MB W140 500SEL, S600 ja teised ükssarvikud - Sm.Tihhonov

[Sm.Tihhonov]

Kunagi enne CL600 ostu plaanisin USA-st konteineriga Chevrolet Impala SS 1994-1996 lasta tuua-hea et lõpuks siiski CL600 kasuks otsustasin

Ma tegelikult ei ole endiselt USA-st toomise vastane. Minu juhtum oli pigem erakordselt kehvade kokkusattumuste jada, mis enamasti ei kordu. Sealt tuuakse ka kalleid autosid. Võib olla minu auto probleem oligi selles, et ta oli liiga odav. Teda peeti prügiks ja kasutatigi prügivedajaid. Arvestades USA turu autode atraktiivset varustust ja häid värvikombinatsioone, oleks ma valmis neid sealt veel edaspidigi tooma. Ning 94-96 Impala soovitan kindlasti tuua. Ma tahaks teda endale ka.

Oi jeerum
Ilmselt see soetamise hind oli ka vastav, loodan vähemalt

Soetushind oligi odav, kuid transa + riigimaksud tegid ostuhinnaga hõlpsalt x4. Nii olen täna kenasti turuhinnas või pigem isegi üle selle. Seega jah, projekti algmaterjaliks on ta juba natuke kallis.

Enamustel veostel/transportteenustel on kindlustused peal, kas mönelt kindlustusfirmalt ei saaks midagi sisse nöuda

Seal on lülisid nii palju, et jube keeruline on hakata siitpoolt tagantjärele tõendama millises etapis midagi juhtus. Oleks siis üks firma vedanud algusest lõpuni. Juriidiline alus oleks esitada nõue vaid Eestist asja vahendanud isikule, kuid see ei ole antud hetkel variant. Tema tegi oma osa hästi, ajas minu eest kõik algusest lõpuni ise korda ja minu jaoks oli kogu protsess väga ladus.

Kas see ikka on S'i nime väärt...teades Sinu suhtumist Autodesse...
Unusta ära, see on liigne ajalise ja rahalise ressursi tapmine, kuluta see parem mujale.

Vot siin me jõuamegi kõige keerulisema filosoofilise küsimuseni, millele mul täna vastust ei ole. Muugalt viisin ta otse sõbra töökoja hoovile ja jätsin ta sinna lebama umbes nädalaks. Ei läinud talle kordagi ligi ja keelasin kõikidel sõpradel "miks" küsimused. Tahtsin korrastada mõtteid, et kuidas antud olukorras edasi minna. Kas eutaneerida patsient või kulutada tema raviks veel tuhandeid eurosid.

Aga ega teda ju sellisena müüa ka kellelegi ei õnnestu. Kui siis ainult ühele suurele hankijale aadressil Betooni 12. Linna parim ostja, kes ei virise kunagi tehniliste probleemide pärast. N.ö. vabaturul peaks teda müüma täiesti kommiraha eest ja siis jääks ma ise ilma nii oma rahast kui ka nokitsemise rõõmust.

Igal juhul otsustasin alustada sellest, et võtsin tema jaoks terve nädalavahetuse ning kasisin ta seest ja väljast korralikult puhtaks. Sai parem küll.


Siin on näha ka ära hõõrutud tagatiib ja veel kord tagaklaas.


Vasakult esitiivalt (tule alt) on üles kerkinud stangenurk värvi maha lükanud. Pildilt pole hästi näha, kuid esivõre raam on ka alt seespool ja võre ise on nurkadest lahti.


Tegin talle ka päris põhjaliku salongi keemilise. Piltidel on ta veel märg ja seetõttu ei näe eriti välja. Kuid ta läks palju paremaks küll.


Mulle värvikombinatsioon endiselt meeldib. Klaverimust auto oma helepruuni kabinetiga on ikka päris hull värk. Kuigi ka salong tahab veidi tegelemist. Kaassõitja iste on õmblusest lahti rebenenud, käetugi on katki, puit on pargunenud, mõned restid katki, jne. Suurem häda oli see, et parema istme liigutamise mehhaanika oli katki ja ta oli fikseerunud kõige tagumisse asendisse. Seest välja tõsta ka ei saanud, kuna kinnituspoldid oli raamide all peidus.


Meeleolu loomise mõttes käisin ta väljast veel kolm ringi poleerkettaga üle. Vähemalt ilusam vaadata. Kuigi ka välimuses on nii palju asju mis mind häirivad. Kõige jubedam on minu meelest see, et stanged-karbid on värvitud kerega samasse tooni, muutes auto kuidagi isikupäratuks "tünniks". Ning seda peenikest triipu auto küljel ei saa ma ka maha tõmmata, kuna see on peale värvitud. USA mudelitel väga levinud miskipärast.

Nii et kui meil üldse selle autoga mingi ühine tulevik peaks olema, tunduvad värvitööd paratamatud. Parem uudis on see, et olles nüüd auto põhjalikult üle vaadanud, ei ole ma leidnud tema kerelt mitte ainsatki roostetäppi. Ja peale paari detaili, tundub ta olema üleni originaalvärvis. Imelik on see, et isegi ette pole ta pauku saanud. Kõik plastikud on terved ja värvimise jälgi ei paista. Selles mõttes ta nagu päris lootusetu polegi.