Mis auto on Mercedes 600

[denis23]

Miks kukkus Daimler-Benzi jaoks Mercedes-Benz 600 W100 tootmine majanduslikus mõttes läbi? On tõenäoline, et Daimler-Benz siiski plaanis W100-seeriaga kasumit teenida. Õigupoolest pole kusagil öeldud, et Daimler-Benzi jaoks ei olnud kasumi teenimine W100-seeriaga oluline. On öeldud, et faktiliselt teenis Daimler-Benz iga MB600 pealt kahjumit. Dailmer-Benz otsustas 1954.a., kui algas MB600 projekteerimine, luua maailma kõige eksklusiivsema ja tehniliselt arenenuma luksusauto. Daimler-Benz oli nii kindel selle auto müügiedus, et tehnilise teostuse eesmärk oli ülim ja kompromisse ei tehtud. Mitte ükski vähegi olulisem detail ei olnud asendatav ühegi teise Mercedese omaga. See näitab, et MB600 toomise juures ei olnud kulude kokkuhoid eesmärk omaette. Põhjuseid, miks loodetud müügiedu ei tulnud, on mitmeid.

Ma lisaksin veel, et suurte korporatsioonide üksiktoodete hinnakujundamine on mõnevõrra keerulisem asi, kui väikefirmade puhul. Kui uskuda Sinu juttu, et W100 puhul enamus (või peaaegu kõik) detailidest olid originaalsed, siis tootes neid detaile 2700 tk. 17 aasta jooksul, olid need detailid kallimad kui oleksid need kullast tehtud.

Samal ajal - meie teame, et kõik olulised W100 komponendid - mootor, käigukast, ja palju muud kasutati hiljem ka teiste autode puhul. Näiteks, W100 mootoriga ehitati täiendavalt ca 17 000 tk. S-klasse Mercedeseid, ilmselt, mitte kahjumiga - kas selle pealt on W100 omahinna vähendatud?

Või teine teema - varuosade müük. See kestab juba 50 aastat, ning ilmselt kestab veel. Ilmselt, Mercedes W100 puhul see on eraldi teema võrreldes ükskõik muu autoga. Ja ilmselt, ka selle peale teenitakse kasumi.

Kolmas teema - "pehmed" väärtused, ehk siis prestiiz ja know-how. Nagu on öeldud, ei olnud Mercedes üldse luksusautode segmentis eriline tegija. W100-ga kehtestas Mercedes ennast jõuliselt, ning paratamatult W100 sära aitas müüa ka teised mudelid.

1. Cadillac ja Lincoln pakkusid kordades väiksema raha eest konkureerivaid autosid, mis andsid ostjale võrreldavat väärtust.

2. Patriootlikel põhjustel sõitis ameerika nö. vana kooli klientuur pigem Detroidi toodanguga kui mistahes välismaise autoga.

3. 1970-ndate alguse naftakriis pani kliente ostma ökonoomsemaid autosid. MB600 astronoomiline kütusekulu kindlasti 1970-ndatel aastatel müügiedule kaasa ei aidanud.

4. MB600 disain oli nii mõnegi ostja jaoks ehk liiga igav, mistõttu eelistati Rolls-Royce'i ja Bentley toodangut. Juba kaks aatat peale MB600 müügiletulekut ehk 1965.a. tõi Rolls-Royce müügile oma ajaloo esimese kandevkerega Rolls-Royce Silver Shadow, mis võttis hulgaliselt MB600 kliente ära.

5. Kogu MB600 tootmistsükli jooksul 1965-1981.a. oli suur osa ostjaskonnast USA-s. Suur osa potentsiaalsetest klientidest olid etnilised juudid, kes põhimõtteliselt ei ostnud Saksa autosid. Ameerika juudid sõitsid siis eelkõige USA autodega, aga ka Jaguariga ja Rolls-Royce'iga. Veel tänapäevalgi ostavad nö. vana kooli juudid USA-s mitte-Saksa autosid. Nooremal põlvkonnal pole enam suurt vahet.

6. MB600 oli tehniliselt keeruline ja selle hooldus kulukas. Rolls-Royce'i põhimõte oli tol ajal, et juht peab suutma ise autot hooldada. See pani kindlasti osa klientidest eelistama RR/Bentley toodangut.

7. Aastaks 1963, kui MB600 müügile tuli, oli Mercedes olnud tippluksusautode segmendist umbes 25 aastat eemal. Ilmselt ka sel põhjusel ostis osa klientuurist Daimler-Benzi konkurentide autosid - nad olid lihtsalt harjunud teiste autodega sõitma.

Põhjuseid on mitmeid, kuid kummaline on siiski, et MB600 müügiedu nii tagasihoidlikuks osutus, eriti võrreldes Rolls-Royce'i ja Bentley konkureerivate toodetega. Võib-olla ei osanud Daimler-Benz MB600-e õigesti marketingi teha? Tinglikult võib MB600 järglaseks nimetada tänapäeva Maybachi. Ka Maybach on äriprojektina suuresti läbi kukkunud. Maybachi majandusliku ebaedu põhjusena nähakse paljuski kehvasti korraldatud müügivõrku.

