Postitus: #21

jansa Kirjutas:hmhh, kummaline, et jutuks tuli, kuid eile õhtul kella kaheksa ajal tuli üks mulle Treppojal vastu :)
Must ja võõramaiste musta taustaga numbritega.

See arvatavasti, terve suvi vist Eestis tolgendanud

Postitus: #22

Oli seda nüüd vaja....

Ma hakkan vähehaaval kevadisest Viimisiskäigust üle saama ja nüüd siis see.

Tahan kaa

Aga mis lugu selle mustaga on? Mingi araab meile kolinud talvituma?

Postitus: #23

Pole aimugi mis riigi uunikumi numbrid need on, Soome? Rootsi?

Postitus: #24

Karl Kirjutas:Pole aimugi mis riigi uunikumi numbrid need on, Soome? Rootsi?

Samasugused numbrid olid eestis kasutusel 30-40 aastatel.


http://eag.unicweb.ee/EW/vrakid_paide194x_b_re-w.jpg

Postitus: #25

Võin öelda et olen oma silmaga seda autot täitsa näinud....ja nimelt Tartu tänavatel liikumas....vägagi haruldane masin..(Y)

Postitus: #26

Viimsi oma siis pole veel arvel ilmselt. Oli ju ka ikka Mercedes-Benz 600??

Postitus: #27

Viimsi oma oli vägagi kuussada aga minu mäletamist mööda pidi see tastamine aasta-kahe pärast alles algama.

Postitus: #28

MB600 on tore auto. Selle kohta ripuvad YouTube'is mõned head videod:

(1) Rolls-Royce Corniche vs. Mercedes-Benz 600 Part 1 - TopGear BBC Autos. Kahe auto võrdlus.
http://www.youtube.com/watch?v=G13LjBHvJTo

(2) Mercedes-Benz 600: Pikem sõit MB600-ga.
http://www.youtube.com/watch?v=0LA-ImKljGQ

(3) Mercedes-Benz 600 pullman landaulet
http://www.youtube.com/watch?v=P8dfiDikn4g

(4) John Lennoni Mercedes-Benz 600 järjekordselt Londonis oksjonil:
http://www.youtube.com/watch?v=DtobxR_RmxU

Postitus: #29

Vaat kui huvitava teema ma viimaks leidsin. Seda musta 600 olen ka mina juba mitu suve korduvalt silmanud ja iga kord tundnud end väga väikese ja vaesena.

Kui siia üldse Riho-Peeter S artiklitele midagi lisada oskaks, siis ehk seda, et Mercedes 600 on maailmas üks väheseid autosid, mis on puhtalt lehelt projekteeritud limusiiniks. Enamus maailma limusiine on mõne odavama seeriasedaani pikendatud ja parendatud variant. Aga Mercedes 600-st pole kunagi eksisteerinud odavat versiooni, mis muudabki ta eriti ihaldusväärseks just suure raha omanike seas. Läänemaailmas oli ta ses mõttes täiesti unikaalne. Tihti võrreldakse teda Rolls Royce toodanguga, kuid tegelikkuses pole nad kaugelti võrreldavad. RR omas küll kõrgel tasemel käsitöömeistreid, kes tegelikult polnud mitte autoinsenerid, vaid tõllavooderdajad. Tehniliselt on Rolls Mercedese kõrval agraartehnika.

Kui 600-le üldse maailmas konkurente eksisteeris, siis ainult suletud diktaatorlikest ühiskondadest, kus autoehituses ei kehtinud ükski turumajanduslik element. Reaalselt on 600 kõige lähem konkurent NSVL päritolu ZIL 114. Kontseptsioonilt ka Tsaika Gaz 13, sest ka nemad olid valgele lehele projekteeritud limusiinid. Oma positsioonilt ühiskonnas olid nad tõepoolest võrreldavad autod, kuid jällegi tehnoloogiliselt pole siin midagi võrrelda.

600 oli omas ajas seninägematu tehnikarevolutsioon. Ta kasutas tehnilisi lahendusi, millest mõned tulid seeriatoodangule alles 20 aastat hiljem ning enamus ei tulnud mitte kunagi. Sest neid lahendusi polnud võimalik mõistlike kuludega toota.

