MB W140 500SEL, S600 ja teised ükssarvikud - Sm.Tihhonov

[Sm.Tihhonov]

Tule sees on vesilood... Seega kõrguse reguleerimiseks ei ole vaja ÜV punkti minna.

See kõlab nagu üks väga kaval süsteem. Kindlasti kavatsen temaga lähemalt tutvuda, kui autot kunagi komplekteerima asun.

Seni olen aga endiselt kasutanud aega erinevate detailide ette valmistamiseks. Võtsin ette uksepolstrid. Kui nad veel auto küljes olid, tundusid nad sellised 4+ detailid olema. Laua peal vaadates selgus, et nad on ikka üsna katki. Alustasin kergemana tundunud kõrvalistujapoolsest esimesest. Kuna ma olin varem ette valmistanud laeka ja vahetanud nahalapi aluse porolooni, siis nendega enam rohkem tegemist polnud. Laeka kronsteinide liimimiseks katsetasin erinevaid liime. Kuid pole siiani leidnud ühtegi tõeliselt head plastiku liimi. Kõik kipuvad ikka pehmeks jääma või ei teki head naket.


Polstri korpus oli üleni "liimist lahti". Umbes pooled tüüblite kinnitused olid papi küljest lahti, õhukanalid olid lahti, ning osad fiksaatorid olid ka lahti. Liimisin tema erinevaid osi kokku kaks õhtut.


Aga lõpuks sai korda.


Miskipärast oli mõlemal esimesel polstril pealmine vakstu täitsa lahti nendest kohtadest, kus käivad istmete regulaatorite plaadid. Ilmselt on tegu oskamatu lammutamise tulemusega. Tõsi on, et neid plaate on ka korrektselt üsna paha ära võtta. Rääkimata veel siis, kui jänki pole täpselt teadnud ka kuidas nad ära käivad. Jõud teeb imesid.


Parempoolsel polstril sai ta enam vähem korda.


Kui juba mängimiseks läks, lihvisin 2000 paberiga üle ka puitliistu ja poleerisin ära. Sai ilusam küll.


Parem esimene polster on valmis. Nüüd on ainult 3 tk veel teha.


Teised uksed olid ka kõik kuskilt otsast lombakad. Eriti halb on parem tagumine uks, millel on alumine serv ikka täitsa pehme. Ka teise poole tagumine on sarnane.


Juhiuksel oli veidral kombel puitliist oma laki nii kokku tõmmanud, et oli täitsa ära pragunenud ja kahanedes ka liistu täitsa vibusse kiskunud. Teistel olid puitliistud korras.


Mulle puit väga meeldib ja ma ei talu kui ta korrast ära on. Nii et see tuli paratamatult uus osta.


Tegelikult on vahepeal ka auto ära värvitud.


Kruvisin talle töökojas kõik sõiduks hädapärase külge ja veeresin koju. Garaazide vahel päkse käes seistes tõmbus meeleolu üsna pilve. Saavutatud värvi kvaliteet ei ole rahuldav. Ta oleks OK mõne päris USA auto peal, kuid mitte musta Mercedese seljas. Lükkasin ta garaazi ja läksin poodi uue purgi poleerpasta järele.


Teine kainestav moment oli see, et 1800 EUR maksnud veermiku remont polnud andnud kaugeltki soovitud tulemust. Auto sõidab endiselt halvasti ja kohutavad kolakad tagasillast pole kuhugi kadunud. Seega sai jälle vahetatud palju ebavajalikke asju. Nagu tavaliselt veermiku remondi puhul. Kahtlustan antud juhul, et mul on ilmselt nivooamordid ise omadega õhtul. Või on ainult need munakad seal otsas ära? Sest hüdroakude lõppedes hakkab tagaots ilmselt lollimoodi põrkama? Seda ma nagu ei tähelda.

Mootori töö eripäradest ma parem ei räägigi. See töötab kord nii ja kord naa. Mõnikord ei tööta peaaegu üldse. Eks me kõik teame, millest tuleks siin alustada. Olen elus pidanud palju erinevaid luksusautosid, kuid nii suuri väljakutseid pole küll keegi varem pakkunud.