Huvitav on see, et majanduslikus mõttes läbi kukkunud, kuid hästi tehtud autod hoiavad oma väärtust suhteliselt hästi. Väikesed tootmisnumbrid aitavad näiteks tänapäeva kasutatud Maybachi hinda paremini hoida, võrreldes Rolls-Royce Phantomiga. Ka MB600 hind on hoopis teisest suurusjärgust, võrreldes omaaegse otsese konkurendi Rolls-Royce Silver Shadow/Wraith II-ga.

See juutide teema on huvitav, eriti, et esimesevälismaa autode kantsiks USA-s oli loode "ülikoolilinnad" ning LA, kus on juute tegelikult väga palju, ehk siis tegelikult, juudid sõitsid euroopa autodega. Kas need ka Mercedesega sõitsid ma eitea.


Aga jah - kui Rollsi ja Bentley puhul võiks müügimees vähemalt rääkida et sellega sõidab kuninganna, siis vihje Grosser-Mercedese ajaloolistele kasutajaskonnale ei pruuginud väga hea mõte olema)))


Tegelikult Sinu toodud Maybachi näide on täpselt sarnane Mercedes-600ga.

On olemas kaasaegne S-klass, mis maksab 4 kuni 2 korda vähem, kui Maybach, ning tegelikult, enamus neist kes ostavad uue S-klassi, saavad endale lubada ka Maybachi. Rääkimata S-klassi "eriversioonidest". Vaata, Berman, Kruuda, Palts jpm. kodumaised suurärimehed - nende "ülesvuntsitud" eriseeria S-id maksavad enam vähem juba samas suurusjärkus kui Maybach.

Kuid tegelikult, S-klassi müüakse aastaga 100 000, aga Maybachi napilt 100-200 tk.

Põhjus on "auk" positsioneerimises. Need kes tahavad endale lihtsalt head autot - ostavad S-klassi, A8, Lexus LS või 7-seeria BMW.

Reaalselt ainus mõte osta Maybach on näidata teistele, et sul on nii palju raha, et sa seda lihtsalt põletad korstnasse.
Aga see seltskond ostab pigem Bentley või Rollsi.

Mina nägin esimest korda uue Maybachi Riias Parex Banka ees aastal 2006. Esimene tunne oli kohmetus - salongist paistsid selgelt W220 S-klassi, mis oli juba tol ajal tootmisest maas, lülitid ja nupud. Mõtlesin, et see, kes seda ostab, peab olema raha peale vihane. Ma usun et paljudel ka minust maksevõimelisematel klientidel oli sama tunne.

Kaks-kolm asja veel:

1. Üks asi, mis kindlasti oli Mercedes W100 nagu kivi kaelas, see on see, et kui inimene ostis Cadillaci või Lincolni või Rollsi, siis ta ei pidanid selgitama "et see ei ole see Cadillac, millega taksojuhid ja müügiagendid sõidavad" - piisast mainida marki. Mercedese puhul tuli esmane paralleel diislitaksoga.

2. Kui vastab tõele, et MB W100 projekteerimine algas 1954 aastal (ning ilmselt, disain "löödi" lukku kuskil 1956-57) siis võis juhtuda see, et auto tuli välja moraalselt vananenuks. Ok, jah, Mercedese "aegumatu disain" tõepoolest tegi oma funktsiooni, ning tulemuseks, ei näinud see välja totter, kuid igav küll. Eriti võrreldes ikkagi "lennuka" ning ülimoodsa Caddyga, mille puhul tõesti "maitse loob meelolu",mis sest, et järgmisel aastal tuleb osta uue Caddy, kuna disain muutub iga aasta oktoober.

3. Mis aga oli teine probleem seoses pika projekteerimisperioodiga,- see on lõpuks iganenud tehnilised lahendused, näiteks, see sama hüdrauliliste istmete-akende-katuseluugi värk. Hiljem on üritatud sellest teha mingi fetish, ehk siis väideti, et nende kasutamise põhjus on sellepärast, et hüdraulika on "täiesti hääletu", aga põhjus on selles, et 600-l kasutati vananenud alalisvoolu genekaid (2 tk.!!!), ning isegi kaks alalisvoolu generaatorit ei tuleks toime juhul, kui auto oleks "elektri peal". Eriti esindussõidukil, mis tihti seisab tunnide viisil, ning mootor töötab tühipööretel, või sõidab jalakäia kiirusel. Aga 1965 aastal alalisvoolu generaator ja hüdraulilised aknatõstukid oli juba tehniline nonsenss. Keskmine ameeriklane mäletas, et seda kasutati tema isa Cadillacil, mis oli valmistatud 1952 aastal, see määris salongi ära ning aga juba paari aasta pärast tuli välja muutuvvoolu genekad ja elektrimootorid igale poole.

Ja nüüd, 20 aastat hiljem pakutakse talle osta sama lahendusega + siis kahe alalisvoolu genekat suhteliselt tundmatu marki auto , mis maksab nagu neli Cadillaci...eks tahes tahtmata peab oma raha peale vihane olema