17-07-2011, 09:50 PM
Denis, sinuga on ka huvitav mõtteid vahetada.
Rääkides Mercedes Pontonist (ja ka hilisemast W108/109-seeriast), peaks vaatama laiemat pilti. Ärgem võtkem puudusena seda, et Daimler-Benz suutis Pontonit toota, lähtudes kliendi rahakotist. Vaesemale kliendile ja taksofirmadele müüdi 4-silindrilisi bensiini- või diiselmootoriga ning väga spartalikult varustatud mudeleid. Tippmudel W128 sedaan/kabriolett/kupee oli hoopis teisest klassist, võrreldes odavaimate Pontoni mudelitega. Rover P5 seeriat toodeti P5B ajal seevastu ainult tippvarustuses. See on mõnevõrra arusaadav, sest lihtsamad mudelid olid samal ajal minu mäletamist mööda P6 erinevate variatsioonidena juba olemas. Samas on see pigem Roveri puudus, mitte eelis, et pakuti P5B-seeriat ainult maksimumvarustuses. Kindlasti oleks olnud müügiedu parem, kui oleks kliendil võimalik olnud valida mootorite ja varustuse hulgast. Puudulik tehase arenduseelarve ja/või valearvestus juhtkonna poolt ei võimaldanud seda teha. Pontoni W128-seeria kabrioletil olid salongis praktiliselt kõik pinnad ilusa nahaga kaetud ja armatuurlaud väärispuidust. M128-mootoril oli Boschi sissepritse ja lisavarustusena sai auto osta automaatse siduriga. Jah, konditsioneeri, elektriaknaid ja pärisautomaatkasti polnud - selles osas on Rover P5B-l kindlasti eelis. Ärgem unustagem, et Roveri P5-seeria alguses polnud ka neid lisasid kliendile pakkuda. Ka Wiltoni vaipu polnud Pontonil, aga kandevkere oli Pontonil igatahes küll olemas - samuti nagu Rover P5-seerial. Pontonil oli mootor eraldi poolraamil, mis vähendas mootorist tingitud vibratsiooni. Pontoniga on tõesti ka tänapäeval ülimalt mugav sõita. Lisavarustusena oli võimalik tellida ka nahast kohvrite komplekt reisimise jaoks. Arvan, et Ponton W128 on tippvarustuses päris tasavägine konkurent Rover P5B-le. Töökindluse osas pole muidugi üldse midagi võrrelda Pontoni ja P5B vahel - eelis on selgelt Pontoni kasuks. Samas on Rover P5B-l võimas mootor, automaatkast ja Wiltoni vaibad.
Rover P5B on selles mõttes hästi huvitav auto, et seda toodeti nö. klassikalise autona 1963-1973, kuigi P5 järglane - P6 - tuli 1963.a. müügile. Kui võrrelda seda Daimler-Benzi toodanguga, siis sellist analoogi tuua ei saa. See on umbes nii nagu oleks Daimler-Benz jätkanud Ponton W128 tootmist peale seda, kui W111 ja W108/109 olid müügile tulnud. Daimler-Benz oleks sellisele über-Pontonile pannud V8-mootori, ketaspidurid, automaatkasti kindlasti peale. Huvitav mõte.
Info Volga GAZ12 kasutamisest New Yorgi taksodena Fordi mootori ja käigukastiga pärineb mul internetist. Linki kahjuks ei saa sulle saata, sest ei leia seda praegu üles. Lugesin seda infot aastaid tagasi, kuid ei mäleta mis keeles. Igatahes oli see kas vene või inglise keeles. Kui sa ise selle lingi leiad, palun saada mulle ka.
Rääkides Mercedes Pontonist (ja ka hilisemast W108/109-seeriast), peaks vaatama laiemat pilti. Ärgem võtkem puudusena seda, et Daimler-Benz suutis Pontonit toota, lähtudes kliendi rahakotist. Vaesemale kliendile ja taksofirmadele müüdi 4-silindrilisi bensiini- või diiselmootoriga ning väga spartalikult varustatud mudeleid. Tippmudel W128 sedaan/kabriolett/kupee oli hoopis teisest klassist, võrreldes odavaimate Pontoni mudelitega. Rover P5 seeriat toodeti P5B ajal seevastu ainult tippvarustuses. See on mõnevõrra arusaadav, sest lihtsamad mudelid olid samal ajal minu mäletamist mööda P6 erinevate variatsioonidena juba olemas. Samas on see pigem Roveri puudus, mitte eelis, et pakuti P5B-seeriat ainult maksimumvarustuses. Kindlasti oleks olnud müügiedu parem, kui oleks kliendil võimalik olnud valida mootorite ja varustuse hulgast. Puudulik tehase arenduseelarve ja/või valearvestus juhtkonna poolt ei võimaldanud seda teha. Pontoni W128-seeria kabrioletil olid salongis praktiliselt kõik pinnad ilusa nahaga kaetud ja armatuurlaud väärispuidust. M128-mootoril oli Boschi sissepritse ja lisavarustusena sai auto osta automaatse siduriga. Jah, konditsioneeri, elektriaknaid ja pärisautomaatkasti polnud - selles osas on Rover P5B-l kindlasti eelis. Ärgem unustagem, et Roveri P5-seeria alguses polnud ka neid lisasid kliendile pakkuda. Ka Wiltoni vaipu polnud Pontonil, aga kandevkere oli Pontonil igatahes küll olemas - samuti nagu Rover P5-seerial. Pontonil oli mootor eraldi poolraamil, mis vähendas mootorist tingitud vibratsiooni. Pontoniga on tõesti ka tänapäeval ülimalt mugav sõita. Lisavarustusena oli võimalik tellida ka nahast kohvrite komplekt reisimise jaoks. Arvan, et Ponton W128 on tippvarustuses päris tasavägine konkurent Rover P5B-le. Töökindluse osas pole muidugi üldse midagi võrrelda Pontoni ja P5B vahel - eelis on selgelt Pontoni kasuks. Samas on Rover P5B-l võimas mootor, automaatkast ja Wiltoni vaibad.
Rover P5B on selles mõttes hästi huvitav auto, et seda toodeti nö. klassikalise autona 1963-1973, kuigi P5 järglane - P6 - tuli 1963.a. müügile. Kui võrrelda seda Daimler-Benzi toodanguga, siis sellist analoogi tuua ei saa. See on umbes nii nagu oleks Daimler-Benz jätkanud Ponton W128 tootmist peale seda, kui W111 ja W108/109 olid müügile tulnud. Daimler-Benz oleks sellisele über-Pontonile pannud V8-mootori, ketaspidurid, automaatkasti kindlasti peale. Huvitav mõte.
Info Volga GAZ12 kasutamisest New Yorgi taksodena Fordi mootori ja käigukastiga pärineb mul internetist. Linki kahjuks ei saa sulle saata, sest ei leia seda praegu üles. Lugesin seda infot aastaid tagasi, kuid ei mäleta mis keeles. Igatahes oli see kas vene või inglise keeles. Kui sa ise selle lingi leiad, palun saada mulle ka.
Riho-Peeter Simson
harrastusautoajaloolane
harrastusautoajaloolane