15-05-2011, 12:32 AM
Vaat kui huvitava teema ma viimaks leidsin. Seda musta 600 olen ka mina juba mitu suve korduvalt silmanud ja iga kord tundnud end väga väikese ja vaesena.
Kui siia üldse Riho-Peeter S artiklitele midagi lisada oskaks, siis ehk seda, et Mercedes 600 on maailmas üks väheseid autosid, mis on puhtalt lehelt projekteeritud limusiiniks. Enamus maailma limusiine on mõne odavama seeriasedaani pikendatud ja parendatud variant. Aga Mercedes 600-st pole kunagi eksisteerinud odavat versiooni, mis muudabki ta eriti ihaldusväärseks just suure raha omanike seas. Läänemaailmas oli ta ses mõttes täiesti unikaalne. Tihti võrreldakse teda Rolls Royce toodanguga, kuid tegelikkuses pole nad kaugelti võrreldavad. RR omas küll kõrgel tasemel käsitöömeistreid, kes tegelikult polnud mitte autoinsenerid, vaid tõllavooderdajad. Tehniliselt on Rolls Mercedese kõrval agraartehnika.
Kui 600-le üldse maailmas konkurente eksisteeris, siis ainult suletud diktaatorlikest ühiskondadest, kus autoehituses ei kehtinud ükski turumajanduslik element. Reaalselt on 600 kõige lähem konkurent NSVL päritolu ZIL 114. Kontseptsioonilt ka Tsaika Gaz 13, sest ka nemad olid valgele lehele projekteeritud limusiinid. Oma positsioonilt ühiskonnas olid nad tõepoolest võrreldavad autod, kuid jällegi tehnoloogiliselt pole siin midagi võrrelda.
600 oli omas ajas seninägematu tehnikarevolutsioon. Ta kasutas tehnilisi lahendusi, millest mõned tulid seeriatoodangule alles 20 aastat hiljem ning enamus ei tulnud mitte kunagi. Sest neid lahendusi polnud võimalik mõistlike kuludega toota.
Kuna ühel mu heal sõbral on selline auto olemas, siis olen 600-ga päris palju kokku puutnud ja saanud temaga ka ise sõita. See on kirjeldamatu elamus, mida ei paku ükski tänapäevane auto. Sõnadesse võib panna vaid selle, et see tohutu suur ja antiikne auto on uskumatult kerge sõita ja isegi tänastel maanteekiirustel stabiilne ja vaikne. Tõepoolest, kiirusel 120 km/h hoiad kahe sõrmega rooli ja räägid sees mõnusasti juttu. Reisijatele on ta tänaseni oma mugavustelt võrreldav kaasaegse autoga. Rooli taga ta siiski reedab oma sünniaja. Ent kui mõelda millega sõitsid lihtinimesed aastal 1963, siis ma isegi ei suuda ette kujutada, millist üleolekut võis tunda 600 omanik. Mootoril oli väänet 500Nm, see suur laev sõitis juba aastal 1963 üle 200 km/h. Pange sinna kõrvale VW põrnikad ja mingid Opel Admiralid. Isegi esimese VW Golfi sünnini oli veel jäänud 10 aastat. Mercedes 600 oli nii über-über-über, et me keegi ilmselt ei kujuta seda täna ette.
Kui siia üldse Riho-Peeter S artiklitele midagi lisada oskaks, siis ehk seda, et Mercedes 600 on maailmas üks väheseid autosid, mis on puhtalt lehelt projekteeritud limusiiniks. Enamus maailma limusiine on mõne odavama seeriasedaani pikendatud ja parendatud variant. Aga Mercedes 600-st pole kunagi eksisteerinud odavat versiooni, mis muudabki ta eriti ihaldusväärseks just suure raha omanike seas. Läänemaailmas oli ta ses mõttes täiesti unikaalne. Tihti võrreldakse teda Rolls Royce toodanguga, kuid tegelikkuses pole nad kaugelti võrreldavad. RR omas küll kõrgel tasemel käsitöömeistreid, kes tegelikult polnud mitte autoinsenerid, vaid tõllavooderdajad. Tehniliselt on Rolls Mercedese kõrval agraartehnika.
Kui 600-le üldse maailmas konkurente eksisteeris, siis ainult suletud diktaatorlikest ühiskondadest, kus autoehituses ei kehtinud ükski turumajanduslik element. Reaalselt on 600 kõige lähem konkurent NSVL päritolu ZIL 114. Kontseptsioonilt ka Tsaika Gaz 13, sest ka nemad olid valgele lehele projekteeritud limusiinid. Oma positsioonilt ühiskonnas olid nad tõepoolest võrreldavad autod, kuid jällegi tehnoloogiliselt pole siin midagi võrrelda.
600 oli omas ajas seninägematu tehnikarevolutsioon. Ta kasutas tehnilisi lahendusi, millest mõned tulid seeriatoodangule alles 20 aastat hiljem ning enamus ei tulnud mitte kunagi. Sest neid lahendusi polnud võimalik mõistlike kuludega toota.
Kuna ühel mu heal sõbral on selline auto olemas, siis olen 600-ga päris palju kokku puutnud ja saanud temaga ka ise sõita. See on kirjeldamatu elamus, mida ei paku ükski tänapäevane auto. Sõnadesse võib panna vaid selle, et see tohutu suur ja antiikne auto on uskumatult kerge sõita ja isegi tänastel maanteekiirustel stabiilne ja vaikne. Tõepoolest, kiirusel 120 km/h hoiad kahe sõrmega rooli ja räägid sees mõnusasti juttu. Reisijatele on ta tänaseni oma mugavustelt võrreldav kaasaegse autoga. Rooli taga ta siiski reedab oma sünniaja. Ent kui mõelda millega sõitsid lihtinimesed aastal 1963, siis ma isegi ei suuda ette kujutada, millist üleolekut võis tunda 600 omanik. Mootoril oli väänet 500Nm, see suur laev sõitis juba aastal 1963 üle 200 km/h. Pange sinna kõrvale VW põrnikad ja mingid Opel Admiralid. Isegi esimese VW Golfi sünnini oli veel jäänud 10 aastat. Mercedes 600 oli nii über-über-über, et me keegi ilmselt ei kujuta seda täna ette.
Terve aasta poole aastaga