M: kuivi pliidipuid ~2 ruumi.
#1
Kuna kevad näikse vinduvat, tekitades mõnes puude lõppemise tõttu paanikat ja minu kuuris on varusid veel piisavalt, siis pakun oma ülejääki siia ka.

Puud on õhukuivad, seisnud pea aasta varju all. Enamus lepp, kuid leidub ka teisi puuliike. Pikkus ~35 cm (tegin endale ja väga ei jälginud). Lõhutud üsna peeneks.

Paiknevad Harjumaal, Kernus. Hinnaks küsin 40 eurot ruumi eest. Päris kotikaupa müüa ei tahaks - sedasi jupitage bensukast. Aga nii pakiruumitäis ehk pool ruumi on OK.

Kontaktid leiate profiilist. Ning selles teemas võime jahuda nii puude kui kütmise teemalWink
Vasta
#2
Nädalavahetusel tuleb lundUnibrow Aga mul on kuivi puid üle...Eusa_whistle
Vasta
#3
Mis lund????????????Icon_eek

Vihma lubas küll.....
Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#4
(28-04-2011, 04:44 PM)Karl Kirjutas: Mis lund????????????Icon_eek

Vihma lubas küll.....

Ära riku mu pusinässi...Icon_mad
Vasta
#5
50cm ja pooleks, mitte 6 löödud puid pole enam?
Poolitamatta ka sobivad
M.O.T.T
If you want to make God laugh, tell him your future plans
Vasta
#6
(29-03-2011, 09:19 AM)v6sa Kirjutas: Ning selles teemas võime jahuda nii puude kui kütmise teemalWink

Sõber müüs kaugkeskküttega korteri maha ja ostis pisikese (u. kah 80 ruutu) majakese, kus köetakse ainult puudega.
Kuna kaljukindlalt usub, et 80 ruuduse korteri küttearve talvel (oli umbes 2500.- eeku) on kaks korda suurem, kui sel majal saab olema.
Soojustus korralik, põrandates vesi, mida kütab leedukate kõige võimsam Kalvis, lisaks 200liitrine akupaak.
Lisaks veel teine, tavaline ahi.
Huvitav, kas tal on õigus?

Kaugkütte hind lähiajal vast ainult tõuseb...
Vasta
#7
(28-04-2011, 06:38 PM)stihl Kirjutas:
(29-03-2011, 09:19 AM)v6sa Kirjutas: Ning selles teemas võime jahuda nii puude kui kütmise teemalWink

Sõber müüs kaugkeskküttega korteri maha ja ostis pisikese (u. kah 80 ruutu) majakese, kus köetakse ainult puudega.
Kuna kaljukindlalt usub, et 80 ruuduse korteri küttearve talvel (oli umbes 2500.- eeku) on kaks korda suurem, kui sel majal saab olema.
Soojustus korralik, põrandates vesi, mida kütab leedukate kõige võimsam Kalvis, lisaks 200liitrine akupaak.
Lisaks veel teine, tavaline ahi.
Huvitav, kas tal on õigus?

Kaugkütte hind lähiajal vast ainult tõuseb...

Kui ta mikidemaalt imporditud sekvoiaga kütma ei hakka, siis on tal õigus küll.
Vasta
#8
Kui on oma metsatukk ka, kust küttematerjali saab, siis on igal juhul õigus - saab veel väikese trenni ka teha, lisandväärtus seegi.
Tõuseb puidu hind ka, ega energia odavamaks ikka ei lähe.

Soojustus korralik = mis? Korralik soojustus tähendab, et on ka ventilatsioonisüsteem, mille kaudu õhk hoones vahetub? Erinevad meetodid (nt. fresh vs soojustagasti) mõjutavad samuti esmalt soojakadusid ning sealt edasi ka kütusekulu, mis omakorda raha kulu.