Kuna ühel mu heal sõbral on selline auto olemas, siis olen 600-ga päris palju kokku puutnud ja saanud temaga ka ise sõita. See on kirjeldamatu elamus, mida ei paku ükski tänapäevane auto. Sõnadesse võib panna vaid selle, et see tohutu suur ja antiikne auto on uskumatult kerge sõita ja isegi tänastel maanteekiirustel stabiilne ja vaikne. Tõepoolest, kiirusel 120 km/h hoiad kahe sõrmega rooli ja räägid sees mõnusasti juttu. Reisijatele on ta tänaseni oma mugavustelt võrreldav kaasaegse autoga. Rooli taga ta siiski reedab oma sünniaja. Ent kui mõelda millega sõitsid lihtinimesed aastal 1963, siis ma isegi ei suuda ette kujutada, millist üleolekut võis tunda 600 omanik. Mootoril oli väänet 500Nm, see suur laev sõitis juba aastal 1963 üle 200 km/h. Pange sinna kõrvale VW põrnikad ja mingid Opel Admiralid. Isegi esimese VW Golfi sünnini oli veel jäänud 10 aastat. Mercedes 600 oli nii über-über-über, et me keegi ilmselt ei kujuta seda täna ette.

Postitus: #30

...ja tegelikult, kui ma õieti mäletan, on Eestis olemas vähemalt üks veel w100 kerega MB 600, kuuludes automotofoorumi kasutajale Gazgaz. Eestis taastatud.

Postitus: #31

(26-05-2011 06:09 PM)denis23 Kirjutas:  ...ja tegelikult, kui ma õieti mäletan, on Eestis olemas vähemalt üks veel w100 kerega MB 600, kuuludes automotofoorumi kasutajale Gazgaz. Eestis taastatud.

Samast Tihhonov räägibki.

Postitus: #32

(26-05-2011 08:05 PM)Karl Kirjutas:  

(26-05-2011 06:09 PM)denis23 Kirjutas:  ...ja tegelikult, kui ma õieti mäletan, on Eestis olemas vähemalt üks veel w100 kerega MB 600, kuuludes automotofoorumi kasutajale Gazgaz. Eestis taastatud.

Samast Tihhonov räägibki.

Siis sorry.

Muide ma ei nõustu et kõikide pealesõjajärgsete Mercedeste taastamine on kallim, kui ideaalses korras isendi ostmine v.a. 300SL.


Viimasel ajal olen tõsiselt mõelnud et võtaks ja teeks ühe W100 Mercedest.
Alguses ka mõtlesin - et loll olen peast ja tegemist on liiga keerulise autoga.

Korralik, sõitev ja roosteta kuid mitte väga ideaalne W100 - ca 35 000 EURi. Korralik tähendab see, et mootor ei suitse, käigukast on korras, vedrustus töötab, kuid hommikul auto on kõhuli. Roostet pole
Läbisõit on alla 150 000 km.

Nuts and bolts restaureeritud W100 - maksab üle 100 000 EURi.


Nii et vahe korraliku ja restaureeritud W100 vahel on 65 000 EURi.


Ja siis hakkasin panema asjad kokku - 6.3 mootor ja on võimalik saada W109 pealt, need on üle 10 000 tk. toodetud.
Pneumohüdrauliline vedrustus on küll keeruline ja kallis taastada kuid seda on paljudel tolleaja Mersudel kasutatud (ja ma parem ei räägi siin foorumist mis autost see pärit on;))
Analoogiliselt - mehhaaniline sissepritse.
Hüdraulilised aknatõstukid ja muu jura ausalt öeldes ei ole keerulised kui näiteks Hart Jürine poolt eelmisel taastatud eelmisel aastal Cadillaci vaakumiga töötav cruise- ja kliimakontrol. S.t. et jebimist oi kui palju aga sai lõpuks tööle. Ainult et Cadillaci jebimine ei tasu ennast ära kuna see ikka üle 10 000 EURi ei maksa - W100 tasub.

Kroom on kroom
Klaas on klaas
Kumm on kumm
Plekk on plekk
Värv on värv
Puit on puit
Polster on polster

...sõltumata kas sa taastad 1967 W100 Mercedes-Benz või lihtlabase 1967 Cadillac Fleetwoodi - ainult selle vahega et Cadillacil on näiteks kroomi kolm korda rohkem, lisasid kaks korda rohkem, pool asju ei ole saadaval üldse ja näiteks, polster on oluliselt kallim kui W100 suede-velüür. Ja kui W100 pärast restaureerimist maksab 65 000 EURi rohkem, siis Cadillac Fleetwood maksab sama restaureerimise pärast 5 000 EURi rohkem.

