MB W140 500SEL, S600 ja teised ükssarvikud - Sm.Tihhonov

[Sm.Tihhonov]

Kuulge seltsimehed, te ikka liialdate tugevalt.

Nojah, ma siis ütlen veel kolmandat korda, et see oli minu arvamus ja ei pretendeeri absoluutsele tõele. Tallinnas üks mulle tundmatu kodanik kasutab tänaseni igapäevase sõidukina ka nõukogudeaegset luksusautot ZIM. Ilmselt ta midagi selles autos leiab, kuid mina endale ei tahaks. Mina hindan W124 ja W140 kui põnevat ja heade kasutamisomadustega vanatehnikat. Samamoodi kasutan hobi korras erinevaid BMW-sid, Jaguareid, Volgasid ja veel mitmeid tooteid. Igaüks neist tekitab mingitmoodi erineva heaolutunde ja sellepärast ei oskaks ma neid kunagi ka järjestada. Ja ma tegelikult ei taha üldse vastata võrdlevat analüüsi nõudvatele küsimustele. Iga kasutaja tunnetab autosid erinevalt, eriti vanatehnikat.

Aga sellega ma kindlasti nõustun, et moodsate luksusautodega võrreldes on W140 pidamiskulud naeruväärsed. Eks tema rondist üles ehitamine maksab palju, kuid korraliku auto ekspluateerimine peaks koosnema suuremas osas kütuserahast.

[kadjakas]

...Tallinnas üks mulle tundmatu kodanik kasutab tänaseni igapäevase sõidukina ka nõukogudeaegset luksusautot ZIM...

Andestust OT, kuid millises Kilulinna osas tundmatu bojaar tegutseb? Oma silm ihkaks kuningaks.
Ja kas tegu on kergelt tuunitud sõidukiga (olid vist miskid imelised tagatuled, plast-ilukilbid jmv), mida aeg-ajalt müüa üritatakse?

[Sm.Tihhonov]

Sellest ZIM-i taadist ei tea ma enamat kui seda, et ta siiani vahest sõidab. Mina näen teda ikka mõne poe parklas või lihtsalt teeveerel, moor alati kõrvalistmel. Tuunitud on teda ägedalt. Säravamad detailid on Ford Scorpio istmed, plastikust kilbid ja esivõre sisse tehtud auk Gaz 24 pidurivõimendi tarbeks.

Mõtlesin ka paar rida oma w140 kerega patsiendist kirjutada, kuid jäin nüüd ekraani vahtides üsna nõutuks et millest ja mida. Siin foorumis peaks ju MB aadressil midagigi positiivset püüdma kirjutada. Aga mida positiivselt võiks ometi W140-st kirjutada??? Peale selle et ta näeb hea välja ja tal on kerge rool.

Ütleme siis nii, et viimaste aegade üks parimaid vanatehnika kogemusi tuli mul enda auto Bose Beta Soundsystem'iga. Tema ellu äratamine oli päris suur töö. Ja kui internet lahti lüüa, siis võib sealt Bose Beta kohta lugeda ainult üht - see on imeline (ilmselt omas ajas ka maailma parim) helisüsteem, kui ta rsk ainult töötaks. Need vanad Bose võimendid on erakordselt kehva ehitusega ja peaaegu eranditeta tänaseks surnud. Mul oli kinnisidee see asi kõlama saada. Asi tundus veel ekstra huvitav seetõttu, et Euroopas on ta miskipärast üliharva levinud varustus. Aga USA turu autodel oli see enamustel peal.

Minu autol oli see ilmselt juba ammu katki läinud ja seetõttu oligi sinna mingi aftermarket nimega helisüsteem sisse aretatud. Kuna Mercedese originaal tipp-helisüsteemid on päris keeruka ehitusega, tähendab neisse autodesse aftermarket süsteemi rajamine alati päris korralikku ümberehitust. Tõsi, seda kõike annaks teha ju ka viiskalt, lõikamata ühtegi originaal juhet. Aga kes viitsib? Neegrid polnud viitsinud. Kõik oli lõigutud, rapitud ja originaal moodulid kadunud.

Ma alustasin täiesti tühjalt lehelt. Ma ei teadnud sellest kõigest mitte midagi. Minu jaoks jagunesid Beckerid ainult uuemateks (hõbedase triibuga esipaneelil) ja vanemateks (üleni mustad). Ja ega neist väga kuskilt lugeda ka pole, vähemalt mitte inglise keeles. Seega on W140 Bose Beta üles ehitamine olnud minu jaoks üks kulukas, kuid väga hariv projekt.

Ilmselt on enamus neist piltidest siit korra juba läbi käinud, kuid teeme siis veel korduse. Lähteülesanne on siin - kogu originaal kaabeldus on hävitatud.



