09-10-2010, 01:18 AM
Noh, lisame ka värskemat inffi minu (31) ja 32-e tegemistest.
Alustagem siis sellest, et aasta ja mõned kuud tagasi tekkis lollakas idee minna ilmapeale laiali päikest ja head elu otsima. Noh, 19.08.2009 sai siis maandutud Suures Britannias, mis päikesega küll väga ei hellita aga igasugu ugrimugrilastele siiski ühtteist pakub, kui ise mees oled
. Ok, see selleks. Noh, igatahes kaaludes erinevaid variante ja võimalusi, otsustasime auto esialgu eestisse jätta, hullud sõidavad ju teisel pool teed. Nii see aeg lendas ja masin seisis kodumaal garaažis kokku pea aasta, enne kui teist jälle nägin, olles vahepeal usalduse peale ühe nüüdseks endise sõbra käes kasutada u 3 kuud. Mis aga juhtus, oli see see, et nagu te kunagi oma naist oma "sõbrale" ei laenaks, ärge tehke seda ka autoga. Ma mõtlen seda tõsiselt...
Lühidalt oli diil selline, et kuna temal parasjagu autot ei olnud ja minul üks nigu üle oli, jõudsime kokkuleppele, et mis see masin ikka niisama seisab, sõitku siis temaga aga hoidku nagu oma autot ja kuna tegemist liisingumasinaga, siis iseenesest mõistetavana tasub ka kasutatud aja eest liisingumaksed. Noh, nii ilus on elu tõenäoliselt ainult tänapäevases muinasjutus vast, mis siis, et 13 aastat sõbrad. See ei loe alati.
Ok, olles täpselt 0.- liisingule kandnud, pea 3 kuud sõitnud ja mulle korraliku liisingu+viiviste nõude jätnud (ilma, et ma ise midagi erilist kahtlustadagi oskasin), tagastas siis sõbrake asja välja tulles ja minu tungival nõudmisel masina mu isale, kes ta siis kenasti garaaži konserveeris paremaid aegu ootama. See oli siis eelmise aasta novembri lõpul. Vahepeal jooksis jälle hulga vett merre kuni selle aasta augustini, kui tekkis plaan kodumaa külastus ühildada autoreisiga läbi euroopa UK-sse. Auto ju omast käest võtta väikse pere reisimasinaks pea ideaalne, eriti kui saksa kiirteid silmas pidada. OK, kodo jõudes selgus, et päris kohe ikka sõitu minna ei saa... Siinkohal pean jutu korra pooleli jätma, kuna pean andmeid täpsustama, mis ette tuli võtta...
Alustagem siis sellest, et aasta ja mõned kuud tagasi tekkis lollakas idee minna ilmapeale laiali päikest ja head elu otsima. Noh, 19.08.2009 sai siis maandutud Suures Britannias, mis päikesega küll väga ei hellita aga igasugu ugrimugrilastele siiski ühtteist pakub, kui ise mees oled
. Ok, see selleks. Noh, igatahes kaaludes erinevaid variante ja võimalusi, otsustasime auto esialgu eestisse jätta, hullud sõidavad ju teisel pool teed. Nii see aeg lendas ja masin seisis kodumaal garaažis kokku pea aasta, enne kui teist jälle nägin, olles vahepeal usalduse peale ühe nüüdseks endise sõbra käes kasutada u 3 kuud. Mis aga juhtus, oli see see, et nagu te kunagi oma naist oma "sõbrale" ei laenaks, ärge tehke seda ka autoga. Ma mõtlen seda tõsiselt...Lühidalt oli diil selline, et kuna temal parasjagu autot ei olnud ja minul üks nigu üle oli, jõudsime kokkuleppele, et mis see masin ikka niisama seisab, sõitku siis temaga aga hoidku nagu oma autot ja kuna tegemist liisingumasinaga, siis iseenesest mõistetavana tasub ka kasutatud aja eest liisingumaksed. Noh, nii ilus on elu tõenäoliselt ainult tänapäevases muinasjutus vast, mis siis, et 13 aastat sõbrad. See ei loe alati.
Ok, olles täpselt 0.- liisingule kandnud, pea 3 kuud sõitnud ja mulle korraliku liisingu+viiviste nõude jätnud (ilma, et ma ise midagi erilist kahtlustadagi oskasin), tagastas siis sõbrake asja välja tulles ja minu tungival nõudmisel masina mu isale, kes ta siis kenasti garaaži konserveeris paremaid aegu ootama. See oli siis eelmise aasta novembri lõpul. Vahepeal jooksis jälle hulga vett merre kuni selle aasta augustini, kui tekkis plaan kodumaa külastus ühildada autoreisiga läbi euroopa UK-sse. Auto ju omast käest võtta väikse pere reisimasinaks pea ideaalne, eriti kui saksa kiirteid silmas pidada. OK, kodo jõudes selgus, et päris kohe ikka sõitu minna ei saa... Siinkohal pean jutu korra pooleli jätma, kuna pean andmeid täpsustama, mis ette tuli võtta...
perpetum mobile