19-12-2012, 06:48 PM
(19-12-2012, 04:59 PM)v6sa Kirjutas:(19-12-2012, 03:59 PM)Thompson Kirjutas:Kui sul on vastav traat ja korralik gaas, siis kestab oi kui kaua. Lihtsalt tavalised töökojad ajavad läbi mingi suvalise odava traadi ja süsihappegaasiga ja seega nende keevitatud kronsa ei saagi kaua kesta.
Ehk seletad, kuidas täidistraadi koostis ja kaitsegaasi mõju parandavad eriterase äkilise kohttermika negatiivset mõju tsüklilise koormuse taluvusele?
Olen nõus, et hädaabilahendusena kannatab paariks päevaks alla panna ka keevitatud tükki. Eriti siis, kui sõita ettevaatlikult ja tasast teed, kus koormus stabikale on väike ja sujuv.
Keevitustraatidel on ISO standarditele vastavad tähised mis määravad nende koostise ja keevise omadused. Näiteks meie kasutasime hardox ja veel üht teist terast (ei meenu täpne tootenimi) mille kohta on tootja määranud sobivad keevitusvahendid sh. isegi vastavad traadid. Ma sügavalt kahtlen et w124 keskmised kronsteinid on tehtud millestki erilisemast kui see mida meie kasutasime ja mis oli väga jäik võrreldes tavaterasega. Kaitsegaaside koha pealt... mingil põhjusel ei kasuta ükski tõsiseltvõetav metallitöökoda süsihappegaasi keevitusgaasina. Tavaliselt on selleks mingi argooni ja süsihappegaasi segu kus argooni on tavaliselt üle 75%. Kuna see gaas on tunduvalt kallim kui puhas süsihappegaas, julgen järeldada et see on palju parem. oletan et liigne süsihappegaas mõjutab keevist ebasoovitavalt ja kui asendada enamik CO2st argooniga, saab CO2 mõju doseerida ja vajadusel lisada muid gaase et keevist mõjutada. Kui segugaasidel poleks pointi, siis neid ju ei kasutataks.
Pealegi sõitsin selle keevitatud kronsaga veel kaua ja hoopiski mitte ainult tasasel asfaldil.