Esimese hooga ostsin ühe kena kaheosalise Beckeri komplekti, õnneks koos kaabliga. Tegemist oli RDS-iga Becker 1460 komplektiga. Kõige viimane ja moodsam vana disainiga Becker. Paraku tuli hiljem välja, et see oli minu auto jaoks täiesti vale asi. Ta ei tööta koos Bose Beta süsteemiga.


Minu autos pidi olema headunit Becker 1432 ja tagamoodul 1532.


Siis hakkasin aru saama, et euroopas polegi olemas 1432 moodulit. Euroopas on 1430 ja 1431. Ostsin Ameerikast ühe W124 küljest ära kogu komplekti BE1432 klotse.


Selgus, et W124 Becker SoundSystem ja Bose Beta pole päris samad asjad. Esimene headunit on küll sama, kuid tagumine tüüner-võimendi mitte. Olgugi, et ka 124-l olid erinevad komponendid, kui W124 oli tavakõlaritega või SoundSystemiga. Ja mul oli nüüd olemas W124 SoundSystem tagamoodul. Kuid see oli siiski jumala vale asi. Bose Beta oli ainult W140-l ja ainult aastatel 1992-1993, ning tema kasutas erandlikult taga moodulit BE1532. Nojah, nagunii oli mul ju vaja ka pakiruumi tüüneri kinnitusraami W140 jaoks, sest W124 oma ei sobinud. Ja seega vajasin veel õiget tüünerit. Vahepeal olin ma hankinud ja ultrarariteetse Beckeri CD mängija, eesmärgiga hoopis see oma autosse panna. Kuid see oli kohe päris vale asi. Tavalise helisüsteemiga hakkaks see tööle, kuid Bose omaga mitte.


Vahepeal tuli mulle ka õige raam.


Ja sain ka õige tüüneri. Muidugi jälle USA-st. Ekstra kokkulepe jäi müüjaga, et kõik kaablite otsad peavad taga olema. Müüja pidas kokkuleppest kinni. Ostsin temalt ka igaks juhuks ühe esimese headunit'i.


Nüüd olid mul olemas kõik otsad, et taastada ära pakiruumi juhtmestik. See oli üks kole töö, kuid tehtud ta viimaks sai. Ühes varasemas postituses olin juba kirjeldanud ja Beckeri peakaabli vahetamise protseduuri. Ma seda üle ei kordaks.


Peale kogu kaabelduse ennistamist panin viimaks süsteemi kokku ja ühendasin voolu taha. Kõik tundus esmapilgul tore, raadio võttis pildi ette, otsis kanalid üles, antenn hakkas liikuma jne. Ainult et üks tühine asi jäi puudu - heli ei tulnud.

Selge - projekt jätkub. Ega ma liiga palju ei lootnudki, kuna keegi ei kirjuta Bose võimenditest midagi head. Neil kuivab kondekatest elektrolüüt välja ja lisaks lähevad mingid "potekad" ka veel tuksi. Nende ellu äratamine pidi tähendama ainult täis kapitaalremonti - KÕIK potekad ja kondekad vahetada. Kokku pidi neid olema ukhelt üle saja ühiku. Aga kuna võim on 7 kanaliga ja üsna kehva ehitusega on nende taastamine üks ilge tripper. Sisuliselt on ühe horisontaalse emaplaadi peale joodetud 7 vertikaalset võimendit, mis tuleb kõik esmalt lahti joota, ära taastada ja lõpuks tagasi joota.

Minu häda oli veel seegi, et mul olid tagumised woofrid kuidagi lõigutud ja rikutud kaabeldusega ning esiuste kõlarikastides olid Bose elemendid asendatud Blaupunkti omadega.


Pärast mõningaid otsinguid leidsin ühe pakkumise, kus müüdi tervet C140 kupee soundsüsteemi - võimendit koos kõigi kõlaritega. Kupee oma on muidu sama, välja arvatud tagauste kõlarid. Ka võimendi on mingi teise markeeringuga, kuid pistiku ülesehitus on sama. Ilmselt on kõlarite seadistus teine? Ostsin selle ära, terve suur kastitäis Bose kola.

Sain ka korralikud esikõlarite kastid. Esimesel fotol on võrdlus minu originaali ja minu rapitud Blaupunkti kastiga ning teisel fotol on võrdlus Bose vs standard kõlarikast. Bose elemendid on palju väiksemad, kuid nende võimekus on suurem. Eks ülesehitus on ka teine. Bose süsteemil on taga aknalaua sees neli jämedat woofrit ja seega ongi eespool peamiselt kõrgemaid sagedusi tootvad kõlarid.


Naljakas on see, et Bose kõlarite magnet on sama suur kui kõlar ise. Standard kõlaritel on umbes kolmekordne erinevus. Siin näide tagaukse kõlariga. Tavamudelitel puuduvad üldse tagaustes kõlarid.


Paigaldanud järgmise võimendi, võttis süsteem elu sisse. Sealjuures oli USKUMATU erinevus kuidas mängis esiukses Bose originaal kast ja Blaupunkti kõlariga rikutud kast. Originaal mängis valjult ja selgelt, rikutud kast vaikselt ja tuhmilt. Mitte, et Blaupunkti kõlarid kehvad olid, ilmselt oli lihtsalt võimendi seadistus tehtud Bose enda omade jaoks.

Kurb oli aga see, et võimendi oli ikkagi defekne. Kõik muud kõlarid mängisid puhtalt ja kenasti, kuid tagumised woofrid olid tummad. Viimaks leidsin Tallinnast ühe mehe, kes oli nõus selle võimuga tegelema. Ta oli neid enne ka näinud ja hoiatas juba ette, et see projekt on suht mõttetu. Aga võttis töösse. Mängis kaks päeva, ehitas kahest võimendist ühe kokku vahetas mingi osa potekaid ja kondekaid ning tagakõlarid ärkasid ellu. Olin juba peaaegu rahul saavutatuga, kuigi minu meelest mängisid esimesed kõlarid kuidagi liiga teravalt ja valjult ning madalsagedusega tagumised woofrid ei tulnud esile. Järgmisel hommikul olid woofrid jälle kadunud. Ja nii hakkaski olema. Umbes poole tunni jooksul tulid woofrid järgi.

Mulle see ikkagi ei sobinud. Pealegi tegid tagauste kõlarid mingi krõpsu kui sisse-välja lülitada. Auto läks tagasi helimehe juurde, kes võttis asja suuremalt ette. Vahetas emaplaadil hunniku mooduleid ja eri võimenditel ka veel peotäie juppe. Ja oh imet - asi sai palju parem. Nüüd tagakõlarid enam ära ei kao. Aga ma polnud ikkagi rahul. Kuidagi see heli polnud nagu päris selline nagu ma lootsin. Võimekust oli, woofrid müristasid ägedalt, kuid üldpilt ei olnud hea.

Leidsin Saksamaalt ühe tüübi, kes tegeles nende võimendite taastamisega. Ütleme nii, et vähe ei maksnud, aga mul oli seda kogemust vaja. Ostsin temalt täielikult restaureeritud võimu. Ta harutab need elementaarosadeni seibideks, vahetab sees ära kõik riknevad komponendid, kallab vajalikud osad üle uue termogeeliga jne. Tõsine vend ja väga põhjalik töö. Siin mõned fotod tema tööst.




See oli hea päev kui tutika võimu postkontorist ära tõin.


Kroonimaks kõike seda ilu olin hankinud veel ühe headunit'i, et saaks viimaks kokku niisuguse, millel ükski nupp ei loksuks, valgustus laitmatu ja kassett ka töötaks. Nüüd on see olemas.


Ja kuidas on? Ei saa eitada, et tutikas Bose on ikka ekstraklass. Ta mängib palju paremini kui see kohapeal taastatud võim. Ta mängib nii ilusti, et mina pole kuulnud üheski nii vanas autos midagi sarnast. Heli on kristallpuhas, helisageduste skaala on väga lai, bass paneb vajadusel autokere mõnusalt kaasa kõmisema ja minu jaoks võimust puudu ei tule. Kuid samas kannatab teda sees nii kuulata, et lolliks ei lähe. Kõhupekk veidi ikka vibrab ja püksiviigid ärkavad ka ellu. Ning asi ongi nii hea nagu teda kunagi reklaamiti - ta on disainidtud nii, et kõikidel istekohtadel on heli ühtemoodi hea. Siin pole midagi võrrelda kohalike poiste pakiruumides kaasa sõitvate mega-bass-kastidega. W140 Bose süsteem ilmselt oli tõesti omas ajas parim autosüsteem. Sest BMW E32 Professionalist on ta ikka kahe pea jagu üle. Jah, temaga ikkagi tagaklaasi eest ära ei löö, kuid kvaliteet ja nauditav võimekus on garnateeritud. Mina olen väga rahul.

Siin veel lõpetuseks pildid Bose pakiruumiga autost ja tavalise pakiruumiga autost.

[Sm. Västrik]

Täiesti müstiline mees.

Siinkirjutaja W124-l teeb parem esikõlar algusest peale krõbinat, kui liiga valjult mängima panna, aga vahetada lihtsalt ei viitsi, sest selleks tuleb ju terve kõlariresti eemaldamise protseduur selgeks õppida.

Tean, et juba oma e30 juures mängisid audiosüsteemiga hullu moodi ning tulemus oli päris hea. Seega mis Sa inimene ikka teed, kui uusi väljakutseid ei otsi, eksole.

Seda Bose asja vist ei ole enam millegagi ületada ka, sest kõigis kaasaegsemates autodes on juba tänu digitaalsusele asjad ilmselt lihtsamad.

Suurepärane töö ja kestvad kiiduavaldused!

