07-08-2011, 05:53 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 07-08-2011, 05:54 PM ja muutjaks oli Riho-Peeter S..)
Miks kukkus Daimler-Benzi jaoks Mercedes-Benz 600 W100 tootmine majanduslikus mõttes läbi? On tõenäoline, et Daimler-Benz siiski plaanis W100-seeriaga kasumit teenida. Õigupoolest pole kusagil öeldud, et Daimler-Benzi jaoks ei olnud kasumi teenimine W100-seeriaga oluline. On öeldud, et faktiliselt teenis Daimler-Benz iga MB600 pealt kahjumit. Dailmer-Benz otsustas 1954.a., kui algas MB600 projekteerimine, luua maailma kõige eksklusiivsema ja tehniliselt arenenuma luksusauto. Daimler-Benz oli nii kindel selle auto müügiedus, et tehnilise teostuse eesmärk oli ülim ja kompromisse ei tehtud. Mitte ükski vähegi olulisem detail ei olnud asendatav ühegi teise Mercedese omaga. See näitab, et MB600 toomise juures ei olnud kulude kokkuhoid eesmärk omaette. Põhjuseid, miks loodetud müügiedu ei tulnud, on mitmeid.
1. Cadillac ja Lincoln pakkusid kordades väiksema raha eest konkureerivaid autosid, mis andsid ostjale võrreldavat väärtust.
2. Patriootlikel põhjustel sõitis ameerika nö. vana kooli klientuur pigem Detroidi toodanguga kui mistahes välismaise autoga.
3. 1970-ndate alguse naftakriis pani kliente ostma ökonoomsemaid autosid. MB600 astronoomiline kütusekulu kindlasti 1970-ndatel aastatel müügiedule kaasa ei aidanud.
4. MB600 disain oli nii mõnegi ostja jaoks ehk liiga igav, mistõttu eelistati Rolls-Royce'i ja Bentley toodangut. Juba kaks aatat peale MB600 müügiletulekut ehk 1965.a. tõi Rolls-Royce müügile oma ajaloo esimese kandevkerega Rolls-Royce Silver Shadow, mis võttis hulgaliselt MB600 kliente ära.
5. Kogu MB600 tootmistsükli jooksul 1965-1981.a. oli suur osa ostjaskonnast USA-s. Suur osa potentsiaalsetest klientidest olid etnilised juudid, kes põhimõtteliselt ei ostnud Saksa autosid. Ameerika juudid sõitsid siis eelkõige USA autodega, aga ka Jaguariga ja Rolls-Royce'iga. Veel tänapäevalgi ostavad nö. vana kooli juudid USA-s mitte-Saksa autosid. Nooremal põlvkonnal pole enam suurt vahet.
6. MB600 oli tehniliselt keeruline ja selle hooldus kulukas. Rolls-Royce'i põhimõte oli tol ajal, et juht peab suutma ise autot hooldada. See pani kindlasti osa klientidest eelistama RR/Bentley toodangut.
7. Aastaks 1963, kui MB600 müügile tuli, oli Mercedes olnud tippluksusautode segmendist umbes 25 aastat eemal. Ilmselt ka sel põhjusel ostis osa klientuurist Daimler-Benzi konkurentide autosid - nad olid lihtsalt harjunud teiste autodega sõitma.
Põhjuseid on mitmeid, kuid kummaline on siiski, et MB600 müügiedu nii tagasihoidlikuks osutus, eriti võrreldes Rolls-Royce'i ja Bentley konkureerivate toodetega. Võib-olla ei osanud Daimler-Benz MB600-e õigesti marketingi teha? Tinglikult võib MB600 järglaseks nimetada tänapäeva Maybachi. Ka Maybach on äriprojektina suuresti läbi kukkunud. Maybachi majandusliku ebaedu põhjusena nähakse paljuski kehvasti korraldatud müügivõrku.
Huvitav on see, et majanduslikus mõttes läbi kukkunud, kuid hästi tehtud autod hoiavad oma väärtust suhteliselt hästi. Väikesed tootmisnumbrid aitavad näiteks tänapäeva kasutatud Maybachi hinda paremini hoida, võrreldes Rolls-Royce Phantomiga. Ka MB600 hind on hoopis teisest suurusjärgust, võrreldes omaaegse otsese konkurendi Rolls-Royce Silver Shadow/Wraith II-ga.
1. Cadillac ja Lincoln pakkusid kordades väiksema raha eest konkureerivaid autosid, mis andsid ostjale võrreldavat väärtust.
2. Patriootlikel põhjustel sõitis ameerika nö. vana kooli klientuur pigem Detroidi toodanguga kui mistahes välismaise autoga.
3. 1970-ndate alguse naftakriis pani kliente ostma ökonoomsemaid autosid. MB600 astronoomiline kütusekulu kindlasti 1970-ndatel aastatel müügiedule kaasa ei aidanud.
4. MB600 disain oli nii mõnegi ostja jaoks ehk liiga igav, mistõttu eelistati Rolls-Royce'i ja Bentley toodangut. Juba kaks aatat peale MB600 müügiletulekut ehk 1965.a. tõi Rolls-Royce müügile oma ajaloo esimese kandevkerega Rolls-Royce Silver Shadow, mis võttis hulgaliselt MB600 kliente ära.
5. Kogu MB600 tootmistsükli jooksul 1965-1981.a. oli suur osa ostjaskonnast USA-s. Suur osa potentsiaalsetest klientidest olid etnilised juudid, kes põhimõtteliselt ei ostnud Saksa autosid. Ameerika juudid sõitsid siis eelkõige USA autodega, aga ka Jaguariga ja Rolls-Royce'iga. Veel tänapäevalgi ostavad nö. vana kooli juudid USA-s mitte-Saksa autosid. Nooremal põlvkonnal pole enam suurt vahet.
6. MB600 oli tehniliselt keeruline ja selle hooldus kulukas. Rolls-Royce'i põhimõte oli tol ajal, et juht peab suutma ise autot hooldada. See pani kindlasti osa klientidest eelistama RR/Bentley toodangut.
7. Aastaks 1963, kui MB600 müügile tuli, oli Mercedes olnud tippluksusautode segmendist umbes 25 aastat eemal. Ilmselt ka sel põhjusel ostis osa klientuurist Daimler-Benzi konkurentide autosid - nad olid lihtsalt harjunud teiste autodega sõitma.
Põhjuseid on mitmeid, kuid kummaline on siiski, et MB600 müügiedu nii tagasihoidlikuks osutus, eriti võrreldes Rolls-Royce'i ja Bentley konkureerivate toodetega. Võib-olla ei osanud Daimler-Benz MB600-e õigesti marketingi teha? Tinglikult võib MB600 järglaseks nimetada tänapäeva Maybachi. Ka Maybach on äriprojektina suuresti läbi kukkunud. Maybachi majandusliku ebaedu põhjusena nähakse paljuski kehvasti korraldatud müügivõrku.
Huvitav on see, et majanduslikus mõttes läbi kukkunud, kuid hästi tehtud autod hoiavad oma väärtust suhteliselt hästi. Väikesed tootmisnumbrid aitavad näiteks tänapäeva kasutatud Maybachi hinda paremini hoida, võrreldes Rolls-Royce Phantomiga. Ka MB600 hind on hoopis teisest suurusjärgust, võrreldes omaaegse otsese konkurendi Rolls-Royce Silver Shadow/Wraith II-ga.
Riho-Peeter Simson
harrastusautoajaloolane
harrastusautoajaloolane