Mercedes-Benz Eesti Klubi Foorum

Küsimus siis tarkade klubile, mis anduritega on tegu. Kuna kaabel tundub olema varjestatud, siis nagu midagi passiivset.

Heinar Kirjutas:Küsimus siis tarkade klubile, mis anduritega on tegu. Kuna kaabel tundub olema varjestatud, siis nagu midagi passiivset.

VR (Variable reluctance) andurid.

Vanematel Induktiiv andur. Anduri sees on püsimagnet. Selle ümber mähis. Ja  kui nüüd seda magnetvälja suurust muuta(Näiteks alt läbijooksvate hammastega) siis magnetvälja muutus indutseerib mähisess pinge  ja seda  siis ABS-i plokk mõõdabki. Kui hammas  hakkab lähenema  anduri südamikule siis hakkab  ka  pinge tõusma mähises ning saavutab oma maksimaalse nivoo kui hammas on kohakuti anduriga. Kui hammas  hakkab nüüd eemalduma andurist ,siis hakkab ka  pinge langema   ja langeb nullist samapalju allapoole  kui ennem  tõusis.  Ühesõnaga seal on vahelduvvool signaaliks. Ja mida kiiremine  ratast ringi ajad ,siis seda kiiremini vaheldub. Häda on selles, et seda tüüpi andurid ei suuda väga  väikseid pöörlemisi näidata  ja  mida suurmeks  läheb pöörlemine seda  kõrgemaks  läheb ka  pinge amplituut.
Sitt aga ajab asja ära :-D   Tänapäeval on kasutusel enamjaolt Halli andurid ja uuemad ABS-id suudavad ka aru saada, kumba pidi ratas pöörleb. Ise sa seda andurit ei tee ja teise masina andurit paigaldada ja suht vilets.Tähtis on anduri ja hamba vahe. Kui on natukenegi suurem või väiksem see vahe originaal mõõdust, siis võivad tulla signaali vead ja  ongi asi kuri kohe.Ala tempomaat ei töta peale 100 km/h

Pole kavatsustki midagi asendama hakata. Lihtsalt hakkas huvitama kas ja kuidas on võimalik seal midagi aretada.

Kas keegi on kunagi ka proovinud abs-i aju kanaleid kokku panna, et üks andur ja näiteks 3 sisendit koos ? Iseasi mida aju sellest arvab.

Heinar Kirjutas:Pole kavatsustki midagi asendama hakata. Lihtsalt hakkas huvitama kas ja kuidas on võimalik seal midagi aretada.

Kas keegi on kunagi ka proovinud abs-i aju kanaleid kokku panna, et üks andur ja näiteks 3 sisendit koos ? Iseasi mida aju sellest arvab.

Mul on mõttes, pole veel jõudnud katsetada.

Ma olen teinud. Vanemad süsteemid ei arva midagi. Küll aga arvad ise  kui pidama ei saa :-) .Kujuta ette  nüüd sellist olukorda, kui vasak esimene andur ei tööta ja tahad  silata parema esimese anduri signaali kahe sisendi peale .Aju hakkab esimest vasakut ja  paremat andurit korraga kinni  pidurdama, aga ei näe, et vasak ratas on juba  luhas kuna  parem andur  ütleb ju vasakule sisendile ka et ma käin veel ringi. Samas hakkab  paremat ratast vabastada ,aga ei näe, et  vasak ratas polegi lukku läinud ja tegelikult ratas polegi pidurdanud. Hüdraulika  on ju ikka  sul eraldi ühendatud ja tekib igasugu erilisi olukordasi. Mina väga ei soovitaks piduris süsteeme ringi aretada.Õigemini on see keelatud.
Mis sul muidu ültse muret teeb   või mis aretamise eesmärgil sa infi kogud? Kas masin ei luba ketsi panna!!! Äkki on mõni parem lahendus olemas!!

Esiteks - ei kavatse sedasi tänaval sõita.

Teiseks - Paljud autod sõidavad siiamaani ilma abs-ita ja sõidavad veel kaua aega edasi. Huvitav kas tuleks sellised masinad sinu arust ära keelata? Ja kruusateedel on abs üldse kurjast.

Eraldi hüdraulika minuteada ainult esp süsteemidel.

Mina  ei ole  väitnud, et ABS-ita masinad tuleks ära keelata !!! Ma arvan, et me räägime siin erinevatest asjadest .Püüan siin vastata su küsimustele, kuid samas räägin ka ohust , mis ilmselt kaasnevad, kui ABS-i andureid sillata. Mina  ütlesin seda, et ümberratsitud ABS-iga masin ei pruugi enam pidurdada nii hästi, kui ABS-iga masin. See on puhas kogemus mul elust enesest.  ABS on ju mõeldud libeda ja väikese haardeteguriga teekattepeal pidurdamiseks. ABS loodi ju milleks!!!!!   Selleks, et F1 formel saaks ära pöörata libedal teel ,et takistust vältida. Et ratas pidurdaks maksimaalselt, kuid ei lõpetaks  pöörlemist sest ainult pöörlev ratas on juhitav. ABS ei peagi saama ennem tavalist pidurit pidama.

Jah ristatud ABS võib tekitada olukordi mis on hullemad kui ilma ABSita või siis ABSiga masinal. Kah proovinud - ei soovita.