[zum]

Ääretult huvitav on jälgida, tõesti.
Näha sellist pühendumust, no tänapäeval ikka ulme. Jääb üle ainult jõudu ja visadust soovida

[shogun]

Lugupeetud seltsimees, ega teil juhuslikult ei juhtu põhjatus Mercedeste lektüürikollektsioonis olema W140 mudelile kunagi saada olnud lisavarustuse nimekirja koos toonaste hindadega?

Olen end aina tihedamalt tabanud W140 mudelite müügikuulutusi sirvimas ning huvitav oleks teada lisavarustuse võimalusi ja enda jaoks paika panna nn. hierarhiat (veluur vs. nahk jne).

[Sm.Tihhonov]

Lugupeetud seltsimees, ega teil juhuslikult ei juhtu põhjatus Mercedeste lektüürikollektsioonis olema W140 mudelile kunagi saada olnud lisavarustuse nimekirja koos toonaste hindadega?

On ikka. Kuna mind erutavad ainult alguse otsa autod, siis sellest tulenevalt on mul Juuni 1991 ja mai 1993.

[shogun]

Sama "kiiks" alguse otsa autode suhtes on ka minul. Kas on palju palutud, kui vaba aja ilmnemisel leiaksid võimaluse see väärtuslik informatsioon digitaalsele kujule skanneerida? See oleks mulle suureks abiks.

[Sm.Tihhonov]

To: shogun - See Mercedese varustuse hinnakiri on kokku 38 lk. Ma päriselt ka ei viitsiks selle skanneerimise, salvestamise ja laadimisega ise tegeleda. Kui on huvi, võin ta sulle millalgi paariks tunniks anda, tee koopia. Või siis hangime sulle originaali ebay kaudu.

Oma autopäevikuga jäin pooleli helisüsteemi juurde. See tõepoolest töötabki siiani ja paremini kui ükski minu auto helisüsteem eales töötanud on. Samas on ta muidugi ka üks väheseid asju, mis mu auto küljes üldse töötab.

Laialt võttes oli mu autol mitu suurt probleemi:
- halvasti töötav mootor
- kõdunenud elektrijuhtmestik ja sellest tulenevad anomaaliad
- tagaluugi lukk ja tagurdusvardad surnud
- vaakumpump töötas vahetpidamata kui kui auto sõitis, mingi suurem vaakumiprobleem
- uste servod ei töötanud
- kardaan vibrab
- tagasild koliseb
- esiukste akende liugurid katki
- aknapesurite paak jookseb tühjaks ning klaasile vett ei tule, tuledele tuleb
- kliima ei tööta
- salongi elektriline peegel katki
- katuseluuk ei tööta
- ... ilmselt veel 100 asja, mis öösel kohe ei meenu.

Üldiselt tundus see kõik päris lootusetu. Hakkasin lihtsalt jõudumööda kuskilt tulema. Alustasin sellest, et lammutasin keskluku pumba jälle lahti. Selgus, et olin pumba liiga nõrgalt kinni keeranud ning vibratsiooniga oli pumbamoodul mootori otsast osadena korpuse põrandale laiali pudenenud. Mootor töötas, aga vaakumit mõistagi ei tulnud. Tegin pumba korda ja tagaluugi link ning targurdusvardad ärkasid ellu.

Kesklukustuse eripäradesse süvenedes avastasin, et juhiukse keskluku mootor lekib. Parandasin ära. Aga endiselt jäi üles probleem, et nagu käigukasti D peale panen ja gaasi annan, hakkab pump lööma. Harutasin pumba ämbliku laiali ja tegin kindlaks, et ta imelõppematu vaakuminälg on mingil jämedal voolikul, mis lookles ette kaassõitja jalgade juurde mingisse suurde plokki. Tundsin, et seda autot päris talupoja mõistusega ära ei klati ja ostsin endale originaalse "W140 STAR Classic Service Manual'i". Suurepärane asi, Mercedese enda poolt koostatud täielik remondijuhis sellele mudelile kuni pisidetailideni välja. Seal ongi tõepoolest kõik protseduurid kuidas vigu diagnoosida ja kuidas asjad lahti käivad. Rääkimata elektriskeemidest, teeninduse intervallidest, lisavarustuse paigaldusest jne jne. Sedasama kasutasid ju ametlikud margiteenindused üle maailma.


Nüüd oli ikka mugavam küll. Enne garaazi minekut trükkisin huvipakkuvad peatükid välja ning kogu protsess muutus palju nauditavamaks.


Alustasingi vaakumlekke tuvastamise protseduurist. Tegelikult on selleks vaja spetsiaaltööriista, ehk tegelikult lihtsat vaakumi-surve pumpa-manomeetrit. Aga mul polnud. Seega ajas asja ära Volga aknapesurite voolik ja imesin ise nii et pea käis ringi. Aga järgides protseduure tegin üsna kerge vaevaga tegin kindlaks, et defektne on "vacuum valve block" ehk siis vaakumklappide esimene peamoodulplokk ise. Enne seda oli mul palju lambist mõeldud teooriaid mis kõik osutusid valeks. Hea et neid katsetada ei jõudnud.


Ostsin uue vaakumklappide ploki ja probleem oli kadunud. Sellega oli minu auto vaakumite suure agoonia läbi.


Jäi veel uste servode küsimus. Hankisin järgmise kasutatud servosulgurite pumba. Kuigi neid saab ka remontida, ei viitsinud ma hakata õige mõõduga membraani esialgu otsima. Eks siis tegeleb kui see ka tuksi läheb. Panin tähele, et esimesena kaob ära parema esiukse servo. Sellele järgnevad kõik ülejäänud. Star-classicus on tegelikult olemas terve peatükk, kuidas neid testida ja vigu otsida, koos seletusega kuidas see süsteem üldse töötab. Ma väga põhjalikuks ei viitsinud esialgu minna. Vahetasin välja parema esiukse vaakumsilindri ja mikrolüliti. Esialgu töötab. Eks aeg näitab.

Edasi tegelesin ajaviiteks laepeegliga. Ta on väga viletsa ehitusega. Kogu asja hoiavad koos kaks metallist klambrit, mis suruvad päris suure survega õrnadele plastikust aasakestele. Kuna ajutised autojuhid ilmselt ei tule selle peale, et laepeegel töötab elektriga, siis asutakse seda tõenäoliselt esmalt koleda jõuga väänama. Ning varem või hiljem ta lihtsalt läheb katki. Naljakas on vaadata, kuidas eelmised omanikud on üritanud neid parandada. Mustal oli peegel topitud seest täis penoplasti, hallil Mercedesel oli loodetud kaltsu peale.


Mina väänasin klambreid ja lõikusin korpust, et saaks ta kuidagi originaalilähedaselt kinnitada. Siin üks pilt katsetusteks ostetud musta peegliga. Vasakul on originaalne kinnitus, paremal minu "rats".


Nojah, korda ta sai. Meeleolu hoidmiseks tegelesin vahelduseks kergemate asjadega. Kuna helisüsteem oli valmis, sain hakata viimaks pakiruumi komplekteerima. Pesin puhtaks kogu pakiruumi polsterduse ja vahetasin luugi sisemisel kattel koguni 10 tüübli kinnitust. Kokku oli neid vist 18, seega enamuds oli katki. Tõin enne lammutusest ka teise polstri, kuid selgus, et USA mudelil on ta jälle erinev.


Omamoodi nõme vahejuhtum oli pakiruumi ääreplastikuga. See on juba päris mitmes kord, kus olen pidanud pettuma uutes originaalvaruosades. Nende kvaliteet on tõesti kehv võrreldes auto küljes olevate tükkidega.
Kuna Mercedese plastikud ei ole väga kallid, siis olen alati ostnud neile uued pakiruumi ääreplastid. Aga seekord juhtus küll nii, et pakkisin uue kilesse tagasi ja panin vana uuesti autole külge. Sest uus oli ikka liiga rõve et sünniks auto külge panna. Ikka täitsa Hiina oma oli. Kleepeka panin muidugi uue.


Samas pesuga läbi vettinud kaitsmekarbi skeemi sain küll täpselt samasuguse nagu originaali.


Katuseluugiga tegelesin pealiskaudselt. Avastasin, et tema kuuest kummist juhtpuksist neli olid katki ja üks oli üldse puudu. Ostsin kõik uued. Ebaõiglaselt palju maksavad need junnid. Sõrmeotsa suurused kummipuksid on letis peaaegu 10 EUR tk.


Mehhanika justkui näis töötavat. Ilma luugita kõik süsteemid liikusid nii nagu vaja, kuigi veidi rabedalt. Ei viitsinud seda harutama hakata, vaid lasin lihtsalt määret vahele ja panin uued puksid sisse. Tulemus ei olnud hea. Liigub ikka kareda häälega ja üles-alla ta miskipärast enam üldse ei sõida. Kuigi mehhanismid ilma luugita liikusid ka üles-alla. Seega tuleb ta ikkagi millalgi maha võtta, ära osandada ja korda teha. Hetkel pole prioriteetne, kuna ma nagunii katuseluuki ei kasuta.

Tagasilla sain esialgu paremaks vahetades tema täiesti lõppenud amordid järgmiste kasutatute vastu. Aga üldiselt ei ole ma selle auto vedrustusega rahul ja arvan, et ta vajab üldse täiesti uusi amorte. Nende hind muidugi mind ei rõõmusta ja seetõttu tahakski enne sõita mõne autoga millel on täiesti korras amordid all. Või siis mille omanik väidab, et ta on W140 vedrustusega rahul. Sest niipalju kui mina olen W140 kerega autodega sõitnud, on nad kõik olnud luksusautole täiesti sobimatult ebamugava vedrustusega. Sealjuures mahub sinna valmimisse nii ilma nivoota S320, nivoodega V8 mootoriga autod ja aktiivvedrustusega 600-d. Kõik nad on teel ühtemoodi sültjalt vedelad, kuid samas loevad piinliku täpsusega iga teekonaruse üles. Mulle lihtsalt tundub, et see auto oli oma ajastu kohta liiga raske ja tema vedrustus oligi ebaõnnestunud. Ta tehti liiga jäikade amortidega, et ta suurel kiirusel teel püsiks, kuid samas tema suur mass paeneb ta ikkagi vedrudel õõtsuma nagu paadi. Aga kõik sillused ja teeaugud lajatatakse täiega tuppa. Tõesti - nii viletsa vedrustusmugavusega luksusautot mul teist pole olnud. Aga sellest kunagi edaspidi.

Järgmised peatükid ilmselt olen sunnitud pühendama sellele, kuidas see auto sõitma õpib. Paraku ei oska ma täna veel öelda, kas ta üldse saab selle selgeks. Karta on, et siin lihtsaid lahendusi pole.

[v6sa]

...
Laialt võttes oli mu autol mitu suurt probleemi:
- halvasti töötav mootor
- kõdunenud elektrijuhtmestik ja sellest tulenevad anomaaliad
...

Ilmselt tead isegi, kuid ma ei saa jätta targutamata, et suure tõenäosusega kaotab esimese probleemi teise edukas lahendamine...

Tuppa tulevate paukude üheks põhjuseks on rehvid. Mida edevamad (loe: madalama külgseinaga) ja kõrgema rõhuga, seda vähem need vedrustuse möödapanekuid korrigeerida suudavad.

Mis Su Vantsil praegu all on?

[Sm.Tihhonov]

Ilmselt tead isegi, kuid ma ei saa jätta targutamata, et suure tõenäosusega kaotab esimese probleemi teise edukas lahendamine...

Mis Su Vantsil praegu all on?

Etteruttavalt võin öelda, et nii lihtne see maailm kahjuks ei ole. Ja halvasti töötav mootor on siiani laheduseta.

Rehvid on mul all täiesti originaalmõõdus 235/60 R16 Conitnentalid.

[v6sa]

Etteruttavalt võin öelda, et nii lihtne see maailm kahjuks ei ole. Ja halvasti töötav mootor on siiani laheduseta.

Rehvid on mul all täiesti originaalmõõdus 235/60 R16 Conitnentalid.

Kaldun arvama, et märkimisväärse osa mootori probleemidest põhjustab siiski biolagunenud juhtmestiku tõttu kaduv või lihtviisiliselt valesse kohta jõudev signaal. Samas - mis ma nii uutest autodest ikka tean - minu tarvitatavad on ju veel "mürgised".

Sinu pedantsust teades pole rehvid ilmselt mitte eriti vanad.
palju rehvirõhuna pead?

[_siim_]

http://www.pvv.org/~syljua/merc/Carlsson...ceList.pdf

[tommyboy]

Yhinen vösaga, alates 97 aastast vist oli see "ei-biolagunev" juhtmestik, enne seda olid nad köik sellised ussitavad kaablid.Mul läks Silberist rida-kuuele vist 1200eurtsi ja selle vahetamine ei ole keeruline, sul on 2 silindrit rohkem- eks ta nii 1,5 kilo maksab.Kuna selle kaudu lähevad kyynlad, andurid, pihustid, öhulugeja jm. sellised, siis mötekas oleks vahetada kui soovid mootori nurruma saada...

[124STD]

hents99 pakkub teenusena uue juhtmestiku tegemist.

[Johannes.]

Pea 3 kuud on möödas ja uudishimu tapab - mis autost saanud on?
Õlale patsutanud on vist juba kõik ja kõikse-kõige paremad kiitused ja aplausid on juba tehtud, nii, et teisi kordama ma ei hakka, küll aga ühinen nendega, sest saan aru, et töö on meeletu, mis tehtud on!

[Sm.Tihhonov]

Antud auto teemas on tõepoolest olnud pikka aega vaikus. Eelmisel nädalal sain kah kahelt seltsimehelt tagasisidet, et eetris olev vaikus on muutnud juba piinavaks. Et "rahvas tahab teada, mis on saanud mustast jonnipunnist!!!".

Ma ei kirjutanud pikka aega midagi sellepärast, et polnud nagu väga midagi kirjutada. See auto väsitas mind nii ära, et igasugune huvi vanatehnika vastu hakkas kaduma. Temaga oli nii palju probleeme nagu ma ei mäleta ühegi teise autoga. Nokkisin teda vaikselt garaazis kokku ja sain järjepanu enamus probleeme justkui lahendatud. Kui auto juba peaaegu lõplikult komplekteeritud sai, algas proovisõitude tsükkel. Ja see ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Sel autol oli nii uskumatuid hädasid, et keeruline oleks neid kõiki kirjeldada. Ta ei käinud peast ega p...sest, ta viskas mingeid arusaamatuid lampe armatuuris põlema. Vahepeal käis nii, et armatuuris kõik tuled põlesid. Nagu süüde oleks sees lihtsalt. Auto justkui ei saanud aru, et ta tegelikult käis juba. Siis vahepeal ei läinud ta üldse käime. Laadimine puudus enamus aega ja samas aku mahalaadimine oli stabiilselt umbes 2,5 amprit, mis arusaadavalt tingis aku loomulikult kiirema tühjenemise - umbes ööpäevaga oli kuiv. Erinevaid probleeme oli nii palju, et tõesti kõik isegi ei meenu täna enam.

Ei pidanud olema väga tark mõistmaks, et enne ei saa asjaga edasi minna kui olen ära vahetanud silmnähtavalt mädanenud elektrikimbu starteri ja generaatori juures. Õnneks selle eemaldamine ei olnud liiga keeruline.


Täiesti läbi omadega.


Tegin selle uue. Mul läks temaga muidugi palju aega, kuna tahtsin, et ta jääks sisuliselt identne originaaliga. See tähendas, et vanad katterüüd tuli tervena eemaldada, seest läbi uuristada, puhastada. Pistikud avada, vanad juhtmed lahti joota, uued sisse joota ja kõik uuesti nii kokku põimida, et ükski juhe poleks liiga pikk ega liiga lühike. Ise olin rahul, sest isegi elektrikimbu tootekood jäi alles.


Asi sai parem. Tekkis laadimine, aku tühjenemine kadus ning kui mootor käivitada, sai auto reaalselt aru ka, et ta läks käima. Ehk siis armatuuris kustusid kõik tuled. Edasi hakkasin tegelema mootri kehva tööga. Käisin poes ja ostsin uue süütesüsteemi. Ma olen alati väga kriitiline igasuguste B-osade suhtes ja reeglina ma neid ei osta. Seekord tegin mingid erandid. Ostsin Boschi jagajakaaned ja rootorid, kuid süütejuhtmed läksid Delphi omad ja küünlad Beru tooted.


Reaalsus? Nende kiidetud BERU küünaldega ei läinud mu auto isegi käima. Pika käiamise peale paar potsu tegi ja summutis ühe suure paugu ka. Panin vanad küünlad tagasi, taastus autol võtmest käivitumise võimekus. Aga mootori töö oli ikka vilets. Tühikäigul lonkas ja madalas otsas jõudu ei olnud. Tõin talle siis teisel korral poest õiged küünlad, Boschi omad. Alati tasub algul ju osta odavaid tooteid, et siis osta lõpuks ka kvaliteetsed asjad. Muidugi murelikuks tegi see, et kui nn originaalküünlad lõpuks pakendist välja võtsin leidsin sealt pealt halvaendelise sõnumi. Võrrelduna originaalse küünlaga ei tundu see toode justkui päris sama enam.


Aga nad vähemalt töötasid ja auto oli jälle salongist käivitatav. Aga hea ta ikka ei olnud. Ikka oli mootori töö halb. Ajasin siis halli Mercedese kõrvale garaazi ja hakkasin järjest komponente ringi tõstma - prooviks. Meil oli koos väga lõbus.


Vahetasin omavahel kõike, mis vähegi mõeldav tundus. Näiteks mootori juhtmestik tundus tõenäoline probleem. Kõik ju räägivad sellest. USA ja Euroopa juhtmestikud on natuke erinevad. Sealjuures on erinevus USA juhtmestiku kasuks, sest ta maksab uuena poes umbes kolm korda vähem kui eurokimp. Ja tegelikult on kogu vahe ühes lisajuhtmes, mida USA kimbus pole ja eurokimbus on - käigukasti reziimide teema. Piltidel on siis esimesel fotol USA kimp ja teisel eurokimp. Nagu näha, tuleb eurokimbul suure peapistiku juurest välja kaks juhet, USA omal aga vaid üks. Koodid on erinevad, kuid muud vahet pole.


Aga mul polnud vajadust uut osta, sest minu kimp osutus väga korralikuks. Harutasin tal kõik katted maha ja seest vaatasid vastu uueväärilised juhtmed. Ning ka halli auto kimp on täiesti veatus korras. Juhtmeid võib vabalt käte vahel mudida ja ühtegi pragu ei teki rüüde sisse.


Prooviks panin siiski peale ka halli auto kimbu. Midagi ei muutunud. Mootoril ikka jõudu polnud ja tühikäigul lonkas jubedalt. Lõikasin õhest kohast lahti ka drosseli juhtmestiku, et näha kaablite seisukorda. Oli see nüüd hea või halb uudis, kuid needki kaablid olid ideaalses korras. Vahepalaks üks pilt ka kapotialusest ilma juhtmestikuta.


