Maja küttesüsteemid

[marek]

Marek pidas ilmselt ikkagi silmas vett soojuskandjana kasutavat radikat ja ka see on tahes-tahtmata õhu kuivataja. Ehk õhu kuivataja on kõik, mis on kõrgetemperatuuriline.

Loomulikult. Siit jätkates, palju on vanades talumajades ahjude temp? Lisaks nad tõmbavad talvel väljast räigelt kuiva õhku - ehk millele ma vihjan, ahjuküte ei sobi kaasaegsesse majja. Vanas talumajas ei ole asi nii hull. Sama jama on kivi/paneel korterites radikatega.

[Rolz]

Asja teeb paremaks, kui kütteallikatele, mis kasutavad hapnikku, tuua õuest eraldi nn põlemisõhu kompensatsioonitoru. See on ülimalt vajalik ja päästab palju, kuid enamus inimesed peavad sellist asja lolluseks ja mõttetuks, reeglina sama seltskond arvab, et majas peavad kõik tarindid absoluutselt kõik "hingama" ja selle juures peab asi soojapidev olema. Täna on enamus kolletel (kaminasüdamikud, ahjud jne) õnneks all otsas alati õhuvõtu toru ühendusots olemas, mis tuleb tuua õuest või vent. agregaadi toetusõhu otsast.
Puutun igapäevaselt kokku selle "hingamise teemaga" ja see on uskumatu, kuidas jahutakse hoonete "hingamisest" ....isegi lugupeetud järelvalvete suust tuleb siukest sousti, et jube.
Tänane ehitus on muutunud ja esmatähtis on võimalikult madal energiatarve, mille üle NL ajale keegi ei muretsenud. Kahjuks paljude inseneride teadmised hoonete tarindi difusioonist jäävad samasse aega. Soojapidavuse efektiivsuse aluseks on justnimelt täielik umbsus läbi tarindi/soojutuse ja täielik rõhupidavus.
Nii nagu inimene hingab läbi kopsude, mitte läbi naha, "hingab" (ehk difusioon toimub)hoone läbi ventilatiooni. Normi järgi peab kogu (elu)ruumi õhu kubatuur vahetuma iga 2h tagant. Ehk see on see koht, kus peaks aru saama, et toasooja õue lasta ja külm õhk tuppa tuua, mida tuleb uuesti üles kütta, on luksus.
Keskmine majapidamine/pere toodab olmeeluga ca 5000L vett aastas oma elamise õhku, kui projekteerida sellise difusioonivõimega tarindid, ei saa enam juttu ollagi soojapidavusest ega ammugi rõhupidavusest.
Sageli unustatakse ka hoonete rõhupidavus, soojustusele on rõhku pandud, paberil/teoorias hea U väärtus ja kõik paigas, kuid reaalses rõhutestis hävitakse.
Rõhupidamatus on meie kliimas kohati suurem riskifaktor kui nõrk tarindi soojusisolatsioon.

[v6sa]

...
ehk millele ma vihjan, ahjuküte ei sobi kaasaegsesse majja. Vanas talumajas ei ole asi nii hull. Sama jama on kivi/paneel korterites radikatega.

Ega nüüdisaegse "moodsa" elustiili juurde.

Arvestades töömahukust ja korralike küttekollete hinda (lisaks suurepärane võimalus saada pottsepa asemel sosssepp omale tuleaset laduma), on kõik pumbalahendused mõistlikud. Otsene elektriküte pole mõistlik seni, kuni seda ei saa pruukida odaval ajal varuks soetatud elektrist...

Ülejäänus on Rolz kõik vajaliku öelnud. Teemaalgatajal jääb üle vaid oma maja põhiplaanile otsa vaadata (kuhu tuleb "tehnoruum") ja seejärel rahakotiga nõu pidada.

Ahiküte jäägu ikka neile, kes seda mingil põhjusel hindavad

[HotPapa]

Tuleb tõdeda, kui rahakott oleks paksult täis siis oleks märksa lihtsam lahendust valida aga kuna poolik maja nõuab ka valmisehitamist siis prooviks ikka oma ressursse otstarbekalt kasutada. Võimalik, et esialgu lasen kamina valmis ehitada, mis tagaks töömeestele talutava temperatuuri. Kuna saun tuleb puuküttega siis sinna panna paak järgi, mis kütmise ajal siis toodaks ka sooja vett(ainult saunaruumides). Usun, et sügiseks ikka on miskit välja mõeldud. Nagu öeldakse 100x mõõda ja 1 x lõika.

