kui külmalt käima panna siis ei võta pöördeid normaalseks ja jääb tahoka järgi mingi 500 pöördega tiksuma ja gaasi andes ei võta ilusti pöördeid ülesse.mootor soojemaks käib siis nagu töötaks ilusti aga ikka tahab pöörded alla 800 lasta jne tegemist siis automaadiga
käima läheb külma kui soojana nagu normaalselt
ja kütte kulu oli maanteel 25l 100le
(((
lambda mõõtsin ära see oli korras,sooja motoga 0,2-0.6V;tühikäiguregulaator vahetatud ja nagu toimiks,siis sa pritsepeal ka
selle pika kuuskandiga co nagu paika keeratud nii et mootor nagu käib kõige paremini ja et co liiga kõrge ei ole ninaga tunnetatud
))
jagajakaan uus,rootor.pritsepeal see suur kummi tõlvik ka vahetatud kuna eelmine oli puruks
Loodame et saite veast aimu või siis äkki on mingi mõte veel mida vaadata
No kuuskandiga CO keeramine küll nii lihtne ei ole. Seda kruvi on vaja keerata selleks, et regulaator saaks töödata oma normaalses vahemikus lambda juhtimisel. See on aga protsess, mida siin ei viitsiks küll kirjutama hakata ja lootes, et see ka õieti peale seda paika saab. Vaja on minna diagnostikasse ja las seal keeravad paika ja ütlevad mis veel tuksis. Silberisse,Järvele näiteks.
Ninaga CO tunnetamine....muhhahhaaa...
Kui töötad autodiagnostikuna või ülevaatuspunktis, võtan oma homeerilise naerupurske tagasi.
Kas külmkäivituspihusti ikka lõpetab töö mootori soojenedes?
Kas kõik pihustid löövad võrdselt?
Vaakumitorud on ikka kõik küljes ja terved?
Mida ütleb CO-sisalduse mõõtur?
Meil peaks olema üks teema, kus on diagnostikakohad üle loetud. Sealt vaid endale sobivaima ja seal hakkab tõde selguma. Siin jäämegi asja "selgitama".
R129 Kirjutas:Äkki oli aprillinali?
31.03.09?
Audil 2.3 98kw sai sama moodi tunde jne järgi seda kruvi keeratud
ja ülevaatusel co oli 0,03 see ikka hea,aga bensu võttis ikkagi palju
ja mersuga sama jama oletan et co paigas aga et külmaga sedasi käima läheb ja küttekulu 25 sajale see ei ole norm,ja vaakumid värgid kõik kontrollitud ei oska enam kuskilt viga otsida ja oskate öelda viljandi silber auto diagnostika kohta midagi head??
wdb240 juba kirjutas mille jaoks see kruvi on. Ma ei ole spetsialist aga niipalju kui mina aru saa siis toimub asi järgmiselt: CO ja kogu küttesegu reguleerimine käib LAMDBA abil - see tähendab, et sa võid seda kruvi päris suures ulatuses keerata nii, et koha peal on lambda ja CO väärtus OK. Aju ise reguleerib lihtsalt. KUID see kruvi asend peaks niiöelda keskmises asendis olema, ehk et pritsepeal oleks võimalik nii RIKASTADA kui ka LAHJEMAKS keerata kui lamba väärtus seda nõuab.
Praegu on sul ilmselt see ühel pool ääres ja süsteem näeb vaeva, et maha/juurde keerata aga sinu nina järgi saab ta sellega veel kohapeal hakkama - sest jutu järgi arvates (ma ütlen ARVATES) on CO paigas.
Oletame nüüd, et sa hakkad sõitma ning siis on juba HOOOOPIS rohkem vaja segu korrigeerida, kuid mis juhutub - sinu kruvi on juba ühel pool ääres ja süsteem ei saa näiteks lahjemaks enam keerata (kuigi lamba seda KARJUVALT nõuab) - tulemus ülesuur küttesegu.
Äre leiuta ise jalgratast mille leiutamine on niguinii palja kuuskant võtmega võimatu. Mine käi spetsialisti juures.
Seda, kas Viljandi Silberis on seademd olemas, ma ei tea - Tallinnas küll. Diagnostik Peeter oleks vaja su auto kallale lasta (kui lähed siis nõua teda).
Loomulikult ei tähenda see veel, et selle reguleeringuga kõik kohe OK on. Tavaliselt siis alles hakkavad teised vead välja tulema kui ühe sõlme korda saad. Võib ka juhtuda, et esialgu läheb asi hullemak, sest niiöelda üks komponent on nüüd paigas aga ülejäänud on katki/valesti seadistatud ja kokkumäng on veelgi viletsam kui varem. Tihitlugu ei saada sellest aru, öeldes et Ants krt pani pilli enam vähem käima - no võttis küll palju kütes aga vähemalt liikus; kuid nüüd vahetati xxx jupi ära ja spetsialist käis autost üle ja no absoluutselt ei käi. Sellistele inimestele saab ainult muidugi ühte soovitada - ostke ladunn (viimased laused ei ole sulle mõeldud)
Edu
Kusjuures ongi see kruvi niimodi keeratud et ei oleks liiga lahja ja liiga rikas segu parajalt keskele timmitud ,aga arvan ikka et seal võib midagi muud peetis olla.Äkki isegi aju kuna auto seisis üle aasta ja enne seda nagu selliseid probleeme ei täheldand.
Aga kas kodusel meetodil on võimalik ntx:veakoode lugeda nagu audil??
Ja suured tänud kes viitsivad kaasa mõelda!!!!
ja eks tuleb ikka diagnosti tee ette võtta!!
See pritseaju ei tohiks mingeid veakoode anda kuskile, kuna ikka suht vana tehnika.
Diagnost on vast siiski kõige mõistlikum koht, kuhu minna selle autoga.
Ke näitab küll veakoode - kuid seda ei saa kodustes tintimustes vaadata. OK saab kui sa oled elektroonik ja oskad PVM signaalist % lugeda ning seejärel otsid selle väärtuse järgi tabelist vea. Minuteada teeb Eestis ainukesena sellist vea otsingut Tallinnas Silberauto.
See sinu segu reguleerimine - saad aru kohepeal ei mõjuta segu väärtust sinu kruvi keeramine - selles suhtes mõjutab, et lambda järgi reguleerib AJU seda keskkohta. Kui näiteks süsteem on sul SILBERIS paika pandud ja sõber Ants mõtleb üle timmida, siis juba VEERAND kruvi keeramisest läheb sisteem peeti ja võib ökonoomse sõidu ära unustada.
Sinu reguleerimine ja lõhna nuusutamine tagant. Kas sul KAT on vahel? Äkki on viga selles et kuskilt imeb sumps lisaõhku vahele - lamba näitab lahjat segu. Aju keerab juurde. See, et sa Audil said paika - no jälle sama jutt. Tegelikult võis segu isegi rikas olla, aga KAT tappis täiega heitgaase ning tagant tuligi enam vähem OK välja.
Kui sul CO oli 0,03 siis palju HC ning hapnik oli? Nende kahe väärtuse abil saab juba midagi öelda.
Isegi siis kui sul on süsteem võibolla mingi IME läbi kogemata paika pandud (siis oled tõesti juhusega paika pannud) siis võib ka veel pritsepea peetis olla. Ehk, siis alates teatud koormusest suureneb küttehulk MEELETULT ja segu läheb rikkaks ning tulemus ongi suur küttekulu.
Aga no kui sa ei taha seda uskuda siis ma pakun mõne muu "tõenäolise" veavälja miks auto palju kütet võtab - äkki on näiteks kolvirõngaste luku augud kohakuti läinud. Need võiks ka üle vaadata - nonii kindluse mõttes.
mb kat vahel ja sumbuti igati korras
ja audil hc oli 24
Aga kas ei või olla viga temp anduris see mis nelja juhtmega?
annab ajule valet infi=?
Ok sellest küttekulust saan aru ja see kruvi veerand ringi aNNAB JUBA PÄRIS PALJU aga mis tingib selle külmalt käima minemise?
külmaga annad võtid hops masin käib mingi 10 sek 1500 pääret ja siiis hoobilt kukub 500 peale ja gaasi andes poob jumala kinni nagu segu täiesti lahja ja päärete regulaator töötab sai ka teise reglaatoriga proovitud ja sama jama.
ise arvan et võimalik et on see temp.andur läbi annab valet teadet.
Palju asju VÕIB peetis olla. Iseküsimus, mis tegelikult ON.
Seda juba neti teel ei lapi, ikkagi tuleb diagnosti minna. Viljandis võib pädeva diagnostiku leidmine muidugi keerukaks osutuda. Eriti sellise, kes viitsib asjale läheneda teisiti, kui pritse "reguleerimisega" selle mainitud kuuskandiga. Nagu juba räägiti, siis see on jäme kruvimine, mis annab pritsele võimaluse peenhäälestuseks.
Praeguse jutu järgi pakuks, et mootor lülitab liiga vara välja külmkäivituspihusti ja külmkompensatsioonist ei piisa, et hoida mootorit korralikult töös. Aga võib ka muuud olla...
Külmkäivitus pihustit hoiab jh ainult 2 sek järgi testriga mõõtsin kaua ta voolu järel hoiab ja 2 sek ainult ja uuesti käivitad siis sama moodi.
Arvan ka et viljandis raske pädevat diagnostikut raske leida,sama moodi säreveres on see diagnost aga ega seal ka ei viitsita sellise pritsesüsteemidesse süveneda.
vaatan teen proovi kui temp.anduri ära vahetan.
rem83 Kirjutas:Külmkäivitus pihustit hoiab jh ainult 2 sek järgi testriga mõõtsin kaua ta voolu järel hoiab ja 2 sek ainult ja uuesti käivitad siis sama moodi.
kuskilt nagu meenub, et peaks olema 90sek.
Võtsin 300CE DOCH mootori: külmkävituse pihusti töö maximaalne pikkus 10 sec ja voolu piiratakse kuni 1,2 ampi - nii väidab alldata proge.
Mootori jahutusvedeliku tempi andur peaks siis -20 C jures 15,7 kOhm olema; 0 C 5,9 Kohm; 20 C 2,5 Kohm 60 C 830 Ohm jne.
Jutu järgi ei tööta külmkäivitus kui jahutusvee temp on üle 70 C või üle 60 C (ei saa aru - väidab mõlemat).
Jutu järgi peaks tempi anduril 4 otsa olema - tegemist 2 anduriga millega ühe abil arvutab aju vajalikku kütte/õhu suhet ning teisega korrektsiooni süütetabelis (süütenurka).
Muidugi mõjutab küttesüsteemi tööd veel ka õhu temp.
R129 Kirjutas:Võtsin 300CE DOCH mootori: külmkävituse pihusti töö maximaalne pikkus 10 sec ja voolu piiratakse kuni 1,2 ampi - nii väidab alldata proge.
aga pöördeid hoitakse ju oluliselt kauem üleval, kas selle kohta seal ka mingit infi on?
marek Kirjutas:R129 Kirjutas:Võtsin 300CE DOCH mootori: külmkävituse pihusti töö maximaalne pikkus 10 sec ja voolu piiratakse kuni 1,2 ampi - nii väidab alldata proge.
aga pöördeid hoitakse ju oluliselt kauem üleval, kas selle kohta seal ka mingit infi on?
Kahjuks ei leidnud - aga loogika ütleb, et seda tehakse selle jahutusvee tempi järgi ja otse ajus (süüte ja küttetabelit korrigeerides).
Aga nagu öeldud ma ei ole autoelektrik
kas seal neid asju mis pöördeid reguleerivad mitte 2 ei ole?
yx vaakumiltöötav pritse kõrval mis muteada reguleerib asja
sooja mootoriga
ja teine elektriline pritse kyljes mis tegeleb kylma mootoriga..
expermendi mõttes sikutasin sellel elektrilisel pistiku ära..
pööre kukkus kohe 500...ehk see jamabki?
Viga ikka alles proovitud uut temp andurit see nelja otsaga aga abi ei miskit ja imelik see et seda pistikut annab igas asndis peale panna?
oskab keegi lahendusi pakkuda??