Käisin Lesveni poiste käest nõu küsimas ja sain teada, et siin võib olla palju erinevaid põhjusi. Ning alustama peaks vaakumisüsteemide ebatiheduste likvideerimisest. Mul oli muidu järgmine mõte proovida drosselklapi vahetust, kuid see tähendanuks kalgistunud vaakumisüsteemide eemaldamist. Andsin loobuka. Viisin mõlemad autod Lesvenisse. Imre ja Joonas võtsid nad oma tähelepanu alla.

Need autod lebasid Lesvenis ca 3 kuud. Aga võib olla ka rohkem. Mul kadus ajaarvamine ära, sest nii kerge oli olla et nad pole enam minu kaela peal. Ja sealjuures nad ei lebanud lihtsalt niisama aia ääres kogu see aeg, vaid pidevalt midagi ka toimus. Paari nädala tagant käisin ikka proovisõite tegemas ja vahel ka kütust juurde tankimas. Imre ja Joonas olid ka lõpuks juba näost hallid, aga loobukat ka ei andnud. Eks ma vist alguses ütlesin ka, et kui see käru sõitma ei hakka, võite ta endale jätta

Aga just needsamad mehed tegid mu projektist lõpuks hästi funktsioneeriva auto. Ühel päeval anti ta mulle kätte, korraldusega sõita paar päeva ja anda tagasisidet. Sõitsin ja imestasin, sest temaga oli ühtäkki päris hea sõita. Ta ei lonkanud enam tühikäigul, tal oli jõudu kõikidel pööretel ja üldse hakkas tekkima kuidagi kvaliteetauto tunne jälle. Sõitsin, nautisin ja viisin ta millalgi tagasi koos nimekirjaga, mida ma veel tahaksin paremaks saada. Mehed saidki reaalselt kõigega hakkama, mida ma ainult oskasin ette sööta. Mul pole nii positiivset autotöökoja kogemust enam ammu olnud. Tublid mehed. Ja sealjuures väga mõnusalt sõbraliku suhtumisega kogu mu kosmoseprojekti.

Igal juhul - see auto sai nüüd korda. Noh, ütleme siis pigem sõidukorda. Ta on siiani lõpuni komplekteerimata ja mõned endised hädad kummitavad edasi. Näiteks ei rakendu starter iga kord kui ma teda käivitada soovin. Kuid üldiselt olen rahul. Sõitsin temaga täista ausalt igapäevase autona ca 3 nädalat. Ja mulle isegi meeldis. Iga päevaga üha enam. Bensu võttis küll harjumatult palju (sellest on palju aega möödas kui BMW 750-ga sõitsin), kuid ikkagi meeldis. Ma pole varem olnud valmis seda tunnistama, kuid W140 on ikka pagana mõnus auto kui ta korras on.

Tegin ka mõned sügisesed fotod veel, hetkeseisukorrast. Veidi kastemärg ja porine, kuid ta tõepoolest sõidab. Hurraa!




Sisu on veel lõpuni komplekteerimata. Ma ei saa seda keskmist laegast ära panna, kuna armatuuri on vaja sealt natuke liimida. Ja kui ma ta ära paneks, jääkski ta liimimata. On ju loogiline?


Lapsel on ka selles autos vähemasti mõistlikult ruumi. Ja talle meeldib reguleeritav tagaistme seljatugi.


Lapsele üldse need mersurimakad (nagu me neid kodus kutsume) meeldivad. Kuigi ma ise hindan oma igapäevasõidukit üsna temperamentseks autoks, tahab laps igal võimalikult juhul ikka vanatehnikaga sõita. Ta on nõus isegi vihmaga garaazi kõmpima, et saaks "mersurimakat" ise garaazist välja ajada. Ja ise patsutab autot ja kiidab, et "mersuauto on tubli".


Ilmselt ongi tubli. Praegu loodan küll, et meil tuleb järgmisel hooajal temaga palju ilusaid kilomeetreid.

[v6sa]

...
Ilmselt ongi tubli. Praegu loodan küll, et meil tuleb järgmisel hooajal temaga palju ilusaid kilomeetreid.

Eeltoodut arvestades päris kindlasti ka tuleb.

Kas Lesveni meestelt õnnestus välja pinnida ka halva iseloomu põhjus?

[tommyboy]

Kuidagi tuttav tunne tuleb, mersuromudeks kutsutakse neid ka meil- naised ilmselt ei möista meid kunagi Ja kui on vöimalik valida, et millega söidame, siis ka mul laps valib alati vanad mersud versus naise tuttuus auto ...

[OnkelMats]

Sai mõlemat eksemplari mõnda aega tagasi ka ise Lesvenis uuritud. Ütleme nii, et keti võttis suunurgast venima küll ja mitte vähe. Väga asjalik eksemplar, või parem isegi öelda eksemplarID. Vähemalt kõrvalise isiku vaatevinklist. Auväärt töö.