[indrek]

Tuleb tõdeda, kui rahakott oleks paksult täis siis oleks märksa lihtsam lahendust valida aga kuna poolik maja nõuab ka valmisehitamist siis prooviks ikka oma ressursse otstarbekalt kasutada. Võimalik, et esialgu lasen kamina valmis ehitada, mis tagaks töömeestele talutava temperatuuri. Kuna saun tuleb puuküttega siis sinna panna paak järgi, mis kütmise ajal siis toodaks ka sooja vett(ainult saunaruumides). Usun, et sügiseks ikka on miskit välja mõeldud. Nagu öeldakse 100x mõõda ja 1 x lõika.

Aga kui sa muud ei raatsi, siis vähemalt ventilatsiooni torustik vea ikka juba praegu ära. Hiljem kahetsed, kui ei ole seda teinud.

[HotPapa]

Juba uurin firmasid kes antud lahendusega tegelevad.

[Laur]

Ma kasutaks põrandakütet + akupaak ja tahkekütuse katel. Viadrus mul oli, jube raiskaja, puugaasi katlad on vähe parema kasuteguriga.
Oleneb nüüd katla võimsusest ja paagi suurusest ja loomulikult maja sooja pidavusest. Tavaline on siiski üle päeva tuld teha.

[v6sa]

Ma kasutaks põrandakütet + akupaak ja tahkekütuse katel. Viadrus mul oli, jube raiskaja, puugaasi katlad on vähe parema kasuteguriga.
Oleneb nüüd katla võimsusest ja paagi suurusest ja loomulikult maja sooja pidavusest. Tavaline on siiski üle päeva tuld teha.

Ää tee katlale liiga - Su süsteemgi oli säästupaigaldus

Küttesüsteemi puhul on paratamatus kangiseadus:
*odava süsteemi maksad kasutusmugavuse või -kuludega kinni;
*mugav ja ökonoomne süsteem maksab üksjagu.

Tasub arvestada, et vähegi küttekoldena arvestatav ahi kaalub tonne ja selle maksumus koos meistri tööga (vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei saa igaüks selle tööga hakkama) on napp viiekohaline summa.

Kaminad on... nagu ikka ilusad asjad. Mõnest võib ka asja olla, kuid siis ei ole enam odav.

Ehitusmeestele odavalt saad sooja sisse vedelkütuse või gaasiküttel kantava soojendiga. Proovitud, toimib.

[indrek]

Ja kui ahju kasuks otsustad siis mul vanem vend juba aastaid pottsepatöid teinud, saab temaga kindlasti mõistliku hinnaga kaubale

[HotPapa]

Mul see mees kes hakkab maja seest tegema teeb samuti kaminaid/ahjusid. Ta siis ämma elukaaslane ja sellepärast on tööjõu kulud väga mõistliku hinnaga.

[Blue Chip]

Elektrihinnaga mängimine ja soojuspumba töö ajatamine viib selleni, et selle energia salvestamisega kaasnev kadu nullib selle efekti. Ja põrandaküte eeldab ühtlast temperatuuri. Igasugune salvestu on kadu.

Romani teema endalgi ilmselt nullist ehitatud maja näol varsti aktuaalne ja praegune mõte oleks kombo (lisaks iseenesestmõistetavale soojale rõhutihedale karbile ja soojustagastusega vendile) päike-vesi vaakumtorud + veesärgiga kamin toitmas põrandakütet ja mõned tonnid akupaake.

Siin juures jäi arusaamatuks, kuidas akupaaki salvestatu on kadu? Energia jäävuse seaduse järgi ei kao see soojus ju kusagile (juhul kui akupaak köetavas ruumis on loomulikult), vaid käitub nagu suur radiaator. Loomulikult peaks see soe tünn olema korralikult soojustatud, aga midagi imbub välja paratamatult.

See bakterite teema on muidugi probleem millele mõelda. Äkki tasub soojust salvestada mingis muus vedelikus (piiritus, glükool vms) ja soojusvaheti kaudu välja võtta kui kütteks/soojaks veeks vaja läheb?

[v6sa]

Mul see mees kes hakkab maja seest tegema teeb samuti kaminaid/ahjusid. Ta siis ämma elukaaslane ja sellepärast on tööjõu kulud väga mõistliku hinnaga.

