Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Crashtestid ja füüsika
#1
Terv!
Lugesin SaferCar.gov crashtestide iseloomustust, ning silma torkas selline lause:

Vehicles are crashed into a fixed barrier at 35 miles per hour (mph), which is equivalent to a head-on collision between two similar vehicles each moving at 35 mph.

Maakeeli siis nii, et 55 kmh vastu seina sõitmine = kaks autot ninapidi kokku panevad mõlemil 55 kmh rauas...

Et nagu füüsika seaduste järgi peaks summaarne kokkupõrke kiirus tulema ju 110 km/h... Mistõttu minu loogika nagu ütleks et auto vigastused on suuremad kahe auto kokkupõrkel kui seinasõidul 2x väiksema kiirusega...

Samas kuna tegemist on ametliku infoga, ei oska nagu kahelda ka seal toodud argumendis...

Ehk keegi foorumis on füüsika alal kõvem käpp ning kordab nähtavasti vahele jäänud põhikooli füüsikatundi, mismoodi see võimalik on?
Vasta
#2
hee ja euro ncapil siis selline tekst:
By carrying out frontal impact tests at 64km/h (about 40 mph) we are simulating a car to car impact where both cars are travelling at about 55 km/h, a speed shown by accident studies to address a high proportion of fatal and severe injury accidents.


Paistab et siis Juunaited steitsides on hr põõsas omad füüsikaseadused kehtestanudCool
Vasta
#3
No kui loogiliselt võtta, siis nii täpselt ongi.

Sest kui auto sõitab 55 km/h vastu posti, siis jääb ta hetkega seisma - ainult auto deformeerumine.


Kui kaks autot samuti omavahel kokku põrutavad ja mõlemal 55 km/h rauas on, siis jäävad samamoodi nad koheselt laksust seisma.


Võib küll uskumatuna tunduda, kuid nii see on.
" The Best Or Nothing"  Mercedes-Benz

Indrek Peets
Mercedes-Benz Eesti klubi juhatuse liige
indrek@clubmb.ee / 5121868
Vasta
#4
Indrek Kirjutas:No kui loogiliselt võtta, siis nii täpselt ongi.

Sest kui auto sõitab 55 km/h vastu posti, siis jääb ta hetkega seisma - ainult auto deformeerumine.


Kui kaks autot samuti omavahel kokku põrutavad ja mõlemal 55 km/h rauas on, siis jäävad samamoodi nad koheselt laksust seisma.


Võib küll uskumatuna tunduda, kuid nii see on.

dmn su jutus on pointi...

kysimus kes siis valetab, kas US v EU?

EU väitel 55kmh laupkokkupõrge samasugustel autodel = 64 kmh vastu seina...

Vasta
#5
Minu väide on õige - aga ju sa said valesti kogu jutust aru. See kokkupõrke kiirust mõeldakse sedasi, et milline jõud mõjub inimesele, mitte autole.


Inimesel pole vahet, kas 55 km/h vastu seine või siis vastu teist autot - auto jääb samamoodi hetkega seisma ja inimesele mõjuvad jõud on täpselt samad.

Aga autode purunemine on ikkagi midagi muud - nendele ei mõju pelgalt nende enda kiirus, sest siinkohal tuleb juba mõlema auto liuikumiskiirusega arvestada ja auto vastu teist autot puruneb kindlasti rohkem, kui auto vastu seina - sellest mõjutatuna saab ka inimene iseenesest rohkem kannatada, sest autol võib mootot rohkem salongi tulla.


Aga testi mõte oligi selles, et näidata, millised jõud avariikorral inimesele mõjuvad.


Kui vaadata, Crash testi pilte, siis 50 km/h auto vastu seina on veel üsna kobe, aga kui kakas autot omavahel laksu panevad, siis esiotsa pole ollagi ju.
" The Best Or Nothing"  Mercedes-Benz

Indrek Peets
Mercedes-Benz Eesti klubi juhatuse liige
indrek@clubmb.ee / 5121868
Vasta
#6
Mony: segaduse tekitab ilmselt sõnastus. Öeldud on: "... two similar vehicles...". Kui kaks täiesti identset autot omavahel kokku põrkavad, siis nad neutraliseerivad teineteist ja tulemus on tõepoolest sama, nagu mittedeformeervat seina rammides. Siis juhile mõjuv jõud, mitte auto deformeerumine ja sellele tekkivad vigastused.

EuroNCAP tehakse aga osaliselt deformeeruva barjääriga, mis absorbeerib mõningasel määral kokkupõrkeenergiat (kuid siiski ei suuda jäljendada tegelikku autot).

Siit segadus siis. Hr. Põõsas võib ju seadusi luua, kuid Newtoni seadus kehtib meie planeedikesel ikka ühtemoodi. Tuletame meelde: F=m*a :evil:
Vasta
#7
Ja w126 oli esimene auto maailmas, mis vastas sellele nõudele, et kui kaks omavehel 55km/h lauskokkupõrke teevad, siis armatuur ja esiklaas peavad puutumatuks jääma....

http://www.mercedes500.de/galerie_unfall.html

Mõned on ikka uskumatud pildid küll....erit see sec seal, perse täiesti läinud, tagaklaas nagu uus....
“A Mercedes-Benz needs to look like a Mercedes-Benz. And another thing that’s just as important is harmonious model progression: the next model should never make the previous models look old.”
Vasta
#8
Vaadeldakse, millised jõud mõjuvad... ka 180km/h vastu seina sõites saab lõppkiirus nulliks, küll aga mõjuvad hoopis suuremad jõud. Seega, kaks vastassuunas kiirusega v liikuvat autot mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuremad (purustusjõud on suurem) kui sama kiirusega v vastu seina sõitev auto... vbl on kiirused valitud statistikast lähtuvalt, eeldusel et autojuhid enne kokkusaamist üritavad pidurdada...

Kui soovid teada saada, mis jõud sulle mõjuvad kiirusega 55km/h laupkokkupõrkel sama kiirusega sulle vastu sõitva autoga, siis saad selle teada ka kiirusega 110 km/h sisse sõites (ikka eest, et kineetilise energia neeldumine sama oleks) teisele seisvale autole.
Destination: mis sihikule jääb.
PapaRoomet
Vasta
#9
http://www.whnet.com/4x4/w140crash.html - Siin ka mõned crashtestid.Eriti hea on see w140 vs. Corsa Smile
www.lukukaubad.ee - Kõik lukkudest!
Vasta
#10
No nuud jaab kull mulle midagi arusaamatuks:
Indreku tekst:"Sest kui auto sõitab 55 km/h vastu posti, siis jääb ta hetkega seisma - ainult auto deformeerumine.

Kui kaks autot samuti omavahel kokku põrutavad ja mõlemal 55 km/h rauas on, siis jäävad samamoodi nad koheselt laksust seisma."

Ja veel:"Inimesel pole vahet, kas 55 km/h vastu seine või siis vastu teist autot - auto jääb samamoodi hetkega seisma ja inimesele mõjuvad jõud on täpselt samad.

Vaidleks vastu just viimase lause lopule. Mojuvad joud ei ole samad, kuna kui kaks autot (eeldame, et need ei deformeeru uldse) soidavad laupkokkuporke ja molema kiirus on nt. 55km/h siis see teeb sama valja kui uks liigub vastu seina kiirusega 110 km/h.

Uhesonaga mida ma vaita tahan on see, et joud, mis mojub inimesele, on oluliselt suurem soites 110 km/h vastu seina, kui 55 km/h, kuna nagu herr V6sa tuletas meile lahkelt meelde herr Newtonit, siis kiirendus (miinus margiga muidugi) 110lt nulli on nagu oluliselt suurem, kui 55lt.

Seega herr Poosas on pannud poosasse :hump:
Vasta
#11
kristjane Kirjutas:Vaidleks vastu just viimase lause lopule. Mojuvad joud ei ole samad, kuna kui kaks autot (eeldame, et need ei deformeeru uldse) soidavad laupkokkuporke ja molema kiirus on nt. 55km/h siis see teeb sama valja kui uks liigub vastu seina kiirusega 110 km/h.


Ei tee sama välja - hoopis teeb sama välja, mis yks auto kiirusega 55 km vastu seina.

Võta loogiliselt - auto vastu seina sõites jääb koheselt seisma ja ja jõud, mis sellele inimesele selles autos mõjuvad tulenevad sellest 55 km/h.


Kui tekib laupkokkupõrge tesie masinaga, mille kiirus ka 55 km/h on, siis samamoodi jääb auto koheselt seisma, ei ole vahet, kas keegi sõitis talle vastu või mitte.

Kui antaks mul valida, kas sõita autoga 110 km/h vastu seina või 55 km/h vastu teist autot, mis sama kiirusega mulle vastu kütab, siis loomulikult valin vastu teist autot
" The Best Or Nothing"  Mercedes-Benz

Indrek Peets
Mercedes-Benz Eesti klubi juhatuse liige
indrek@clubmb.ee / 5121868
Vasta
#12
Kristjane väide on õige, kui võtta auto deformeerumatuks jäigaks kehaks. Tegelikkuses on auto konstruktsioon just deformeeruvana projekteeritudki. Just selleks, et avarii korral ei toimuks juhi "seismajäämine" mitte momentselt, vaid lühikese ajavahemiku jooksul (oli vist miskine 0,2 s ja liikumisteekond ca. 20-30 cm ehk deformeeruva tsooni jagu). Pange nüüd sellesse eelmainitud valemisse sisse need 20 cm ja 0 cm ja näete, milline vahe tekib. Seda sai kunagi arvutatud ja vahe oli mäekõrgune.

USA ja EURO avariitestid on ennegi segadust tekitanud. Kordan veel: Euro kasutab deformeeruvat paneeli ja USA jäika seina. Siin on oluline vahe... Just selles deformeeruvas teepikkuses tekib vahe... Mida rohkem on kortsuvat metalli, seda pikemaks muutub aeglustuse aeg ja seda väiksemaks muutuvad juhile mõjuvad jõud.

Ja nii ei saa väidet püstitada, et pigem 55 km/h vastu autot kui 110 km/h vastu seina. Sest tekkivad jõud pole reaalelus võrdsed, kuigi toreetiliselt võivad isegi olla. Mina ise eelistan pigem paigalseisvat objekti - sellele on lihtsam pihta saada... :evil:

Aga tegelikult on Indrekul inimese ajaskaalal õigus: 0,2 s on minu jaoks tõesti silmapilkselt...
Vasta
#13
Indrek Kirjutas:Võta loogiliselt - auto vastu seina sõites jääb koheselt seisma ja ja jõud, mis sellele inimesele selles autos mõjuvad tulenevad sellest 55 km/h.


Kui tekib laupkokkupõrge tesie masinaga, mille kiirus ka 55 km/h on, siis samamoodi jääb auto koheselt seisma, ei ole vahet, kas keegi sõitis talle vastu või mitte.

Sellisel juhul voib teha jarelduse, et kui ma seisan pustijalu keset teed ja auto soidab mulle sisse, siis pole vahet, kas selle kiirus on 55 km/h voi 110 km/h ?

Pohimotteliselt "reaktsioon" on ju sama ainult vastupidine.
Vasta
#14
kristjane Kirjutas:Sellisel juhul voib teha jarelduse, et kui ma seisan pustijalu keset teed ja auto soidab mulle sisse, siis pole vahet, kas selle kiirus on 55 km/h voi 110 km/h ?

Pohimotteliselt "reaktsioon" on ju sama ainult vastupidine.


Sa ei suuda loogikat tabada - muidugi on suur vahe, kas sulle sõidab auto otsa 55 ga või 110 ga. Aga kas auto sõidab vastu seina või vastu teist autot, siis samamoodi jääb ta koheselt seisma. Kas teine auto liigub või mitte ei oma tähtsust - kui teine auto aga seisab siis loomulikult ta liigub eest ja seetõttu ei saa sarnasust leida. Nende autode jaoks, mis omavahel otsapidi kokku sõidavad on teine auto seina eest, mis otsest mõju paugu tugevusele ei osuta.

See on tõestatud nii matemaatiliselt kui ka praktiliselt - küsi ükstaspuha, millisest autokoolist - seal seletatakse asi täpselt ära.
" The Best Or Nothing"  Mercedes-Benz

Indrek Peets
Mercedes-Benz Eesti klubi juhatuse liige
indrek@clubmb.ee / 5121868
Vasta
#15
Ei oska seda öelda kas on sama või mitte aga kui füüsika tundi meenutada siis mõlema keha liikumisel tekkinud kokkupõrkel tekib/mõjub üksteisele mõlema keha jõud. Seega arvan, et ei tohiks need jõud olla samad kui sõita 55 seina või kaks autot omavahel kokku. Ei oska ka seda öelda kas tuleb sama välja kui sõita 110-ga seina.
Vasta
#16
110km/h seina sõites peaks ikka mats kõvem olema kui 55km/h kaks autot kokku. Seina sõites, eeldades, et sein ei deformeeru siis ju kogu see energia, mis sellest matsust tuleb läheb ühe auto väänamiseks aga kui kaks autot, eeldades, et nad on enamvähem sama massiga, kokku panevad, mõlemad 55km/h, siis see energia, mis seal on, läheb kahe auto deformeerumiseks mitte ühe.
Kuid jah, 55km/h sõites vastu seina või kui kaks autot panevad 55km/h kokku siis ikka kahe auto kokkupõrge on kõvem sest nagu eelpool kirjutati: "aga kui füüsika tundi meenutada siis mõlema keha liikumisel tekkinud kokkupõrkel tekib/mõjub üksteisele mõlema keha jõud".


Edit: Kunagi liikus miski link kus tehti test (topgear/5thgear vms saade), 2 autot, bmw e34 ja volvo 940(vist), panid kumbki 96km/h ninapidi kokku.
Kui on soovi siis ma võin selle kusagile ülesse uppida?
Turbo
Vasta
#17
Nagu juba läbi käis siit, iga liikuv keha omab kineetilist energiat. Energia nagu energa ikka, ei teki ega kao, muudab oma olekut vaid. Mida kiiremini keha liigub, seda suurem tema kineetiline energia on, jah.
Seisev post või sein ei oma kineetilist energiat. Teine liikuv auto omab. Ja kahtlemata avaldab kokkupõrke korral see energia 'teatavat' mõju ka autodes viibijatele, kuivõrd nad on 'keha' osad :)

veitsa lugemist ja valemeid: http://www.obs.ee/~jaak/loengud/esimene_...eljas.html


p.s. ma pole mingi vüüsik.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne