15-05-2009, 10:12 PM
Kevad juba käes ja peax meie kaubalifti käekäigu kohta ka paar rida kirjutama.
Talvekülmad on möödas ja varsti juba rannahooaeg käes, selletõttu on meie universaal taas biodiisli dieedil. Mingit vahet diisliga pole peale selle, et mootor tixub mõnusalt vaixelt ja summutist mööda kõndides tuleb alati söögiisu peale
.
Kuna veermik oli vedelavõitu, siis sai see taas käsile võetud ja seekord tõsiselt. Peale Imre juures käimist oli selge, et vahetust vajasid pendelhoova puxid, vasak šarniir, stabikavarda puxid ja vasak tagumine silikoonpux.
Tegema hakates mõtlesin, et kui juba, siis juba ja ostsin 2x Lemförderi sarniirid, 2x Febi silikoonpuxid, Febi pendelhoova puxikomplekti ja hakkasin neid välja vahetama.
Stabilisaatorivarda puxid olid nii läbi, et kukkusid ise stabika otsast ära. Samuti oli stabikas üsna roostes nii et enne uute puxide paigaldamist lasin ta roostest veidi puhtamax ja tõmbasin talle musta Hammerite-i selga. Pendelhoova puxi vahetamine oli ka käkitegu, keerulisex läx siis kui hakkasin šarniire vahetama. Otsustasin sellex õõtsad alt ära võtta, et saax vanad šarniirid välja pressida. See ei olnud just kõige parem otsus, kuna õõtsapuxid olid nii kinni roostetanud, et kuvaldaga ei jäxanud polte välja lüüa. Tulemusex see, et pidin 4 poldist kolm rauasaega otstest läbi saagima kõik uued õõtsapuxid ja poldid ostma.
Puxide kättesaamisex õõtsade seest sai kasutusele võetud igasugu võtted alates vägivallast lõpetades tulega, mis oli ka kõige efektiivsem. Šarniiridel sai keskosa välja pressitud ja õõtsa sisse allesjäänud osasse rauasaega sälk sisse lõigatud ja välja taotud. Samasugune pull jätkus tagasilla silikoonpuxidega, mis ma peale jõuvõtete kasutamist ("sex ja vägivald", nagu üx mu tuttav plekksepp tavatseb öelda) auke täis puurisin ja rauasaega sälgud sisse saagisin.
Kõike tagasi kokku pannes mingit määrdega koonerdamist ei olnud - kuhu oli võimalik määret panna, sinna sai seda ka ohtralt pandud. Vahepeal oli veel selgunud, et parempoolses eesmises amordipadjas on pikk pragu sees ja parmpoolne rattalaager undab, nii et ka need läxid vahetusse. Samuti vahetasin välja vasakpoolse reaktiivvarda kuna kuigi sel ei olnud midagi viga, oli tegu sedaani omaga ja kui juba, siis juba.
Kogu selle sexi ja vägivalla tulemusel hakkas varem vaikselt immitsenud radikas korralikult lekkima ja tuli välja vahetada. Õnnex sai Monacost (Eestist asuv radikaid tarniv firma) uue väga hea hinnaga. Siinkohal on paslik mainida, et kogu eelpool kirjas olev töö võttis mul aega 2 nädalat, kuna kõik oli nii kinni roostetanud ja kuna tegin seda esimest korda.
Nüüd on jäänud veel kõrvaldada natuke roostet tagatiival, mis talve jooxul taas välja on tulnud ja salongis olex tarvis naginatekitajad korrale kutsuda.
Talvekülmad on möödas ja varsti juba rannahooaeg käes, selletõttu on meie universaal taas biodiisli dieedil. Mingit vahet diisliga pole peale selle, et mootor tixub mõnusalt vaixelt ja summutist mööda kõndides tuleb alati söögiisu peale
.Kuna veermik oli vedelavõitu, siis sai see taas käsile võetud ja seekord tõsiselt. Peale Imre juures käimist oli selge, et vahetust vajasid pendelhoova puxid, vasak šarniir, stabikavarda puxid ja vasak tagumine silikoonpux.
Tegema hakates mõtlesin, et kui juba, siis juba ja ostsin 2x Lemförderi sarniirid, 2x Febi silikoonpuxid, Febi pendelhoova puxikomplekti ja hakkasin neid välja vahetama.
Stabilisaatorivarda puxid olid nii läbi, et kukkusid ise stabika otsast ära. Samuti oli stabikas üsna roostes nii et enne uute puxide paigaldamist lasin ta roostest veidi puhtamax ja tõmbasin talle musta Hammerite-i selga. Pendelhoova puxi vahetamine oli ka käkitegu, keerulisex läx siis kui hakkasin šarniire vahetama. Otsustasin sellex õõtsad alt ära võtta, et saax vanad šarniirid välja pressida. See ei olnud just kõige parem otsus, kuna õõtsapuxid olid nii kinni roostetanud, et kuvaldaga ei jäxanud polte välja lüüa. Tulemusex see, et pidin 4 poldist kolm rauasaega otstest läbi saagima kõik uued õõtsapuxid ja poldid ostma.
Puxide kättesaamisex õõtsade seest sai kasutusele võetud igasugu võtted alates vägivallast lõpetades tulega, mis oli ka kõige efektiivsem. Šarniiridel sai keskosa välja pressitud ja õõtsa sisse allesjäänud osasse rauasaega sälk sisse lõigatud ja välja taotud. Samasugune pull jätkus tagasilla silikoonpuxidega, mis ma peale jõuvõtete kasutamist ("sex ja vägivald", nagu üx mu tuttav plekksepp tavatseb öelda) auke täis puurisin ja rauasaega sälgud sisse saagisin.
Kõike tagasi kokku pannes mingit määrdega koonerdamist ei olnud - kuhu oli võimalik määret panna, sinna sai seda ka ohtralt pandud. Vahepeal oli veel selgunud, et parempoolses eesmises amordipadjas on pikk pragu sees ja parmpoolne rattalaager undab, nii et ka need läxid vahetusse. Samuti vahetasin välja vasakpoolse reaktiivvarda kuna kuigi sel ei olnud midagi viga, oli tegu sedaani omaga ja kui juba, siis juba.
Kogu selle sexi ja vägivalla tulemusel hakkas varem vaikselt immitsenud radikas korralikult lekkima ja tuli välja vahetada. Õnnex sai Monacost (Eestist asuv radikaid tarniv firma) uue väga hea hinnaga. Siinkohal on paslik mainida, et kogu eelpool kirjas olev töö võttis mul aega 2 nädalat, kuna kõik oli nii kinni roostetanud ja kuna tegin seda esimest korda.
Nüüd on jäänud veel kõrvaldada natuke roostet tagatiival, mis talve jooxul taas välja on tulnud ja salongis olex tarvis naginatekitajad korrale kutsuda.