Paar mõtisklemist väärt küsimust pottsepa valikuks...

Kaua selle mehe ahjud kestavad? Sosseppadel kipuvad paari aasta järel ää pragunema ka hoolika kütmise juures.
Millega isoleerib sissemüüritavad rauad? Teame-teame - see pole vajalik. Just...
Kuidas tellisahju vuugib? Ning kas see vuuk vaadata ka kannatab...

Küttekolde ülesladumine pole keeruline - poest saab vajalikud tükid ja skeeme on lademes. Seda oskan isegi mina (proovitud, töötab küll). Keeruline on teha seda teha nii, et tulemus kestaks inimpõlve (inimpõlvi kestvat tööd ei taha keegi kinni maksta) ilma vahepealse kõbimiseta...

[HotPapa]

Mul see mees kes hakkab maja seest tegema teeb samuti kaminaid/ahjusid. Ta siis ämma elukaaslane ja sellepärast on tööjõu kulud väga mõistliku hinnaga.

Paar mõtisklemist väärt küsimust pottsepa valikuks...

Kaua selle mehe ahjud kestavad? Sosseppadel kipuvad paari aasta järel ää pragunema ka hoolika kütmise juures.
Millega isoleerib sissemüüritavad rauad? Teame-teame - see pole vajalik. Just...
Kuidas tellisahju vuugib? Ning kas see vuuk vaadata ka kannatab...

Küttekolde ülesladumine pole keeruline - poest saab vajalikud tükid ja skeeme on lademes. Seda oskan isegi mina (proovitud, töötab küll). Keeruline on teha seda teha nii, et tulemus kestaks inimpõlve (inimpõlvi kestvat tööd ei taha keegi kinni maksta) ilma vahepealse kõbimiseta...

Inimpõlve kestvuses jään muidugi skeptiliseks ja siinkohal hetkeseisuga jään vastused võlgu

[indrek]

Mul see mees kes hakkab maja seest tegema teeb samuti kaminaid/ahjusid. Ta siis ämma elukaaslane ja sellepärast on tööjõu kulud väga mõistliku hinnaga.

Paar mõtisklemist väärt küsimust pottsepa valikuks...

Kaua selle mehe ahjud kestavad? Sosseppadel kipuvad paari aasta järel ää pragunema ka hoolika kütmise juures.
Millega isoleerib sissemüüritavad rauad? Teame-teame - see pole vajalik. Just...
Kuidas tellisahju vuugib? Ning kas see vuuk vaadata ka kannatab...

Küttekolde ülesladumine pole keeruline - poest saab vajalikud tükid ja skeeme on lademes. Seda oskan isegi mina (proovitud, töötab küll). Keeruline on teha seda teha nii, et tulemus kestaks inimpõlve (inimpõlvi kestvat tööd ei taha keegi kinni maksta) ilma vahepealse kõbimiseta...

No ma ise pole pottsepp, tema aga paberitega ja koolitatud pottsepp. Töid on teinud üle eesti juba aastaid 5 ja sadades.

Mina tegin vaid kodulehe tema toodete tutvustamiseks

www.apk.ee

[tommyboy]

