23-08-2016, 12:27 PM
Loen ja mõtlen. Tulin kirjutama Sm. Tihhonovile mingeid julgustavaid sõnu, sest kaks lehekülge tagasi Ta kirjutas, et ta väga enam kirjutada ei oskagi. Ega ei olegi mõtet kirjutada, kui isu ei ole. Näen, et isu on tagasi. Viispluss. Juba kaalusin E30-le hinnapakkumise tegemist (sest kusagil oli mainitud, et võibolla kunagi oleks nõus loobuma). Näen, et jäin nõrkusehetke ekspluateerimisega hiljaks. Jumal tänatud. Üle minu palgataseme on mõista, milleks muuks autosid üldse ehitada, kui selleks, et nendega saaks reisile minna. Et neid kasutada sellisena, millisena nad kasutamiseks on loodud. W140 ei ole loodud sada korda päevas sisse-välja hüppamiseks. See ei ole pereauto, see on statement. Ta peab mõjuma suursuguselt kohtumaja ette saabudes, mitte maxima parklas. See on nagu rätsepaülikond. Kallis ja peen, aga mitte igapäevaseks kasutamiseks. Zil on nagu värvine töötunke. E30 mugav dress koos mugava jalanõuga - Sa ei tea, ma võin praegu vabalt olla teel trenni. Ja nii edasi. Igal autol on oma eesmärk ja oma asi siin maailmas ajada.
Veel üks üle-minu-palgataseme asi on see "arvestades"-suhtumine. Ta on väga hea auto, ARVESTADES, et ta on 25 aastat vana. Väga hea saund Arvestades vanust. Mul on väga head lapsed arvestades, et nad ennast süstivad, hea naine arvestades et ta mind peksab ja hea ämm arvestades et ta paar korda aastas meie kodu põlema paneb. Kas on hea või mitte. Selle eest, et miski on tehtud ammu, või tehtud halbades tingimustes, ei ole minu jaoks lohutus. Kui millestki jääb puudu, siis on puudu ja seda välja ei vabanda. Kui päeva lõpus autot vaadates tunned, et sõidad õige asjaga, siis on asi õige. Kui mõtled, et pole tal ju niiväga häda midagi, ARVESTADES (kui palju raha, kui vana, kui palju tööd, vahepeal ju töötab, misiganes), siis ei ole õige asi.
Loodan et minu kirjutis ei olnud liiga kõrgelt üle minu palgataseme
Veel üks üle-minu-palgataseme asi on see "arvestades"-suhtumine. Ta on väga hea auto, ARVESTADES, et ta on 25 aastat vana. Väga hea saund Arvestades vanust. Mul on väga head lapsed arvestades, et nad ennast süstivad, hea naine arvestades et ta mind peksab ja hea ämm arvestades et ta paar korda aastas meie kodu põlema paneb. Kas on hea või mitte. Selle eest, et miski on tehtud ammu, või tehtud halbades tingimustes, ei ole minu jaoks lohutus. Kui millestki jääb puudu, siis on puudu ja seda välja ei vabanda. Kui päeva lõpus autot vaadates tunned, et sõidad õige asjaga, siis on asi õige. Kui mõtled, et pole tal ju niiväga häda midagi, ARVESTADES (kui palju raha, kui vana, kui palju tööd, vahepeal ju töötab, misiganes), siis ei ole õige asi.
Loodan et minu kirjutis ei olnud liiga kõrgelt üle minu palgataseme