur pestav filter, pump, ja teine filter. 5. aasta jookseb probleemideta.

Äkki on sul temp kõikumine tunda selleks, et boileri torustikus mingi takistus või boiler ise umbes...

Termostaadiga duššisegisti ei ole mõeldud soojaveeallikale, mille temp mängib - ehk elektrilisele soojaveeboilerile - kuna selle jõudlus on liiga väike, eriti kui majas on vann. Väike jõudlus = soojavee otsa saamine = väike võimsus = kül vesi.
Vanni puhul oleks normaalne kasutada minimaalselt 200L boilerit (ise eelistan siinkohal 300L boilerit, et oleks reserv ka peale peale vanni minna dušši alla.
Termostaadiga segisti eeldab suurt jõudlust ehk ühtlast soojavee temparatuuri.

Sooja vee temperatuuri kõikumised tekivad ennekõike "odavatest ja säästu" hoone sisestest soojaveetrassist.
Tüüpiline soojavee ühendus-skeem on hunnik läbivaid kolmikuid - ehk boilerist köögikraanikaussi, sealt edasi vanni, sealt vannitoa kraanikaussi ja siis viimaks näiteks duššisegistile. Tüüpiline olukord - keegi on dušši all, keegi teine keerab köögikraani lahti ja siis hakkab dušši alt kõva kisa kuulma, kuna läks külmaks, siis "duššialune" keerab sooja "juurde", nii kaua on hea olla, kuni köögikraani kasutaja vee kasutamise ära lõpetab, sulgeb kraan ja dušši alt tuleb jälle kisa, kuna vesi liiga soe.

Selleks, et tagada IDEAALNE hetkeline soojavee temp. kraani avamisel on vaja:
1) Soe vesi peab jagunema kollektorist - ehk boilerist otse kollektorisse. Kollektor annab ka selle eelise, et sealt saad piirata vea pealevoolu, vastavalt toru kaugustest ja tõstesurvest (korrused) saad keerata kõik surved lõpppunktis paika.
2) Sooja vee tsirkulatsioon - ehk seisval veel on tahes-tahtmatta erinev temperatuur liikuvast veest - ehk tekitada veele pidev "ringiliikumine" ehk sooja vee tsirkulatsiooniring koos tsirkulatsioonipumbaga. Tsirkulatsiooni kõige parem lahendus - kollektorist iga väljudni pealt kindel tarbija, enne tarbijat vahetult kolmik - kõikide tarbijate kolmikute vahel on tsirguring mille üks ots on kollektori läbivoolu otsas ja teine boileri ahelas ja pump vahel siis.

Sooja vee puhul ei tasuks ka kindlasti ära unustada paisupaaki, et soojenemise korral saaks see paisuda paaki, mitte hakata ronima külmaveetrassi - ei ole harvad juhused kus naabrimees saab külma vee trassist naabrimehe sooja vee
Ja paisupaagipuhul siis kindlasti kasutada (valget) tarbeveepaaki(plastik kest sees) mitte odavamat küttesüsteemi (punane ja metall=rooste) paaki.
Ja kindlasti ka ülerõhuklapp vastavalt süsteemi veerõhule.

Ja üks kurjajuur on õhk, mida rannikualade pinnasekihtidest (puurkaevudest) rohkelt tuleb, igasugused odavad ja standardsed õhutajad ei kõlba tarbeveele (küll on OK kütteringis) kuna nad ei suuda oma tööd ära teha. Üks toimiv lahendus on osta paarikümneliitirne hüdrofori paak, sellele keermed teha - ülevalt sisse/alt välja/ õhutajale ülesse - ja panna see suur (metallpuruga) õhutaja, see kõige mõistlikum lahendus IMO.

Süveveepumbad - ise soovitaksin ainult Grundfosi, Grundfos on pumpade Mercedes-Benz + A klassi energiatarbijad/säästjad.
http://net.grundfos.com/Appl/WebCAPS/cus...l=GROUNDWA
Põhiline reegel on, et oled veendunud kaevu sügavuses ja vee piiris, et pump ei jookseks kuivale.
Kui oled sobiliku Grundfosi pumba leidnud, siis võin antuke aidata Sind selle soetamisega.

Minu jaoks on huvitav teema see Aga ma vaatana asja maksimalisti pilgu järgi...

Stiiilinäiteid: (poolik seal veel küll):

Rolz Kirjutas:Stiiilinäiteid: (poolik seal veel küll):
http://rolz.planet.ee/house/images/img_1944.jpg

päris stiilne kollane voolik diagonaalis! aga muidu on tase!

Roland räägib õigust, aga...

See onn, kus me praegu talvitume, ei ole väärt korraliku süsteemi ehitamist... Isegi, kui jätta selline diagonaalis voolik, ikkagi pole väärt.

Seega, midagi odavamat ja lihtsamat tuleb ette võtta, kui ringvoolse süsteemi ehitamine ja kahekandise akupaagi paigaldus...

Huvitaval kombel pole keegi veel välja ujunud, kes potentsiaalsele kliendile müüks pumpa ja hüdrofoori... Mul on nimelt tõesti mõte see veeautomaat kaevust välja visata ja pista torusse süvaveepump... Hüdrofooripaagi suhtes tuleb veel mõtiskleda. Sel on ju savi, see võiks elada nii kaevus kui vetsus. Kahesajaliitrise boileri alla mahub ilusti 50-liitrine rõhupaak - ma juba kaesin Ehitusmarketist.

Lihtsalt mina mõtislen siin selle üle, kas selline süsteemi muutmine vähendab temperatuuri kõikumist pumba sisselülituste vahel või teise kraani avamisel.

Kuna külm vesi jaguneb mul kollektorist kolmeks (kusjuures dušš saab oma vee otse kollektorist) ja soe vesi läheb kaheks kohe peale boilerit (jälle - dušš saab otse vee), siis muud ei oskagi ette võtta. Kuna temperatuur näikse kõikuvat rohkem külma vee tarbimisel, valamukraanist leiget vett võttes ei muutu temperatuur nii drastiliselt, siis kaldun arvama, et rõhukadu pumbalt majja on nii suur, et duši jaoks lihtsalt ei jätku rõhku (minimaalselt peaks sellele Balteco järgi jääma 1,5 bar)...

Vastuseks Lauri ässitamisele tõden, et enne uue pumba hankimist kavatsen teha tutvust rõhurelee hingeeeluga...

Küsimus kah: mis nimega pean küsima rõhuklappi, mis kaityseb veesüsteemi ülerõhu eest? Kui ma releed näppima lähen ja seal midagi väga mööda panen, siis võiks kusagil olla klapp, mis üleliigse vurtsu välja laseb enne, kui rõhunumber kahekohaliseks muutub...
Kas ongi ülerõhuklapp? Igatahes ehitusmarketid pööritavad selle jutu peale silmi...

uuri, äkki saad siit abi- http://www.vennad.ee/ehitusfoorum/index....08d12803e5

Keera vähe haaval. Võid ju ise olla see rõhuklapp. Jälgi manomeetrit, pumba toitepistiku vahetus läheduses.

Ehitusmarketites ei tasu spetsiifilisi tooteid üldse väga otsida ega osta....Kõigeteadjad ei saa millestki midagi teada ka ju...
See on ülerõhuklapp = overpressure valve, ja selle ostad vastavalt sellele rõhule, millest alates soovid,et klapp avaneks ja surve välja laseks. Neid on väga suur valik, üldiselt valik käib 0,5 BAR/ATM kaupa.
Sellist asja on alati hea omada, kuna on rahulikum magada, kui peaks miskit juhtuma. (ülesurved, surved vee paisumisest jne)

Üldiselt soovitan selliste asjade ostusooviga pöörduda Kiwi FJ Trading'u poole.
http://www.kiwi.ee/
Üldiselt kipub olema parim hind ja leiad spetsiifilisi asju, arvan, et Sa ei pettu neis.