Kui endale teeks, siis valiks kindlasti kyttevormiks maakytte(puurkaevudega)+ pörandakyte ja ventilatsiooni laseks ka loomulikult paigaldada.
Maakyte:
1)Öieti dimensioneerimine/projekteerimine- neil köigil on ka elektrikatel systeemis, mis aitab neil maksimaalsel miinuskraadil töötada.Näiteks kui eeldatakse, et max kylm on -30, siis seda max kylma on ju väga lyhikese ajaperioodi vältel aastast.Seega seade projekteeritakse nii, et pelgalt maakyttega ei olegi vöimalik soovitud sisetemperatuuri saavutada ning juhul kui see -30 peaks tulema, siis automaatika lykkab lihtsalt selleks ajaks elektrikatla järgi. Seega tuleb jälgida et valik oleks optimaalne- maakyte ei oleks liiga nörk ja et elektrikatel ei oleks liiga vöimas ning vastupidi.
2)Mitme kompressoriga seade(elektrisääst)- nagunii kasutatakse enamusel ajast poolt vöimsust. Seega pidevalt on töös poole väiksem kompressor.Ja lisaks kestab ka seade kauem kuna automaatika saab neid kordamööda käitada, et mölemad saaksid vördselt töötunde.
Pörandakyte:
1)Projekt peab olema korralik
2)Pörandasisese torustiku pikkus peab olema öige ja kollektori esiseadearvud paika keeratud(mölemad projektijärgsed)- muidu jäädki mängima- pidevalt yks toru kuumem kui teine. Kindlasti tuleb tellida möödistus, möödistaja reguleerib kollektorite ees olevad liiniseadeventiilid paika ja kontrollib kas vooluhulgad on öiged
Ventilatsioon
1)Projekt korralik
2)Vent. agregaat veekalorifeeriga- tuleb arvesse vötta et maakyte toodab umbes max 50 kraadi- seega tuleb kontrollida kas vent. agregaadi kalorifeer on piisav (kuna need on tavapäraselt arvestatud 70 peale).
3)Vöimalusel rootorsoojusvaheti- kasutegur parem kui tavapärasel plaatsoojusvahetil
4)Vent. agregaadil EC- mootorid vöi siis sagedusmuunduritega
5)WC ja köögikubu teeks eraldi katuseventikatega(et hais ei leviks yldsysteemi).
6)Kindlasti tuleb tellida möödistus, et öhulgad ja nende jagunemine vastaksid projektile

Ning soovi korral saab veel selle maakytte alkoholilahuse ringi pealt panna suvel töötama ka jahutuse (jahutuspalgid/ konvektorid- torustikku voolama sama alkoholilahus, mis on öues).Systeemi lisa soojusvaheti lisamisega on vöimalik ka pörandakyttega jahutada(ehk siis talvel pörand kytab ja suvel jahutab- pörandakyttes voolab vesi ja soojusvahetis kohtuvad vesi ja alkoholilahus)

Eespool olev oli muidugi ideaalvariant(loe kallis), igat maja tuleb vaadata eraldi. Seega soovitan, et vii möni eriosade projektijuht löunale ja kuula, mis tema optimaalse lahendusena välja pakuks...

[HotPapa]

Nüüd siia teemasse üks natuke teistlaadi küsimus. Alloleval pildil on minu maja sein. Kogu maja (esimene korruse seinad) on tehtud nn. laudadest, mis on kokku löödud risti, väljast siis 10 cm villa + tuuletõke ja voodrilaud. Mõned ehitusmehed arvavad, et puitmaja peab nn. hingama, teised räägivad, et tuleb panna aurutõke ja seina konstruktisoon peab olema isoleeritud igasugused õhuligipääsust, et hingamist kompenseerib korralik vent. süsteem. Mulle tundub see viimane variant täitsa loogilisena. Mida keegi arvab?

[indrek]

Tänapäeval kasutatakse ikka alati aurutõket, see vist isegi juba nõua lausa.

[Rolz]

Apppiiiii......maja ei hinga, majal ei ole kopse ega muid elundeid selleks. On difusioon ehk auru läbilaske võime.
Ma ei viitsi uuesti sellest kirjutama hakata, küsin ainult ühte - kas ise peaksid mõistlikuks, et kogu toa niiskus saaks läbi seina "välja hingata" ehk teisisõnu kogu niiskuse laseksid vabatahtlikult soojustuse sisse?
Ja juhiks korra veel mõtte sellele, et kui kogu niiskus "hingaks" majast läbi seinate "õue", siis kas tõesti usud, et sellise "hingamine" (loe tuult läbi laskva") juures saaks see sein sooja ka "kinni hoida" ?
See on lihtsalt jube, kuidas "eskperdid" demogoogitsevad oma "hingamise" teemaga.
Hoone tarind peab olema ikka nii rõhu/õhu tihe kui võimalik, "hingamine" käib läbi ventilatsiooni.
10cm villa on muidugi tänapäeva mõistes väga väga nõrk soojustusisolatsiooni kihi paksus ja annab Sulle väga madala seina soojapidavuse.

[HotPapa]

Seina paksus on muidu 35 cm, ei ole küll mingi ekspert kuid sooja peaks see maja pidama, vähemalt terve mõistus ütleb nii.

[Rolz]

Sa ise kirjutasid, et villa on 10 cm-s kihis seinas, seina muud osad, nagu kandeosad ning tuulutus jms osad, ei lähe soojusisolatsiooni alla
Seina lõpppaksus ei oma mingit tähtsust hetkel.