Kütuse/soojuse/raha kulu sõltub:

*Kõiksugused kasutegurid, mis on seotud küttekehadega/soojusvahetiga vms
*Konstruktsioon - kui maja piiretes õhk ei liigu ja soojusisolatsiooniomadused on paremad, kui korteris, siis võib ju parem olla. Samas, korteris olid osad seinad n.ö. siseseinad, kus teiselpool oli ka köetav ruum ja siis deltaT nende ruumide vahel väiksem ja samuti läbi piirde tekkiv soojuskadu on väiksem. Majal aga kõik seinad välisõhuga kokkupuutes, ehk siis piirde pindala on suurem.
* Delta T ehk temperatuuride vahe väljas vs siseruumis. Kui on soe talv/külm talv, siis on ka erinev kulu. Sama analoogia ruumis siseõhu temperatuuriga. Ning aastad pole vennad.
*Kütuse hind

Küttehinna sisse peaks arvutama ka katla, ahju, tsirk. pumpade jms seadmete amortisatsiooni.

Mulle isiklikult ahiküte meeldib (muidugi, ma pole ka teab mis linnamees), eriti kui on tavaline ahi, siis olgu elektrikatkestus või mis iganes, kui tõmmet ja kütet on, siis ära ei külmu. Mugavust muidugi pole ja automatiseerida ei saa. Põrandaküttega sõltub vähe rohkematest asjadest, kui lihtsalt puude ja tikkude olemasolu.

Hakkas ennast ka huvitama, et kas tal siis on õigus või mitte. Eks seda saab teada ikka kogemustega, mis põhinevad konkreetsel olukorral, paari aasta pärast selgub, kui rahul ollakse.

Imre
Vasta
#9
(28-04-2011, 06:36 PM)Laur Kirjutas: 50cm ja pooleks, mitte 6 löödud puid pole enam?
Poolitamatta ka sobivad

Varjualuseid kuivi ei ole. Aga võta saag kaasa ja tule nopi metsast kuiva kuuske - see kõlbab kah jalalt koldesse pista. Muide, Sul jäid paar jalaknotti veel sügisest maha, neile leiame vast sügisest saart kah seltsiks... Need väga märjad ei tundunudki olevat...

Mis aga tasuvusse puutub, siis...Icon_rolleyes

Korteris on asi lihtne - keegi kusagil kütab ja sina ainult maksad. Selge, et ostjale on hinda alati kallis ja müüjale odav. Aga muretuse ja mugavuse eest peab maksma - tasuta lõunaid ei ole.

Oma katel/ahi vms on hää, kuid peab igal juhul arvestama oma tööga. Mida algelisem (ja odavam) on küttesüsteem, seda rohkem seda rahatut "oma tööd" teha tuleb. Kes võtab seda tänuväärse treeninguna, kes tüütu kohustusena...

Minul kulus sel talvel oma 50ruuduse soojustuseta eestiaegse palkmaja kolmes koldes nii 20 ruumi ära. Selle saamiseks tuli kulutada 5 l bensiinisegu saele, kaks ketti, nädal metsas ja teine kreissae, halumasina ja puukuuriga. Lisaks ~15 minutit kütjatööd per kolle per päev.
Teisest küljest olen ma puudega - midagi peab selle metsaga ju tegema ja käestlastud metsast ju peael küttepuu muud ei tulegi (seepärast ka suur ketikulu risuga maadlemisel on apsud kerged juhtuma).
Vasta
#10
Kui maja vähegi õhutihe on ja kõik tarindid külmasildasid täis ei ole, siis on kindlasti õigus.
IMO korteri pidamise mõttekuse keerabki pea peale julm kaugkütte energia kallidus...absurdsus...

Puuküte on lahe tõesti aga sellisel juhul oled ikkagi maja ori, mitte peremees Eusa_dance
Peab olema tahtmine, aeg ja viitsimine puudega mässata ja igasugune salvestamine on kadu.