Tehke järeldused.

Nii et ühel hetkel olin juba ühe W100 ostmas. Aga lõpuks ostsin endale ikkagi 1955 Buick Riviera 2D HT kolmandiku restaureerimise hinnast;)
Nii palju siis W100-st.

Muide ma ei nõustu et kõikide pealesõjajärgsete Mercedeste taastamine on kallim, kui ideaalses korras isendi ostmine v.a. 300SL.

Adenauerid , 190SL, Pagoda, 220 Ponton kabrio ja kupee, W111/112 kabrio (ja tegelikult kupee ka) - nende puhul taastamine täiesti õigustab ennast, kuna tegemist on autodega, mille puhul "tooriku" ja restaureeritud auto hinnavahe üle 50 000 EURi ning mille taastamine ei ole ülikeeruline.

Ja ma ei tea, igaühel vist on omad kvaliteedistandardi, kuid 50 000 EURi eest suudab ühe suhteliselt lihtsa ning levinud sõlmedega auto nagu näiteks Pagoda või W112 kupee ikka taastada rohkem kui üks kord. Vähemalt Eestis.

Tõepoolest, kollektsionääride seltsis on arvamus, et kupee ja

Postitus: #33

Tegin kunagi teema ka siia foorumisse, et kelle oma võiks olla vana uunikum. Suveti kulgeb alati välja kinnisest koperatiivist Kloogarannas.
Tegu võib olla selle autoga: http://static2.album.ee/files/935/66/lar...1_m3id.jpg

Samas võib ka olla sama 600, millest siin jutt. Leidsin netist ühe pildi: http://www.autoleht.ee/uudised?id=2321
Mulle nagu jäi meelde, et tal käis katus maha. Võin eksida... kuna siis polnud eriline MB fänn ja ei pöörnud suurt tähelepanu. Meelde aga niipalju jäi, et hakkas huvitama.

Teab keegi, milline auto seal Kloogaranna kandis tuiab?

Edit: vaatasin, et treppoja on kloogaranna vahetus läheduses. seega "kloogaranna uunikum" ongi vist see 600 siis. katus-maha jutt on ilmselt liialdus :)

Postitus: #34

Seal Türisalu kandis elas üks tore foorumikaaslane, kellel oli korraga neli MB W116, siis ta ühel hetkel müüs neid kõike maha, ma arvan, et ma nüüd tean, mida ta asemel ostis;)

Postitus: #35

MB600

Postitus: #36

Tänud pika haritava postituse eest.
Sinul on oma arvamus, minul on oma.

Jah, W100 ON väga keeruline auto. Aga selle auto eelis, et need on reeglina PALJU paremas korras kui keskmine vana auto. Just sellepärast et see on olnud kogu aeg kallis ja kuulus rikkate inimeste mänguasjade hulka. Ja põhimõtteliselt, ütlen, et neil on kõikidel väikesed läbisõidud. Just sellepärast et sõitsid need vähe võrdlemisi.

Näiteks, see auto siin ei tundu restaureerimist vajav:
http://www.hymanltd.com/search/details.a...ordcount=3

Müüjaks on üks kallimatest vana autode diileritest USAs. Hind 67 000 USD. Ilmselt võib ka tingida.
Eraisiku käest saab sellise ka 50 000 USDina ja allapoole.

Mitte et minul oleks need 50k jalaga segada, aga ei ole just kõige kallim automudel turul. Sa ilmselt tead, et 50 000 USDi see on tase millest seal kollekstionääriautod alles algavad - näiteks, on väga palju isegi sama ajastu MB mudeleid mis maksavad sama palju või rohkem - alates MB-190SL, Pagodast, W111/112 Cabrio jne.

Ja tead, iga auto taastamine on RASKE. Vähemalt kõikide suurte ja kallite autode taastamine.
Täpselt sama moodi võib mõnel yankil 56 aastat vana Autronic Eye-d restaureerida (vaata kui tahad Googlis mis seade see on), või seadistada vaakumiga töötavat kliimatroonikut ja cruise-controll, või kroomida esistange mis on 100 kg raske ja 2 m pikk, ja ei mahu ühtegi vanni, või vahetada originaalset istme polstri mida on saadaval ühes kohas maailmas ja seda on maailma teises osas...

ja täpselt sama moodi - 1953 a. Caddyl näiteks on istmed-aknad töötavad hüdraulikaga jne.

Ja W100 kasuks võib rääkida veel seda et need on reeglina kõik väga hästi hoitud oma vanuses jaoks ning võrdlemisi väikese läbisõiduga. Täpselt sama kui RRid ja muud superlimod.

Ja kui sa küsid minu käest - MIS on auto mida oleks raske restaureerida - siis näiteks see on see:

http://cgi.ebay.com/ebaymotors/Buick-Sky...ucks#v4-43

Sest siin tõesti on number ja ämber, ja sellist autot on toodetud väga väga vähe.

Või siis näiteks hiljuti oli võimalik saada imeodavalt Packard erikerega woody, mida tehti 15 tk, ning sellest woodyst on jäänud ainult mõni mädanenud puutükk....

Eks siis lihtsalt minul on oma arvamus asjast...

Muide, nut-and-bolt on väljend mis tähendab ikkagi et auto on algosadeks lahti võetud kuni needide ja kruvideni (mida samuti taastatakse) välja.
Ehk siis tulemusena on uus (või kui omanik soovib, parem kui uus) auto.

Sellist restaureerimist kui auto lihtsalt ülevärvitakse ja tehakse salong korda nimetatakse teist moodi - "frame on", "rolling", "cosmetical" etc.
Üldiselt aga see kuidas toredad vanakraami müüjad ameerikas need väljendid tõlgendavad, see on nende asi. Üldiselt, peab tundma nende sõnavara, kuna see on tõesti omamoodi oopera. Eriti definitsioonide osas. Aga ega meie ei pea need järgima.

Postitus: #37

MB600

Postitus: #38

(29-05-2011 03:36 PM)Riho-Peeter S. Kirjutas:  Denis, arvamuste pluralism on igati tervitatav nähtus. Noorte inimeste optimism on mulle alati muljet avaldanud. Kergitan kaabut ja kummardan sügavalt ettevõtlike inimeste ees, kes võtavad vana ja keerulise auto ette, taastavad kõigi raskuste kiuste selle ära ja pärast sõidavad ka. Nõustun Sinuga, et enne autoostu on mõtet asja analüüsida ja mõelda. Olen käinud nii Sinu poolt viidatud Hymanis kui Blackhawk Collectionis autosid vaatamas ja Blackhawk Collectioni töökoda külastanud. Neis muuseum-müügisaalides väljapandud autod näevad enamuses väga ilusad välja nii seest kui väljast, tihti ka kapoti alt. Enamuses on seal väljapandud autod taastatud USA-s. USA-s tehtav autode restaureerimise kvaliteet on üldjuhul Euroopa omast, pehmelt öeldes, kehvem. Paremat kvaliteeti pole USA-s tavaliselt vajagi, kuna autod on muuseumide jaoks, mitte sõitmiseks. Kuid on ka erandeid. Hyman müüb praegu näiteks ühte Facel Vegat, mis on taastatud Hollandis. Hollandis on autode restaureerimise tase üks maailma paremaid. Nimeka restaureerija poolt taastatud autot julgeks osta isegi USA-st. Räägitakse, et USA-s on ainult üks tõsiseltvõetav MB600 taastaja/hooldaja: Karl Middelhauve (http://www.mbgrand600.com/).

MB600 ja MB300SL-ga (nn. "kajaktiib") olen viimase mõne aasta jooksul olude sunnil pidanud palju kokku puutuma. Tõsiasi on see, et absoluutne enamus MB600-dest kuulus erinevate riikide valitsustele ja üksnes väike osa kuulus jõukatele inimestele. Valitsuste käes olevad MB600-d jäid paar-kolmkümmend aastat tagasi seisma. Kuna hooldus oli üle mõistuse kallis, panid paljud valitsused ja eraisikud oma MB600-d müüki. MB600 hind käis umbes 15 aastat tagasi oma põhjast läbi. Sõidukorras, kuid suurt investeeringut vajava MB600 hind muutus taskukohaseks paljudele huvilistele. Autod käisid käest kätte, kuna uute omanike ringi kuulusid inimesed, kes käisid kategooria alla "jaksan osta, kuid ei jaksa ülal pidada". Enamus siis ja nüüd müügil olevatest MB600-dest on kas täielikku restaureerimist vajavad või veel sõidukorras, kuid vajavad sealjuures märkimisväärset investeeringut, et autot jätkuvalt käigus hoida. Kuna tänaseks on MB600 hinnad, võrreldes 15 aasta taguse ajaga, paari-kolmekordistunud ja nende autode sõidukorras hoidmine aina kallimaks läinud, on palju autosid müüki tulnud. Enamus neist on suurt remonti või kulukat hooldust vajavad.

Tänapäeval on võimalik osta MB600 vabalt EUR 50 kuni 100 tuhande eest. Selline auto vajab paraku täiendavalt vähemalt EUR 50 kuni 100 tuhande jagu investeerimist, et tip-top korda saaks. Igaks juhuks peaks arvestama veelgi suurema summaga, et pärast töö pooleli ei jääks.

Kui osta MB300SL või MB600 aeg-ajalt sõitmiseks, mitte oma eramuuseumis vaatamiseks, tasub neid kahte mudelit ainsatena pealesõjaaegstest klassikalistest Mercedestest mitte ise torkida, vaid jätta asjatundjate hooleks. Kõigi muudega mudelitega saab ehk harrastaja ka ise garaažinurgas tubli meistrimehena hakkama. 1980-ndate keskel sulges MB tehas eriosakonna, mis tootis ja hooldas MB300SL ja MB600 autosid. Mitmed selle osakonna ettevõtlikumad mehaanikud tegid oma firmad, kust saab abi. Kui hakkad MB600 ostma ja plaanid sellega natuke sõita ka, siis käi need firmad läbi ja küsi nõu. Lihtsalt minu tagasihoidlik soovitus... Kui ostad MB600 muuseumi jaoks või romuralli tarbeks, siis on valik muidugi märksa laiem.

Tead, tänud komplimendi eest, aga ma pole enam nii noor ka. See sama kasutajanimi on mul juba 13 aastat või pisut rohkem. Ja vanu autosid minul on rohkem kui üks. Ja taastamisega olen natukene tegelenud - ok, mitte ise ning põhimõtteliselt ammu olen aru saanud, et parem on osta ikkagi kellegi poolt tehtud asi kui kõike ise tegema.


Ja veel ühest asjast olen aru saanud - vanatehnika turg on suur ja lai. Ja enamuse mudelite osas ka suhteliselt ebalikviidne. Ja W100 ei ole kõige likviidsem ja ihaldatuim auto vanaauto turul üldse (nagu kõik suured sedaanid üleüldse). Kui sa vaatad mitte pakkumised vaid oksjonide tulemused siis näed seda.



Mis puutub MB300SL-i siis see on auto mis maksab W100-st umbes 10 korda rohkem ning minusugusel tüübil pole sellesse asja. Olgem ausad - ka W100 on liiga suur tükk.

Mis puutub "maailmanimega restaureerimisfirmadesse", siis olen alles hiljuti käinud Düsseldofris ühes müügikohas - nii sama tutvumiseks. http://duesseldorf.remise.de/
Võin öelda, et absoluutselt KÕIK mis seal oli väljas oli umbes 60%-150% üle hinnatud võrreldes sellega mis see tegelikult maksab. Mõni tuttav auto oli just mõni kuu tagasi Carandclassic.co.uk-s müügis poole hinnaga.
Eks siis tahad - maksad show kinni. Kui ei taha - ei maksa. Mina näiteks ei ole valmis. Või mis sa arvad, kes seal töökodades töötab? Need samad türklased ja araablased...ainult rendi maksavad 10 korda rohkem kui kuskil nurga taga...
Ja kui Middelhauvist rääkida siis ma küll küsiks - mida paganama unikaalset ta teeb? Ok, MB-600 veokaks ümberkeevitamist mitte arvestades. Taastab W100 Mersusid? See ei ole unikaalne nähtus maailmas.

Ameerikast rääkides - ameerika on suur ja lai. Seal tehakse nii haltuurat kui ka tipptasemel asju. Üldiselt, olen vaadanud et näiteks oksjonitel korraldajad üsna kitsad kõrgete hinnete jagamisel - mitu autot mida mina oleksin hinnanud perfektseks said "2", samal ajal, kui näiteks UK-s oleks need saanud "1"
Ja et USAs auto eest selle #1 kataloogihinna saada peaks ikkagi see filigraanne olema.
Aga kui kuulata müüjaid, eriti EBAYs, siis loomulikult, iga pintsliga üle võõbatud küna on "professionally restored regardless costs" aga ehk see on hoopis teine asi.

Postitus: #39

MB600

Postitus: #40

(29-05-2011 09:30 PM)Riho-Peeter S. Kirjutas:  Denis, ära nüüd palun isiklikult võta, aga tõsistele MB600 huvilistele võin oma kogemustest hinnad öelda:
- MB600 SWB täielikku restaureerimist vajav vrakk: alates EUR 15 tuh.
- MB600 landauleti täielikku restaureerimist vajav vrakk: viimane müüdi 2009.a. RM oksjonimaja poolt hinnaga EUR 400 tuh., rohkem neid pole
- MB600 SWB, mis sõidab, kuid vajab remonti/taastamist: alates EUR 30 tuh.
- MB600 täielik restaureerimine Mercedes-Benz Classic Centeris (ja kolme-nelja sellele mudelile spetsialiseerunud konkurendi juures): ca EUR 400 tuh.
- MB600 SWB ideaalkorras (s.t. peale hiljutist restaureerimist sellele mudelile spetsialiseerunud töökojas): ca EUR 200 tuh.
- MB600 pullman ideaalkorras: ca EUR 400-700 tuh.
- MB600 landaulet ideaalkorras: EUR 1,5 milj.
- MB600 erimudelid (kuulikindel, 6-ukseline pullman, kupee): kallimad tavamudelist

Foorum on oma isikliku arvamuse avaldamiseks. Ei saa pahaks panna, kui keegi arvab, et MB600 hinnaga USD 100 tuhat on ideaalses korras ja restaureerimine maksab alla USD 50 tuh. Vaba maailm ju. Puutusin selle mudeliga teiste eksootiliste hulgas mõned aastad tagasi intensiivselt kokku ja räägin lihtsalt oma kogemustest.

Tuleb sm. Tihhonovi sõnavõtuga täiesti nõustuda, et MB600 oli oma aja absoluutne tehnikaime. See on tõesti väga keeruline auto, millel esmakasutatud tehnilistest lahendustest paljud hiljem teistele mudelitele ei jõudnudki. Selle kõrval on Rolls-Royce üsnagi arhailine. MB600 tehniline tase on kahtlemata tema voorus. Samas on MB600 keerukus ka tema nõrkus. MB600 on sageli võrreldud Rolls-Royce Phantom V-ga. Arvan, et see võrdlus on õigustatud. Kui mul oleks valida, kumba osta, siis eelistaksin kindlasti Rolls-Royce Phantom V. Rolls-Royce tootis oma autosid vanasti põhimõttel, et autojuht peab neid suutma ise hooldada. Lihtne hooldus on ilmselt põhjuseks, miks haruldasemad Rolls-Royce'id peaaegu eranditeta tänaseni sõidukorras on. Kui MB tehas veel MB600-le tehnilist tuge pakkus, oli neil Stuttgartis ametis üks spetsiaalne mehaanik, keda kutsuti "lendavaks arstiks". See lendas üle maailma MB600 omanike juurde autosid remontima. Kui MB tehase tugi 1980-ndate keskel ära jäi, siis jäid MB600-d enamuses seisma. Arvatakse, et alles on neist autodest 2/3 tänaseni, kuid paljude tehniline seisukord on murettekitav.

Miks ma pean seda isiklikult võtta? Minule väga meeldivad need arutelud.
Sinu poolt toodud hindadest ma kohe heidan kõrvale kõik Landauletid, Pullmanid, Elvis Presley ja John Lennoni ja muu stuff. See on minu jaoks stratosfäär ning mina sinna ei kipu.

Restaureerimine MB Classic ja muudes "kõva nimega" üritustes samuti - täpselt sama (või peaaegu sama) eelarvega tehakse seal ka lihtsamad autod. Ehk siis võtmesõna siin mitte W100, vaid MB Classic või Mirbach või what ever veel.

Sa ju nägid minu poolt toodud kuulutuse. On ju normaalne masin, isegi arvestades, et fotod võivad asja kaunimaks teha. Ja ilmselt, mõistad, et omanik seda müüs diilerile oluliselt odavamalt, kui see praegu müüakse.
Kogu minu lugupidamise Sm.Tihhonovi juures, ma ei saa temaga nõustuda. Ilmselt, muu hulgas, ei olnud tal õnnetust parandada 1955 aasta fotoelementidel baseeruva kaugtulede automaatikat (see sama Twilight Sentinel), või sama aasta automaatjaama otsinguga lambidel raadiot, või siis natukene hilisemat hävituslennukist pärit mehaanilist ABS-i (Dunlop Maxaret), mida on autodele pandud toodetud 300 tk..., või...mis iganes...

---