Mina olen täielik põrandakütte austaja (temp. tuleb oluline enerigavajaduse vahe kas veekandjaks on madalatemperatuuriline põrandaküttetoru või kõrgetemperatuuriline radikas aga enam häirib jsut õhu kuivus), mida ideaalis võiks täna ikkagi "käitada" soojuspump, mis saab täna edukalt (ei räägi "hiinaimedest") hakkama ka ilma lisakütteta meie talves, mis teeb ka tarbevee (suur maht=väiksem kulu=madalam temperatuur).
Normaalne tänapäeva maja ei "hinga" enam, ventilatsioon olgu ikkagi sundvent, mille kasutegur on täna 90% ehk olematu energiakadu õhu lisakütte näol. Fresh-klapp tähendab minu jaoks tolmu ja müra ja otsest külma õhku tuppa. Sund vendi ainuke miinus meie külmas talves on õhuniiskuse liiga väike osakaal köetavas/paisuvas õhus, ehk ideaalis eeldaks kanalisse ka niisutit. Siis on elu lill Smile

Soojuspumba puhul mina ei ole suutnud leida mõtet mängida öise odavama küttega ja/või salvestamisega.

Puuküte - mina näen pointi, kui mets on kõrval ja tahtmine kogu aeg möllata. Rahalisest investeeringu võidust väga rääkida ei saa, kui mõelda korraliku kasuteguriga ja automatoseeritud katlale + slavestid + kogu muu kola.
Huvitav millal kehtestakase eraomanikule korstnamaks?
“A Mercedes-Benz needs to look like a Mercedes-Benz. And another thing that’s just as important is harmonious model progression: the next model should never make the previous models look old.”
Vasta
#11
(28-04-2011, 08:10 PM)Rolz Kirjutas: Mina olen täielik põrandakütte austaja

Jap. Kuna ma asja alles õpin, siis saan tugineda teooriale ja sellele, mida ise oma noore elu jooksul kogenud olen. See selleks.
Pean ise ka põrandakütet heaks, on ju tegu inimesele ka kõige mugavama soojusliku keskkonnaga, kus soe õhk, mis tõuseb üles, täidab kogu tsooni, milles inimene viibib, lisaks on ju mugav väikestel lastel seal mängida ja teha omi tegevusi.

Aga olen lugenud ka tursunud ja paistes jalgadest jms, muidugi jumal teab, millest tingituna, aga süüdistati põrandkütet.

Krt seda teab, omad + ja - on igal asjal, lihtsalt kes mida väärtustab ja kes millele oma piiratud ressursse parema meelega või olude sunnil kulutab.

Aga huvitav on lugedaThumbsup
Vasta
#12
Põrandaküte - mina näen ainult plusse Smile
1) Madal pealevoolutemperatuur, kui korrektselt pandud, max 35 kraadi. Võrreldes radikatega (eriti kui pind/soojusvahetuse pind ala-arvutatud) pea 2x madalam pealevoolutemperatuur = suur kokkuhoid/ökonoomsus.
2) Mass ja radiaatroitega võrreldes meeletult suur soojusvahetuspind. Põranda pind m2 võrreldes mõne m2 radiakte puhul per tuba.
3) Inertsus - nõutud 8 cm asemel võiks minu silmis olla ca 15 cm betooni ümber. Aeglane soojenemine = aegalne jahtumine = ühtlane temperatuur.
4) Kontuuriga mängimine- suured aknad, aknapinnad, erinev küttevõimsus torutihedusest jne.
5) Ideaalne konvenktsioon - köetav pind on kõige madalam pind.
jne.
Miinused on minu silmis ainult nn "isiklikud kiiksud"
Kes ei saa Feng-Shui kohaselt magada, kuna tekivad "veeväljad" ja "allikad" jne, et ei saa "veesoone" peal magada.
Kellel lähevad lähed paiste ja hiljem ei mahu kingad jalga jne.
Lastega on muidugi vaieldav teema, ühest küljest hea sooja pinna peal olla teisest küljest äkki harjuvad sooja jalaalusega ära ja äkki mõjutab immuunsüsteemi arengut vms. ei tea, ei ole arst.
Aga ega põrand huugama ei pea, üldreegline on toa temp. mõni kraadi madalam põranda temp. ehk põrand ei pea olema 30-35 kraadi Smile
“A Mercedes-Benz needs to look like a Mercedes-Benz. And another thing that’s just as important is harmonious model progression: the next model should never make the previous models look old.”
Vasta
#13
Marek, palun tõsta kolm viimast postitust eraldi teemaks, kuna põrandakütte üle arutlemine võiks tegelikult alles jääda. See äriteema ju kaob varsti ära...

Paljuski on põrandakütte "miinused" tingit ehitusvigadest - kui ventilatsioon toimib valesti ja maja lekib sooja, peabki põrand olema kuum, et kompenseerida soojakadu. Ning siis hakkavad peale need huifuid ja jalgade paistetused.

Kui maja on projekteeritud ja ehitatud arvestusega, et meil on 4 kuud talv, ei ole põrandaküttel häda midagi. Pealegi on just see temperatuuri jaotus parim - soe õhk tõuseb üles ja seega on kogu tuba ühtlaselt soe. Radikatega tekivad paratamatult soojad ja külmad tsoonid.

Veel üks hää asi on suvine põranda jahutamise võimalus - põrandaküttekontuuri saab teoorias ka jahutada... Iseasi, kas keegi seda tegelikkuses ka elumajas rakendanud on.

Mis aga kütmisesse puutub, siis põrandaküttel on täitsa ükskõik, mis allikast pärineb soojus - soojuspumbast, puidukatlast, mingist muust taastuvast allikast või hoopis naftast. Puhas elektriküte on küll muretu, kuid natuke kaheldav - särts võib varsti olla liiga kallis, et sellega kütta.Doubt
Vasta
#14
Muudame suunitlust väheke.Rolleyes

Käisin eelmisel nädalavahetusel metsas kondamas ja oma kurvastuseks nägin hulka vahepeal hinge heitnud kuuski püsti turritamas.Crybaby Kuna need väga muuks ei kõlba, kui kütteks, siis pakun siia ka:
kel huvi, siis minult saab ahjuvalmis kütet. Praksub mõnusasti koldes, sädet viskab ka...Badgrin

Saetud (tellitud pikkusesse +-1 cm) ja lõhutud (masinaga) ruum on 40 euri. Transport 1 kuni ruumi kaupa 1 eur 10 km. Ehk minu juurest pealinna 4 euri.

Suuri koguseid ei viitsi ma teha, kuid eks kõik on kokku leppimise küsimus.Icon_idea

Kes tahab odavalt, võtab oma sae kaasa ja tuleb ise varuma. Siis lepime kokku, palju ma aktiivse puhkuse võimaldamise eest kompensatsiooni küsin. Nii vihjena pakun, et 1 puu (võiks anda nii 1-2 ruumi halgu) on mulle väärt Saku Kulla pudelite nelipakki, kui minu osa piirdub puu näitamise ja kõrvaltõpetamisega.

Ning loomulikult on võimalikud kõik muud variandid siit vahelt.
Vasta
#15
Talv tuleb...Nod

Aga mul on metsas kuiva kuuske, veel on püsti (seega - ahjupistmiseks piisavalt kuiv)...

Kes tunneb vajadust, uurigu lähemalt.Ninja
Vasta
#16
Varsti läheb külmaksConfused
Vasta
#17
Külm jääb...Eusa_whistle
Vasta
#18
Nädalavahetusel läheb külmaksUnibrow

Aga mul on puid piisavalt...Eusa_angel Kel pole aga tahaks saada väiksemat kogust võtab ühendust.

Suurte kogustega tegelevad vastavad ärid.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne